“Nulli ja lõpmatuse kohal”
Ma ei kahtle, et Linnart Mäll on tülikas ja keeruline inimene. Kaugelt raevukamalt kui enamik teisi on ta trotsinud nii kergesti ja märkamatult tiigistumisele viivat mõnusat vaimset äraolemist – saagu inimlikest vahekordadest siis, mis saab. Kuid tõesti on kõigel alati mingi eraelulinegi põhjus, siis tundub mulle, et Linnart Mälli trotslikkuses on midagi ka sellest kibedast […]
“Geniuste maskimäng”
Austria aristokraadist kirjaniku ja kunstniku Fritz von Herzmanovsky-Orlanda (1877-1954) looming avastati alles pärast surma, mil avaldati ka tema kümneköiteline teostekogu. Eluajal ilmus vaid rokokooromaan “Hobustehirmutis roosivõrgus”. Tema kolmest romaanist kõige peateoslikum on “Geniuste maskimäng”, kirjutatud 1928/29, avaldatud 1957. See on eriskummaline ja humoorikas fantastilis-müstiline grotesk, mis ammutab ainet Austria-Ungari impeeriumi irratsionaalsusest ja mida võib võrrelda […]
“Veiste söötmine”
Raamatus antakse ülevaade veiste söötmise füsioloogilistest alustest ning üksikute veiserühmade söötmise teoreertilistest ja praktilistest probleemidest. Käsitletakse ka vasikate, mullikate, lehmade ja pullide söötmist talvel, suvel ja siirdeperioodidel. Lehmade söötmist iseloomustatakse veel reproduktsioonitsükli eri aegade kaupa. Raamat on koostatud tänapäeva zootehnikateaduse ja kohalike uurimistulemuste põhjal ning see on mõeldud õppevahendiks Eesti Põllumajanduse Akadeemia zooinseneri-, veterinaaria- ja […]
“Luuletusi”
Sisukord Luuletused I. 1836-1841: 1836: – Surev gladiaator – Näkineid – Juud meloodia 1837 – Borodino – Poeedi surm – Palmioks Palestiinast – Vang (Vanglavärav, valla mine) – Naaber (Kes sa oled…) – *** (Kui kollaseks lööb nurm…) – *** (Ma leidsin teise kaunitari) – *** (Ei taha, et mu saladust) – *** (Kuulen su […]
“Kirjakeel ja kirjasõna”
Eesti keele seisund on olnud väga mitmesugune: maarahva keel, talurahvaseisuse keel, eestlaste keel, riigikeel. Eesti keelesse suhtumine samuti: kord on see keel olnud sallitud, kord ebasoovitav, kord iseseisvalt arenev, kord teadlikult võõrmõjudele allutatud. Kõigist seisundi ja suhtumiste muutustest saaks kirjutada ülipõneva eesti keele sotsiaalajaloo. Tunnukse nõnda, et praegu on käes järjekordne segaduste, vahest isegi murranguaeg. […]
“Pommuudis”
Liza Marklund, 37, on Stockholmi ajakirjanik, kes on töötanud uudistetoimetajana ja peatoimetajana nii ajalehes kui televisioonis. Selle raamatuga algab seeria Annika Bengtzoni elust, kus on üksjagu paineid. Värske uudisteosakonna peatoimetajana tuleb tal panna käima toimetuses töö, paraku on osa kolleega meelestatud uue ülemuse vastu. Väikeste laste emane tuleb leida aega ka perele. Stockholm valmistub olümpiamängudeks, […]
“Rabalinnu hõik”
Roosa: Loll! Tütar! Kas sa ise aru ei saa… Leontiine: Millest… Roosa: Küll sina oled alles tossike! Võib-olla tuli kosja…! Leontiine: Mis! Kellele? Sulle? Roosa: Võib-olla mulle jah. Ah mis mina vana inimene… Minu aeg on möödas. Aga sulle! Leontiine: Mis pagana kosilased! Kuradi… Kibekiirel heinaajal, kus iga minut kallis… Mingisugune võõras vanamees. Roosa: Ja […]
“Nüüdisaegne lugu 2. osa: Ametüstsõrmus. Härra Bergeret Pariisis”
Anatole France´i tetraloogia “Nüüdisaegne lugu” kaks viimast romaani “Ametüstsõrmus” ja “Härra Bergeret Pariisis” moodustavad mõnes mõttes omaette terviku. See aga pole siiski täiel määral mõistetav ega nauditav, kui ei olda tuttav kahe esimese romaani sündmuste ja probleemistikuga. (“Vallimäe jalakas” ja “Pajuvitstest mannekeen”). Endiseks on jäänud eeskätt nädalakroonika vorm, france´lik följetonlikkus, mida on iseloomustatud juba tetraloogia […]
“Klaasitäis toomingumarju”
Raamatu koostaja on püüdnud näidata Siberi mitmekülgset elu, tutvustada Siberi kirjanikke, kes paari viimase aastakümne vältel tuntuks on saanud ja üldise tunnustuse võitnud. Raamatus on järgmiste autorite jutud ja luuletused: Vladimir Gussenkov, Askold Jakubovski, David Konstantinovski, Boriss Lapin, Ilja Lavrov, Gennadi Maškin, Valentin Rasputin, Dmitri Sergejev, Anatoli Šastin, Vjatšeslav Šugajev, Viktor Bajanov, Georgi Graubin, Zori […]
“Atlandi aknal”
Kuigi Kolumbus oli sünnilt ja rahvuselt itaallane, ta ütles: “Minu kodumaa on Hispaania.” Seda ta tegi õigustatult, sest Hispaania võimaldas talle suure sõidu läände, mille tulemuseks oli Ameerika mandri avastamine; Hispaaniale ta pühendas oma elutöö; ta kodu asus Hispaanias ja Hispaanias on praegu ka üks sark, milles pidavat puhkama selle rahutu mereränduri põrm. Seetõttu on […]
“Sajand lõppes, teine algas”
Mälestusi lapse- ja koolipõlvest … mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi “juturaamat”! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale… Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje… kui range ajaloolise dokumendi. Akadeemik H. Kruus
“Kaotsiminemise loitsud”
“Kaotsiminemise loitsude” kõrvle võiks lugeda B. E. Ellise “Ameerika psühhopaati” ja kuulata ELO´t, eriti lugu “So Fine”… Piret Bristol
“Vadja keele sõnaraamat” 3. osa
Vadja keel on eesti keele lähim sugulaskeel, mida kõnelesid Ingerimaa (praeguse Leningradi oblasti lääneosa) põlisasukad vadjalased. Tänapäevaks on vadja keel hääbunud. Sõnaraamatus on esitatud vadja keele sõnavara koos selle murdeerinevustega. Sõnatähenduste avamisel ning sõnade semantilis-süntaktiliste seoste iseloomustamisel on abiks ulatuslik näitematerjal. Sõnaraamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi läänemeresoome keelte, nende ajaloo ja omavaheliste seoste […]
“Uraalidest Kuramaani”
Mälestusi Eesti Laskuskorpuse võitlusteelt Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941-1945. Käsikiri läbi arutatud EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi Suure Isamaasõja Vabariiklus Komisjonis. … Eesti Laskurkorpuse võitluse kohta Suures Isamaasõja tandreil on ilmunud raamatuid ja avaldatud artikleid ajakirjanduse veergudel. Kuid neis ülevaadetes, mis on koostatud operatiivdokumentide või arhiiviandmete alusel, käsitletakse peamiselt korpuse suuremate väeüksuste – diviiside, polkude […]
“Deception”
The universe is under siege. Every fifty-thousand years, a race of sentient machines invades our galaxy to harvest all organic life-forms. They are the Reapers. Two people who know the truth are desperately searching for a way to stop the cycle: Navy admiral David Anderson and his partner, Kahlee Sanders. The have uncovered grisly evidence […]
“Navarone suurtükid”
Vana kooli heroiliste ning romantikavabade põnevike autor Alistair MacLean sündis 28. aprillil 1922. aastal Šotimaal. Tema kodus kõneldi gaeli keelt, inglise keele omandas poiss alles seitsmeaastaselt. 1941. aastal astus MacLean mereväkke ning teenis torpeedomehena Vahemerel, Vaiksel ookeanil ja Põhjamerel, konvoeerides Venemaale suunduvaid abilaevu. MacLeani sõjatee lõppes Jaapani vangilaagris. Pärast sõja lõppu hakkas Glasgow´ ülikoolis tudeerinud […]
“Atlandi kirjad”
Käsikiri on kokku pandud kaheksast ajakirjanduses ilmunud reisikirjast, mis vestavad meremeeste töödest-tegemistest kaugel ookeanil. Sekka on põimitud humoorikaid lugusid kodusaarelt. (taskuformaat)
“Martin Chuzzlewit” I ja II osa. 2 raamatut
Inglise 19. sajandi kriitilise realismi looja ja suurimaid esindajaid Charles Dickens (1812-1870) kirjutas oma romaani “Martin Chuzzlewit” aastail 1843-1844. See on teravalt satiiriline romaan, kus hukkamõistu leiavad nii Ameerika kui Inglise kodanlus. Dickensi romaan on rikas materjali poolest, mis iseloomustab Dickensi-aegset Ameerikat ja tutvustab lugejale ameerika elulaadi ja Ameerika Ühendriikide valitsevate klasside poliitikat, kes eelkõige […]
“Valge hundi saatus”
Imrryri sõjamehed sõitsid draakonite seljas. Nad olid relvastatud pikkade odasarnaste asteldega ja nad puhusid kummalise kujuga sarvesid, mis saatsid veidraid noote üle mäsleva mere ja rahuliku sinise taeva. Kuldsele laevastikule lähenedes, röövlitest poole miili kaugusel, lendas juhtdraakon alla ja ringles tohutu kuldse lipugalerii poole, tehes tiibadega pekseldes kõuekärgatuse sarnast mühinat. Hallikasroheliste soomustega koletis hõljus kuldse […]
“Adjutant”
November 1943. Sõda ei kulge idas sugugi plaanipäraselt. Ülemleitnant Werner von Haeften veedab pärast rasket haavatasaamist oma rindepuhkust Berliinis. Seesmiselt lõhestatud ja sõja mõttekuses kahtlevana ei taha ta enam rindele naasta. Ta määratakse reserväkke, kus ooberstleitnant krahv Claus Schenk von Stauffenberg teeb temast oma adjutandi. Endise rindesõdurina on Haeften algul autsaider ja ta kamraadid teevad […]
