“J.M.R.L”
… Lenzist kõneldes jõutakse varem või hiljem hullumeelse teemani. Ebanormaalse inimese maine saatis Lenzi eriti pärast pastor Oberlini juures veedetud üheksateistkümmet kurikuulsat päeva elu lõpuni. Niisugust mainet kujundas muidugi olulisel määral Lenzi enda küllap varasemast ajuti ebastabiilsem psüühiline seisund pärast Lääne-Euroopast lahkumist (see periood on aga väga katkendlikult dokumenteeritud), kuid peamine osa selles on olnud […]
“Billy Bathgate”
Ameerika kirjanikku E.L. Doctorow´d tunneb meie lugeja tema 1981. aastal eesti keeles ilmunud romaani “Ragtime” järgi. Nagu “Ragtime” nii ka värske romaan “Billy Bathgate” (1989) võtab vaatluse alla lõigu Ameerika lähiajaloost ja segab tõestisündinud väljamõeldisega. Aeg on 1930-ndate aastate keskpaik, kirjaniku uurimisalaks kuritegelik maailm. Minategelane, ettevõtlik ning auahne poiss, kes nimetab ennast Billy Bath-gate´iks, jälgib […]
“Lõputu unenägu”
“… Mõnikord olen ka rumalusi teinud. Näiteks tegin ma kungi süütu märkuse tuntud poeedi Schilleri kohta, mispeale hulk keegliklubisid Lõuna-Saksamaal kuulutasi mu isamaaliste pühaduste toetajaks. Nüüd on mul juba aastaid õnnestunud mitte midagi öelda, mis oleks pühadusi toetanud ja inimesi vihast punaseks ajanud. Selles näen ma edasiarengut. …” (taskuformaat)
“Ajastute igatsus”
Jeesuse elu. “Ajastute igatsuse” kirjutaja Ellen Gould White (1827-1915) on enam kui viiekümne raamatu autor. Elades ja töötades peamiselt Ameerika Ühendriikides, kuid ka Euroopas ja Austraalias, jättis ta maailmale oma kirjatöödega suurepärase Piibli kommentaari. Kristliku kirjanduse kullafondi moodustab tema viiest raamatust koosnev sari “Ajastute konflikt”. Käesolev teos, mis käsitleb Jeesuse elu, on selle sarja kolmas […]
“Loitev Koit”
“Tivolis” oli vaikne õhtu. Letile, mis ulatus suure, lõhenenud palkidest seintega ruumi ühest otsast teise, olid nõjatunud viiskuus meest. Kaks neist vaidlesid kuusevõrsetee ja sidrunimahla mõju tõhususe üle skorbuudi arstimisel. Teised mehed ei pannud neid peaaegu tähelegi. Vastasseina ääres olid reas mängulauad. Faaro laua taga istus vaid diiler ja mängis ajaviiteks iseendaga. Rulett oli hoopis […]
“Minu päevik 2000”
Esmakordselt! Sirbi preemia laureaadi Uku-Ralf TOBI päevik tsenseerimata kujul! 1. jaanuar. Käisin pärast lõunat väljas, vaatasin spetsiaalselt, kas midagi on ka muutunud. Mitte midagi. 2. jaanuar. Raadios ütles, et eile sündis Eestis 33 last. Minu oma ei ole neist küll ükski: vaatasin “Minu päevikust 1999”, et ma olin aprilli alguses Bangkokis ja Pattayas. 3. jaanuar. […]
“Väärtushoiakutel põhinev juhtimine”
“Väärtushoiakutel põhinev juhtimine” räägib sellest, kuidas ettevõtted võivad organiseerimises uuele tasemele jõuda. Ken Blanchard ja Michael O`Connor näitavad, kuidas organisatsioonid saavad pühenduda äriajamisele viisil, mis võimaldab kõigil osapooltel – omanikel/aktsionäridel, töötajatel, klientidel ja teistel – võitjaks jääda. Toetudes kahekümne viie aastasele uurimistööle ning selle tulemuste rakendamisele organisatsioonides, annab “Väärtushoiakutel põhinev juhtimine” lugejale praktilise tegevuskava, mis […]
“Kodus”
Antti Hyry kuulub soome kirjanike nooremasse põlvkonda, kelle kirjanikutee pole veel, või on napilt möödunud kümnendast aastapostist, aga kellest on saanud oma maa kirjanduse kandvad jõud (Rintala, Meri, Haavikko). Hyry tuli kirjandusse 1958. aastal. Ta on sündinud 1931. a. Kuivaniemis Põhja-Soomes, kutselt on ta diplomeeritud insener. Hyry teoste loetelu ei ole veel pikk, eri raamatuid […]
“Valküüride kokkupõrge”
20. juulil 1944. aastal plahvatas Adolf Hitleri ida-Preisimaa peakorteris pomm. Atendaadi korraldasid Saksamaa antinatsistid, kes nimetasid oma vandenõu “Valküürid”. Juhuse tõttu atentaat ebaõnnestus, kuid katse suutis maailmale näidata, et mitte kõik sakslased ei poolda natse. Liitlaste agent Richard Haller on tulnud Saksamaale uskumatu ülesandega atentaat peatada – kaunis saksa tütarlaps Elisabeth aga kuulub vandenõulaste hulka… […]
“99 luuletust”
Lõpmatu Olendi lõpmatu asupaik kõikjal on: maas, vees, tules ja tuules. Välgunoolena tühjuses sähvatab otsija meel. Pühakust müstik ja luuletaja, Kabir(das) elas Põhja-Indias. Varanasi linnas umbkaudu 15. sajandil. Üles kasvanud muslimist kangaskuduja perekonnas, lugema ja kirjutama õppimata, teenis oma igapäevast leiba kudumiskunstiga. See on ka enamvähem kõik, mis tema legendidega tihedasti läbipõimunud eluloost teada on […]
“Väike kirjanduse leksikon”
Õpilase abimees. Õpilase väike kirjanduse leksikon koondab üldhariduskooli kirjandusõpetuses esinevad mõisted. Leksikon aitab õpilastel kirjandust paremini mõista, õpitut korrata ja süstematiseerida, valmistuda eksamiteks. See on mõeldud ka abimaterjaliks emakeeleõpetajale ning noorele kirjandushuvilistele. – M. H.
“Ingel läheb apteeki… korralikus seltskonnas”
Ilmatu hulk kääbusmamuteid on ilmunud kõigisse maailmajagudesse. Nad töllerdavad ringi suurlinnades, roosad kõrvad pikkade karvade all, kräunuvad kastid kõhul. Nad räägivad imelikku keelt, mida ei mõista ühegi riigi valitsus. Nad ei võta osa sõjalis-patriootlikest mängudest. Nad kasvatavad endale meelega rivikõlbmatuid lampjalgu. Ööd läbi püüavad nad eetrist tundmatut lainepikkust, kust antakse edasi ainult neile mõistetavas džässirütmis […]
“Esimesed rõõmud”
Stalini preemiaga autasustatud teos. Elu Venemaal enne Oktoobrirevolutsiooni. (paberkaaned kulunud)
“Рефрейминг организаций. Артистизм, выбор и лидерство”
Артистизм, выбор и лидерство Ядром книги является учение о рефрейминге, являющемся инструментом для отыскания новых возможностей и альтернатив в сбивающих с толку и тревожащих ситуациях. Авторы показывают, как множественные фреймы дают лидерам преимущество в расшифровке организационной сложности. В книге освещаются современные разработки и исследования организаций и лидерства, даются новые примеры ситуаций из таких организаций, как […]
“Ajakaart”
London, 1896. Lugematu hulk uusi leiutisi on pannud inimese uskuma, et teaduse abil on võimalik saavutada võimatut. Viimast tõestab Murray Ajareiside firma, mis avab uksed, et teha teoks inimkonna suur unistus: reisida ajas. Selle unistuse on aasta varem äratanud kirjanik H. G. Wells oma romaaniga “Ajamasin”. Korraga avaneb XIX sajandi inimese ees võimalus reisida aastasse […]
“Tarzan 1”
Selle loo kuulsin ma mehelt, kellel polnud mingit õigust seda mulle või kellelegi teisele rääkida. Alguse pani võib-olla vana veini ahvatlev mõju jutustajale ja kummalise loo ülejäänud osa meelitas välja minu skeptiline uskumatus järgmistel päevadel. Kui mu peotujuline võõrustaja avastas, et ta oli mulle juba nii palju rääkinud ja et ma kaldusin tema jutus kahtlema, […]
“Üksilduse poliitika”
Horace Engdahl on arvatavasti eredaim kuju tänapäeva rootsi kirjanduses, juba ligi tosin aastat päevalehe Dagens Nyheter kirjanduskriitik ja sage külaline Rootsi TV kultuurisaadetes. Oma ristinime ei saanud Horace Engdahl (1948) mitte poeet Horatiuselt, nagu võiks arvata, vaid lord (Horatio) Nelsonilt. Küllap lootis mereväeohvitserist isa, et pojast sirgub admiral. Kuid too otsustas hakata navigeerima hoopis filosoofias, […]
“Pime palgamõrvar”
Margaret Atwoodi kümnes romaan “Pime palgamõrvar” (2000) on pälvinud Bookeri preemia. Ajakiri Time nimetas teose aasta parimaks raamatuks. “Pimeda palgamõrvari” peategelased on eakas Iris ning tema vahetult pärast Teist maailmasõda enesetapu sooritanud õde Laura. Põdura naise tagasivaade kunagistele sündmustele ja suhetele põimub õe kirjutatud kultusromaaniga “Pime palgamõrvar”. Teos jättis Irise eluks ajaks kuulsa õe varju. […]
“Laatsaruslaps”
Kaks väikest tüdrukut satuvad ränga liiklusõnnetuse ohvriks. Pärast kolme lootusetut kuud on väikesest Frankie´st saanud üksnes kuuenda korruse neljandas palatis lamav koomaseisundis olend, tema vend Ben on saanud ränga psühhotrauma. Frankie eksisteerimise pikendamine võib kahjustada Beni, kes üha sügavamalt oma ärevate emotsioonide sisemaailma tõmbub. Ent siis, kui kõik lootused näivad kustuvat, heidetakse neile päästenöör: Heywoodid […]
“Sissevaateid muusikasse”
Kindlasti on Peterburi läbi aegade olnud Eestile kõige lähemal asuvaks metropoliks. Seetõttu võib eesti muusiku teed Peterburi konservatooriumis nimetada arhetüüpiliseks. Peterburi konservatooriumis on õppinud Eesti muusika suurkujud nagu Mart Saar, Cyrillus Kreek, Rudolf Tobias ja Heino Eller. 1970-ndate aastate Tallinna konservatooriumi üliõpilased käisid Leningradis kuulamas maailma tippmuusikute esinemisi, kelle kontsertreisid Eestisse ei ulatunud. Tänapäevalgi Eesti […]
