“C´est la vie. Elu on selline”
Leida Laiuse film “Libahunt” tõi Eesti kultuuripilti nime ja näo, mis pole sealt päriselt kadunud tänaseni. Ja kuigi Tiina, st Ene Rämmeldi kodu on küll juba mitukümmend aastat Pariisis, lähevad talle Eesti inimesed ja sündmused korda ning on südame küljes. Südamest südamesse on kirjutatud ka raamat “C´est la vie. Elu on selline”. Autor räägib inimestest […]
“Martin Chuzzlewit” I ja II osa. 2 raamatut
Inglise 19. sajandi kriitilise realismi looja ja suurimaid esindajaid Charles Dickens (1812-1870) kirjutas oma romaani “Martin Chuzzlewit” aastail 1843-1844. See on teravalt satiiriline romaan, kus hukkamõistu leiavad nii Ameerika kui Inglise kodanlus. Dickensi romaan on rikas materjali poolest, mis iseloomustab Dickensi-aegset Ameerikat ja tutvustab lugejale ameerika elulaadi ja Ameerika Ühendriikide valitsevate klasside poliitikat, kes eelkõige […]
“Nulli ja lõpmatuse kohal”
Ma ei kahtle, et Linnart Mäll on tülikas ja keeruline inimene. Kaugelt raevukamalt kui enamik teisi on ta trotsinud nii kergesti ja märkamatult tiigistumisele viivat mõnusat vaimset äraolemist – saagu inimlikest vahekordadest siis, mis saab. Kuid tõesti on kõigel alati mingi eraelulinegi põhjus, siis tundub mulle, et Linnart Mälli trotslikkuses on midagi ka sellest kibedast […]
“Adjutant”
November 1943. Sõda ei kulge idas sugugi plaanipäraselt. Ülemleitnant Werner von Haeften veedab pärast rasket haavatasaamist oma rindepuhkust Berliinis. Seesmiselt lõhestatud ja sõja mõttekuses kahtlevana ei taha ta enam rindele naasta. Ta määratakse reserväkke, kus ooberstleitnant krahv Claus Schenk von Stauffenberg teeb temast oma adjutandi. Endise rindesõdurina on Haeften algul autsaider ja ta kamraadid teevad […]
“Herefordi tõugu lihaveis Eestis”
Herefordi tõugu veis kuulub lihaveiste hulka. Teda saab edukalt karjatada kõlvikutel, mis ei sobi intensiivseks põllunduseks (näit. rannaäärsed niidud, mõningad alad Lõuna-Eesti kuppelmaastikus). Võrreldes piimakarjaga on herefordi veist hõlpsam üle talve pidada (söödakulu on väiksem, talvitumiseks kõlbavad kergema konstruktiivsed ehitised). Loomulikult on herefordi veiste hooldamisel omad iseärasused. Asjaomaseid probleeme on konkreetselt ja üksikasjalikumalt analüüsitud käesolevas […]
“Luuletusi”
Sisukord Luuletused I. 1836-1841: 1836: – Surev gladiaator – Näkineid – Juud meloodia 1837 – Borodino – Poeedi surm – Palmioks Palestiinast – Vang (Vanglavärav, valla mine) – Naaber (Kes sa oled…) – *** (Kui kollaseks lööb nurm…) – *** (Ma leidsin teise kaunitari) – *** (Ei taha, et mu saladust) – *** (Kuulen su […]
“Odysseuse seiklused”
Lahkus, mida te kõik olete lasknud mulle osaks saada, iseäranis sina ja su kõrgestisündinud tütar, oo kuningas Alkinoos, nõuab, et ma ei peaks teid kauem teadmatuses sellest, mis või kes ma selline olen; sest hoida midagi salajas sinu eest, kes sa oled vastanud mu armastusele nii siira sõprusega, tähendaks näidata end loomult väiklase või tänamatuna. […]
“Marsi müsteerium”
Marss on mõistatustest küllastunud, raevukalt punase värvusega planeet, mis on köitnud inimkonna tähelepanu, alates kõige varasematest müütidest ja lõpetades viimaste Hollywoodi filmidega. Ent ühteaegu peitub selles ka meie mineviku ja tulevikuga põimuv saladus, mida oleme seni kahjuks hoolimatult eiranud. Teoses “Marsi müsteerium” kirjeldavad raamatute “Jumalate jäljed” autorid viimaseid teaduslikke andmeid meie Päikesesüsteemi varitsenud hädaohust – […]
“Kuhu kadus kõik see armastus?”
Raamat sisaldab valiku Ingmar Bergmani kirjadest Käbi Lareteile aastail 1957-2001 ning Laretei päeviku ja taskukalendri ajast, mil ta oli abielus Ingmar Bergmaniga.
“Kirjad Pariisist”
Yves Bonnefoy: Ma ei saa kõnelda Aleksander Aspelist nii teadvalt, nagu oleks soovitav, sest ei tunne tema emakeelt ja pole järelikult saanud jagada temaga seda leiba ja veini, milleks on lapsepõlve sõnad. Ta oli ülearugi tagasihoidlik ja tihti ei püüdnudki end teistele arusaadavaks teha. Sellele vaatamata avaldusid tema õilsus ja arukus tuhandel viisil. Meil oli […]
“Lootsitoa jutud. Põgenike laev”
Autorilt: … Lootsituba on küll mõeldud puhkamiseks, ent kui palju müra-kära ja merejutte selle siniseks suitsetatud lae all on kuuldud! Tööst vabadel tundidel ära sa sealt vaikust otsi. Vahel veereb jutt ainsa tasase bassipõrinaga nagu peiltoru vaskne kork mööda raudset laevalage, puhuti pajatavad mitu meest korraga, püüdes üksteisest üle rääkida. …” (raamat selja ülaosast natukene […]
“Mask ja nägu – mälupilte kahes okupatsioonist”
Kohe ärkas uudishimu, kuid niisama suur kahtluski, kui mitte uskmatus. Müüt – ja pealegi rahvamüüt? Nüüdsel ajal? Kas Wincklere ei võta suud liiga täis? Avasin raamatu umbusklikult selle lõpu pool ning lugesin: “Ja rahvas räägib, et Vana Prits (Friedrich Suur) jõudis üles ning koputas taevaväravale. Räägitakse, et püha Peetrus peab seal ülal köstriametit, ja ta […]
“Sajand lõppes, teine algas”
Mälestusi lapse- ja koolipõlvest … mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi “juturaamat”! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale… Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje… kui range ajaloolise dokumendi. Akadeemik H. Kruus
“Kaotsiminemise loitsud”
“Kaotsiminemise loitsude” kõrvle võiks lugeda B. E. Ellise “Ameerika psühhopaati” ja kuulata ELO´t, eriti lugu “So Fine”… Piret Bristol
“Vadja keele sõnaraamat” 2. osa
Vadja keel on eesti keele lähim sugulaskeel, mida kõnelesid Ingerimaa (praeguse Leningradi oblasti lääneosa) põlisasukad vadjalased. Tänapäevaks on vadja keel hääbunud. Sõnaraamatus on esitatud vadja keele sõnavara koos selle murdeerinevustega. Sõnatähenduste avamisel ning sõnade semantilis-süntaktiliste seoste iseloomustamisel on abiks ulatuslik näitematerjal. Sõnaraamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi läänemeresoome keelte, nende ajaloo ja omavaheliste seoste […]
“Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917.a”
Oma kolmandas Tallinna vanemat meditsiiniajalugu käsitlevas monograafias viib autor lugeja ajajärku, mida meie arstiteaduse mineviku uurijad veel suhteliselt vähe on kirjeldanud. Ja eks küsi nii mõnigi ostja, kelle pilk raamatukaupluses jääb püsima sellele trükisele: “Kus on siin antiikaja romantika, kus keskaja kolbapiiritused ja kupusarved?” Kuid kas tasub unustada, et just möödunud sajandil heitis meie tervishoiuorganisatsioon […]
“Deception”
The universe is under siege. Every fifty-thousand years, a race of sentient machines invades our galaxy to harvest all organic life-forms. They are the Reapers. Two people who know the truth are desperately searching for a way to stop the cycle: Navy admiral David Anderson and his partner, Kahlee Sanders. The have uncovered grisly evidence […]
“Inglise patsient”
Michael Ondaatje tuntuima, Bookeri auhinna pälvinud romaani “Inglise patsient” (“The Elnglish Patient”) tegevus hargneb rööbiti 1930.-1940. aastate Egiptuses ja Teise maailmasõja viimastel päevadel ühes laatsaretiks muudetud Itaalia nunnakloostris. Seal on varjupaiga leidnud neli erineva saatusega inimest: sõja eest põgeneda püüdev halastajaõda, elukutseline varas ja spioon, Briti armees pioneerina teeniv sikh ning salapärane, lennuõnnetuse üle elanud […]
“Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama!” I & II osa. 2 raamatut
I raamat: Eesti kriitilise realismi klassik Ernst Peterson-Särgava on seni olnud tuntud peamiselt oma töödega, mis ilmusid viimase sajandivahetuse aegu. Autori pikk eluiga (1868-1958) võimaldas tal aga viimaste aastakümnete jooksul materjali koguda suure ajaloolise romaani jaoks ning see ka paberile panna. Nii valmis käesolev keheköiteline romaan Vändra ümbruse talurahva raskest elust teoorjuse ajal, alates sündmustega […]
“Avameelne Madonna. Sex. Kes on see tüdruk?”
Mustade terasvarbade taga, kõrgete puude varjus elab kõikenägeva telekaamera kaitse all too tänapäeva Kirke – Madonna Luisa Veronica Ciccone. Õhku tulvab veepinnal hõljuva värske gardeeniapärja magusat aroomi. Madonna kostitab külalist kangete jookide ja kavalate naeratustega. On kuulda faksi nurrumist ja telefoni kaeblikke kutsungeid. Tähelepaneliku kuulaja ees kuldtikanditega diivanil lebasklev ohtlik veetleja kõneleb: “Arvan, et võrdlemine […]
