“Veerand sajandit olümpialiikumises”
… Käesoleva teose sündi ajendas NSV Liidu Olümpiakomitee moodustamise 25. aastapäeva 1976. aasta aprillis ja 1980. aasta suveolümpiamängude korraldamine meie maal. Seni on eesti lugeja kätte jõudnud mitmeid raamatuid olümpiaheitluste kohta. Nendes on möödaminnes käsitletud ka Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) organisatstioonilist tegevust olümpialiikumise sõlmküsimuste lahendamisel, detailsem ülevaade tema tegevusest ajavahemikus 1951-1976 siiski puudub. Käesolev raamatuke püüab […]
“Kodukäija”
Kuidas ta siia oli saanud ja kust just tulnud, seda ei oleks ta teadnud endale öelda, aga suures kõledas riidehoiuruumis ta oli ja siin oma ülekuube otsis. Kuid nagi, mille otsa ta mäletas ennist oma ülekuue riputanud, oli tühi. Nähtavasti oli siin keegi teine juba enne teda oma üleriideid otsinud ja teiste omad segi paisanud, […]
“Elus enesetapja”
“Elus enesetapja” sisaldab ühe romaani ja sellega liituva novelli, kaks jutustust ning ühe näidendi, mis on kirjutatud suure sisemise lustiga ning sooviga haarata lugejat kaasa mängu nimega Kirjandus. Lugude tegevus toimub autori lemmikkajas, 60-70ndail, tegevuspaigaks Eesti väikelinn, kuid ka Pariis, Peruu ja Moskva.
“Miski pole juhuslik”
Kui oled teda tantsimas näinud, ei suuda sa teda enam unustada. Nimelt on ta erakordselt andekas, kuid on veel teinegi põhjus… Ta täiuslikkus varjab müsteeriumi, ta ilu saladust. Jin Xing oli mees, kommunistliku Hiina armee kolonel. Tema kujunemise teekond ja metamorfoos on erakordne: range lapsepõlv sõjaväelaste perekonnas, armee lapstantsijate ebainimlikud treeningud, kuulsus esitantsijana, oma seksuaalsuse […]
“Ingel läheb apteeki… korralikus seltskonnas”
Ilmatu hulk kääbusmamuteid on ilmunud kõigisse maailmajagudesse. Nad töllerdavad ringi suurlinnades, roosad kõrvad pikkade karvade all, kräunuvad kastid kõhul. Nad räägivad imelikku keelt, mida ei mõista ühegi riigi valitsus. Nad ei võta osa sõjalis-patriootlikest mängudest. Nad kasvatavad endale meelega rivikõlbmatuid lampjalgu. Ööd läbi püüavad nad eetrist tundmatut lainepikkust, kust antakse edasi ainult neile mõistetavas džässirütmis […]
“Караоке-капитализм. Менеджмент для человечества”
Мир караоке, в котором мы живем, – это место, где ты выходишь на сцену и исполняешь то, что за тебя уже кто-то сочинил. Все подражают друг другу в этом караоке-клубе. В результате уникальность теряется, все становится второсортным и несвежим. Что мы можем предпринять в такой ситуации? Ответ в нас самих – в нашем воображении. Современные […]
“Arheoloogia. Põgus sissejuhatus”
See haaravalt kirjutatud “Põgus sissejuhatus” tõestab, et arheoloogia populaarsust ei väära miski – tegemist on alaga, mis on ühtviisi haarav nii ajaviite, elukutse kui ka akadeemilise distsipliinina, kuna selle huviorbiiti jääb kogu maakera ning 2,5 miljoni aastane ajavahemik. Oma katsetes minevikku ellu äratada töötavad arheoloogid kõrbetes ja džunglites, sügavates koobaste ja mäetippudel; nad uurivad kivist […]
“Ei pennigi rohkem ega vähem”
Neli meest, krahvitiitli pärija, edukas arst, ülikooli õppejõud ja kunstikaupmees jäävad osava börsimahhinaatori süü läbi ilma tervest miljonist. Ahastamise asemel otsustavad nad oma erialaseid oskusi kasutades raha tagasi saada, ei pennigi rohkem, ei pennigi vähem. Sari: “Varraku” põnevusjutt (taskuformaat)
“Kodutanumast kaugemal”
Anne Valmas on Tartu Ülikooli haridusega bibliograaf. Raamat “Kodutanumast kaugemal” on sündinud Eesti TA Raamatukogu väliseesti kirjanduse osakonnas töötamise ajal. Artiklite kogumik on esimesi Eestis, mis pajatab väliseesti kultuurist, eelkõige kirjandusega seotust. Lähemalt on räägitud suurematest eesti kirjastustest välismaal, ajakirjandusest ja kirjandusauhindadest, kuid ka kirjameeste Ain Kalmuse, Bernard Kangro, Peeter Lindsaare, Gert Helbemäe, Arved Viirlaiu […]
“Kiikhobune Antverpenist”
August tundub, et merelt tõuseb jäine hingus üha kõrgemale, ikka kõrgemale mööda keha. Juba ei suuda ta liigutada oma jalgu, siis käsi… Ja jälle näeb August läbi külma udu, mis on kerkinud peaaegu silmadeni, kiikhobusel kappavat blondi väikemeest, kes rõõmsalt käega viibates haihtub pikkamisi olematusse… Saaremaal elava kaugesõidukapteni Lembit Uustulndi haarav ja põnev romaan, mis […]
“Peegeldusi elurajalt”
Kodumaja tervitas juba kaugelt, põlluteed minnes paistab eemal hobusepaar. Kus on kündja, minu isa? Sammusin tema poole ja siis märkas ta mind… Ei osanudki me algul teineteisele midagi asjakohast öelda. Kallistaminegi oli kuidagi ebalev ja kobav. Tajusin, et isa oli liigutatud, õnnelik. Jätsime hobused põllupeenrale ja astusime tuppa. Teretasin oma pisarais ema ja õdesid, vestlesime. […]
“Mis mees ta on?”
Pealkirjast, teemast 16. mail 1982 esinesin Tartu kirjanduspäeval lühikese ettekandega “Mis mees ta on?” Annotatsiooni olen kirja pannud: ühest tüübist eesti nõuk. kirjanduses 1949-1982. Sirja Olesk refereeris kirjanduspäeva ettekandeid, sealhulgas minu oma, adekvaatselt “Sirbis ja Vasaras”. Aga ka täistekst on alles ja et üsna erinev samapealkirjalisest lõpptootest, esitan ta siinkohal muutmata kujul. … (taskuformaat, kaaned […]
“Vale-Nero”
Lion Feuchtwanger, ajaloolise romaani meister, on meie lugejatele varem tuttav eesti keelde tõlgitud raamatute “Juudi sõda”, “Juu Süss”, “Goya” ja “Simone” kaudu. Lion Feuchtwanger sündis 1884. aastal Münchenis kodanlikus juudi perekonnas. Kirjanduslikku tegevust alustas 1903. aastal. Aastatel 1914-1918 võttis osa Esimesest maailmasõjast. 1933. aastal emigreerus Hitleri režiimi eest Prantsusmaale. 1937. aastal käis Nõukogude Liidus ja […]
“Mata Hari”
Ja mis puutub minusse, siis olen olnud siiras. Kogu minu elu ja minu poolt läbielatu kinnitab seda. Praegu on kõik minu ümber kokku varisemas; kõik pööravad mulle selja, isegi mees, kellega koos oleksin läinud kas või läbi tule. Ma poleks suutnud kunagi uskuda, et inimeste argus võib olla nii määratult suur. Hästi, saagu see siis […]
“99 luuletust”
Lõpmatu Olendi lõpmatu asupaik kõikjal on: maas, vees, tules ja tuules. Välgunoolena tühjuses sähvatab otsija meel. Pühakust müstik ja luuletaja, Kabir(das) elas Põhja-Indias. Varanasi linnas umbkaudu 15. sajandil. Üles kasvanud muslimist kangaskuduja perekonnas, lugema ja kirjutama õppimata, teenis oma igapäevast leiba kudumiskunstiga. See on ka enamvähem kõik, mis tema legendidega tihedasti läbipõimunud eluloost teada on […]
“Väike kirjanduse leksikon”
Õpilase abimees. Õpilase väike kirjanduse leksikon koondab üldhariduskooli kirjandusõpetuses esinevad mõisted. Leksikon aitab õpilastel kirjandust paremini mõista, õpitut korrata ja süstematiseerida, valmistuda eksamiteks. See on mõeldud ka abimaterjaliks emakeeleõpetajale ning noorele kirjandushuvilistele. – M. H.
“Kummalise maailma paratamatus”
Rändurid, kes on külastanud kaugeid maid, kirjutavad reisimärkmeid. Nad jutustavad sellest, mida nägid, sellest, mis köitis neid ebatavalisuse ja uudsusega. Kirjutavad nende jaoks, kes pole seal viibinud. Tänapäeva teaduses on igaühe jaoks meist tundmatuid maid. See raamat on midagi ränduri märkmete taolist, kes on käinud hämmastavas mateeria elementaarosakeste riigis, kus talle avanes meie sajandi füüsika […]
“Müüdi anatoomia: Brigitte Bardot”
Väike filmiraamat Sisukord: Ebatuhkatriinust; Sissejuhatus; Pikk tee kuulsuseni; Müüdi sünd; Menu; Kui raske on olla Bardot; \”Eraelu\” koorem; \”Viva, Maria!\” – Viva Bardot!; Langus; Filmograafia.
