“Pommuudis”
Liza Marklund, 37, on Stockholmi ajakirjanik, kes on töötanud uudistetoimetajana ja peatoimetajana nii ajalehes kui televisioonis. Selle raamatuga algab seeria Annika Bengtzoni elust, kus on üksjagu paineid. Värske uudisteosakonna peatoimetajana tuleb tal panna käima toimetuses töö, paraku on osa kolleega meelestatud uue ülemuse vastu. Väikeste laste emane tuleb leida aega ka perele. Stockholm valmistub olümpiamängudeks, […]
“Rabalinnu hõik”
Roosa: Loll! Tütar! Kas sa ise aru ei saa… Leontiine: Millest… Roosa: Küll sina oled alles tossike! Võib-olla tuli kosja…! Leontiine: Mis! Kellele? Sulle? Roosa: Võib-olla mulle jah. Ah mis mina vana inimene… Minu aeg on möödas. Aga sulle! Leontiine: Mis pagana kosilased! Kuradi… Kibekiirel heinaajal, kus iga minut kallis… Mingisugune võõras vanamees. Roosa: Ja […]
“Kui süda kõneleb”
Süüdistatav nuuksus. Neiu istus kägaras kitsal puupingil, taskurätt silmadele surutud, ja oli täielikult oma armetu olukorra võimuses. Eesistuja ja mõlemad kaasistujad tulid nõupidamisruumist tagasi. Kohalviibijad tõusid pinkidelt püsti, ainult kohtualune jäi istuma, pime ja kurt kõige suhtes, mis tema ümber toimus. …
“Ööd vanas majas”
Jutte 1972-1974 Sisukord: Heinakuhi; Ööd vanas majas; Kolmandas trepikojas; Sanitaride puudus; Margiti kadumine.
“Õnne sünnipäevaks, Wanda June”
Näidend “Õnne sünnipäevaks, Wanda June” on pikaajalise küpsemise vili. Siingi kordub Vonneguti meelisteema: humaansus vägivalla vastu. Kuna näidend on varustatud eessõnaga, siis andkem selle saamisloo kohta sõna autorile endale: “Selle näidendi ma kirjutasin, kui olin neljakümne seitsme aastane, kui mu kuus last ei olnud enam lapsed. See oli muudatuste aeg, aeg öelda hüvasti, hüvasti ja […]
“Irene ja Frederic Joliot-Curie”
Kuulsate prantsuse teadlase Irene ja Frederic Joliot-Curie nimed on kogu maailma avalikkusele hästi tuntud. Nende avastused tuumafüüsika alal olid põhjapanevad, nad rajasid tee tuumatehnika suurtele saavutustele, mis on tänapäeval meie käsutuses. Irene ja Frederic Joliot-Curie´st on juba kirjutatud palju häid ja eredaid teaduslikke artikleid ja raamatuid, mille hulgas on ka biograafilist laadi teoseid. Kuid kahe […]
“Ruunimärgid”
Merle Pajula – (35) hariduselt filoloog, elukutselt ametnik, loomult ontlik pereema. Armastab kirjutada: esimene trükiproov 1970. aastal ajakirjas “Täheke”, hiljem avaldanud erinevate nimede all artikleid ja arvustusi mitmetes väljaannetes (peamiselt “Eesti Ekspress” ning “Vikerkaar”). Loodab kirjutada tulevikuski. “Tambeti puhul olevat mõnda aega kahtlaselt tihti esinevaid ilmutusi ette tulnud. Üldiselt esineb senssidel alatasa ilmutusi, nad on […]
“Betti Alver. Teosed” I ja II osa. 2 raamatut
1. osa: Luuletusi ja poeeme. 1931-1988. 2. osa: Proosa – Tuulearmuke. Invaliidid. Viletsuse komöödia. Kõmpa. 1927-1976. Konservatooriumist tulles silman haigemaja ees puiesteel jälle sama poisikest. Iga lõuna kõnnib ta sääl pruuni koeraga edasi-tagasi, näol sügav tõsisus. Vaatab oodates haigemajale, mille uksest kell kaksteist kõrge hallis mantlis mees astub, lapse käekõrvale võtab ja parki sammub. Nüüd […]
“Riho Päts sõnas ja pildis”
Kaasaegsete mälestusi Eesti NSV teenelisest kunstitegelasest, tunnustatud laulupedagoogist ja heliloojast Riho Pätsist (1899-1977), tema elust ja loomingulisest teest. Illustreeritud rohkete fotodega. (taskuformaat)
“Revelation”
Every advanced society in the galaxy relies on the technology of the Protheans, an ancient species that vanished fifty thousand years ago. After discovering a cache of Prothean technology on Mars in 2148, humanity is spreading to the stars, the newest inter-stellar species struggling to carve out its place in the greater galactic community. On […]
“Howards End”
“Howards Endi” kohta võib tarvitada samu sõnu, millega tavaliselt kirjeldatakse Dickensi teoseid, kus ühiskonnakriitika on esitatud sooja huumori ja sõbraliku vestmisviisi kaudu ning mille tegelasteks on meeldejäävad karakterid. Romaanis põimub kahe perekonna, Schlegelite ja Wilcoxide elu ja saatus. Õdesid Margareti ja Helenit ning nende venda Tibbyt huvitab ja erutab kõik see, mida Wilcoxid umbusaldavad ja […]
“Hotell Amalfi”
Hotelle on mitmesuguseid. On suuri, mitmekümnekorruselisi mürakaid kesklinnades, kus vihiseva kiirusega liigutavad liftid elanikke suurtes kogustes üles-alla nagu tahteta nukke. Aga on ka hoopis teistsuguseid – väikseid ja hubaseid. On odavaid kohti, kus seljakotiga rändurid võivad suures hallis üheks ööks korraga naridele visata, ja kalleid paleesid, kus vannituba üksi on avaram kui kuskil mujal terve […]
“Cogito, ergo sum ehk mõeldes oma mõtteid”
NSV Liidu rahvakunstniku, “Vanemuise” teatri peanäitejuhi Kaarel Irdi artiklivalimik, mis sisaldab isikupärase stiiliga autori probleemirikkaid mõtisklusi ja mediteerimisi teatriteemadel kui ka sõna sekka ütlemisi teistel kultuurialadel.
“Germaanlased Thorsbergi ja Ravenna vahel”
Germaanlaste kultuurilugu kuni rahvasterändamise lõpuni. Raamat on pühendatud germaanlaste esiajaloole, mis haarab ajajärku I aastatuhande keskelt e.m.a. 6. sajandini. Valgustades germaanlaste-slaavlaste ja germaanlaste-keltide suhteid jm., lähtub autor marksistlikest seisukohtadest. Raamat on kirjutatud teaduslik-populaarses vormis ja sobib lugemiseks igale ajaloo- ja arheoloogiahuvilisele, kuid seda võivad kasutada ka kõrgkoolide ajalooüliõpilsed. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Inimese meetod”
Filosoofia maine teaduste kuningannana lähtub keskajast. Vaevaliselt tasakaalustunud kooselu tingimustes selgus peagi, et tarvis on koolitatud inimesi, kes igapäevase eluga kaasuvaid kitsaskohti suudaksid talutavaks muuta. Nii ilmuvad ülikoolid, milles õpetatakse usu-, arsti- ja õigusteadust; esimene peab kaasa aitama hinge, teine keha ja kolmas ühiskonna tervise tugevnemisele. Taotledes täielikkust lisati eelmainituile neljaski, filosoofiateaduskond, mille hooleks jäi […]
“Sonaadid”
Markii de Bradomin on vastuvõtliku hingega ilukummardaja, kelle elu võib pidada sentimentaalseks teekonnaks ilu ja kodumaa kaotatud hiilguse otsinguil. Oma teel peatub ta muuhulgas Itaalias, käib ära Mehhikos, naaseb kodusesse Galiciasse ja jõuab lõpuks Navarrasse. Tema elupäevi soojendab armastuse õilis lõke, millest suudavad eemale hoida vaid vähesed naised. Kõrges eas paneb markii kirja oma “armsad […]
“Maaspordi poolsajand”
Lugejani jõuab tagasivaade spordiorganisatsiooni “Jõud” loomisele, tegevusele ja saavutustele ning inimestele, kes erinevail aegadel maal sporti teinud, seda juhtinud või toetanud. Tehtule ei saa anda ühest hinnangut, sest nii nagu on muutunud Eesti küla, nii olid paratamatud muutused ka spordis. “Jõu” loomise ajal vapustasid elujõulist maaelu märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine, sellele järgnenud viletsusaastad. Sellest kõigest leidub jälgi […]
“Sfinks – ajaloo saladused”
Mõistatuslikke isikusi ja lahendamata saladusi kolmest aastatuhandest. Kuningas Minose riik – Kas see muinasjutuline valitseja oli tõepoolest olemas? Hannibal, Rooma hirm – Kas Euroopa saatus oli tema kätes? Kleopatra – vaaraode viimane naeratus. – Kas ta tahtis Rooma riiki kukutada? Hunnide tormijooks Euroopale – Kust nad tulid? Kuhu nad kadusid? Jaht Merevaigutoale – Kes varjab […]
“Unistuste aeg”
Järgmisel päeval pärast teejoomist jalutas Poiss üles mööda kriidist jalgrada, mis viis kõrgeima künka tippu. Kohale jõudnud, leides ta tõepoolest eest lohe, kes oli end laisalt koopaesisele murukamarale välja sirutanud. Sellest paigast avanes suurejooneline vaade. Paremal ja vasakul penikoormate viisi lainjaid künkaid, ees org kobaras taludega, sellel hargnevad valged teed, mis looklesid läbi viljapuuaedade ja […]
“Uhke põhjamaine”
Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest H. Rebane on magistrikraadiga uurija, kelle püsivaks huviks on olnud 20. sajandi tõlkekirjandus ning J. W. Jannseni elu ja tegevus. Lisaks mitmelesajale artiklile on ta omaette raamatuna avaldanud essee “Johann Woldemar Jannsen” (1990) ning toimetanud trükki Jannseni teoste valimiku (1998). Käesolev raamat on esimene algupärane skandinaavia kirjandusi käsitlev teos eesti […]
