“Vaeste-patuste alev”
“Vaeste-patuste alev” on 1927. aasta parimaks romaaniks hinnatud teos, mis omas ajas võistles edukalt A. H. Tammsaare loominguga. “Vaeste-patuste alev” on korraga nii Jakobsoni kirjanduslik debüüt kui ka tema tippteoseks jäänud raamat. Teose menu on mõneti seletatav päevakajalisusega. Romaanis käsitletakse äärelinna elanike muresid toimetulekuks majanduskriisiga, mis koputaski tollal uksele. Ühtlasi on see päevakajalisus ka igavikuline. […]
“Emajõe ääres”
E. V. Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna Dekaanile. Mag.phil. Ilmar Tõnissoni, elukoht 317, Russel Court, Woburn Place, London W.C.1 avaldus Käesolevaga on mul au kandideerida Teaduskonnakogu poolt eelolevaks sügissemestriks välja kuulutatd õppeülesandele “Valitud küsimusi Briti majandusest”, 3t.n. Olen praegu Londoni Ülikooli majandusteaduskonna doktorand, ning esitan siinsele majandusteaduskonnale ligemal ajal oma väitekirja. Olen kahel korral (1937 ja 1939) […]
“Eesti keele sõnaraamat. ÕS1999”
Teie ees on eesti keele sõnaraamat. See raamat jätkab 1918. aastal alustatud eesti õigekeelsussõnaraamatute traditsiooni. Tollel üle 80-aastasel pikal teel on iga sõnaraamat olnud oma loomisajajärgu ja loojate nägu. Nii ka käesolev. Sõnaraamatu kirjutamisel on kasutatud kõike, mida eesti keele uurimisel on praegu pakkuda ja mida raamatu tegijad on jõudnud läbi töötada. Kõige enam on […]
“Euroopa nimel”
Robert Schumani Euroopa-käsitluse kättesaadavus eesti keele kasutajaile on suure praktilise väärtusega süvendamaks niihästi ühinemise pooldajate kui skeptikute arusaamu 53 aastat tagasi alanud hingematva algatuse taustast ja tollal eksisteerinud valikuist. Kui kümned miljonid teadvustavad igal kevadel 9. maid Euroopa päevana, siis ei oska küllap paljud seostada seda sündmust 9. mail 1950. aastal tollase Prantsuse välisministri Robert […]
“Loov evolutsioon”
Henri Bergsoni (1859-1941) neli põhilist tervikteost on “Essee teadvuse vahetutest andmetest”, “Aine ja mälu”, “Loov evolutsioon” ning “Moraali ja religiooni kaks allikat. Nendest teostest me võtame vastavalt kestuse, mälu, eluhooo ning avatud/suletud ühiskonna-religiooni mõisted, mida me alljärgnevalt lühidalt avame… Kuigi elu evolutsiooni lugu on veel lünklik, annab ta siiski juba ettekujutuse sellest, kuidas arukas on […]
“Forsyte´ide saaga” 1.-3. osa. 3 raamatut
1. osa: “Varakas mees” – Inglise kirjaniku Forsyte´ide triloogia esimene osa, milles peategelane, varakas Soames abiellub vaese, kuid ilusa Irene´iga. Sündmused dramatiseeruvad, kui viimane leiab endale armukese. Autori iroonia kaasmaalaste variserlikkust kirjeldades on tabav ning armutu. 2. osa: “Ahelais” – Romaanisarja teine osa, kus tuleb juttu Soamesi ja Irene edasisest elukäigust pärast paljusid lahusolekuaastaid. 3. […]
“Punane roosike”
Ingrid Nolli romaanide kangelannad on peaaegu kõik traagilise lapsepõlvega “femmes fatales”. Oma eluga toimetulekuks kasutavad nad kavalust ja intriige. Ning kui nad saadavad korda kuriteo, oskavad nad seda suurepäraselt varjata. Selline naine on ka romaani “Punane roosike” peategelane Annerose – pealtnäha korralik pereema, kes hakkab sepitsema süngeid plaane, kui usub, et tema abielu on ohus. […]
“Maailma ajaloo kronoloogia”
“Hutchinsoni” maailma ajaloo kronoloogia. Alates 20 000 aastat eKr. Käesolev “Maailma ajaloo Kronoloogia” on esialgne neljaköiteline teose uus, üheköiteline väljaanne. Raamat on hoolikalt ümber töötatud ja materjal selekteeritud selliselt, et originaali maht lühemas, käepärasemas väljaandes säiliks. Ühe aasta materjal on jagatud üksiksündmusteks vastavalt teemadele. Sündmused on reastatud kuude ja päevade järgi, kui need teada on. […]
“Globaalse kapitalismi reformimine. Avatud ühiskond”
Selle raamatu näol on tegemist praktilise filosoofiaraamatuga: ta annab kontseptuaalse raamistiku, mis on mõeldud tegevusjuhisena. Kõnealune raamistik on olnud mulle teejuhiks nii rahategemisel kui ka filantroopilises tegevuses ja ma olen veendunud, et see kehtib ühiskonna puhul ka üldises mõttes, sest see esitab globaalse avatud ühiskonna juhtpõhimõtted. Selle ambitsioonika ettevõtmise elluviimine nõuab minult laia haaret ja […]
“Pocahontas”
Pocahontase otsene järeltulija Susan Donnell kirjutas “Pocahontase” oma perekonnapärimuse alusel. 1600ndatel aastatel panid tema esivanemad aluse Randolphite dünastiale, millest sai Virginia üks tuntumaid koloniaalperekondi. Praegu elab Donnell Londonis ning töötab rahanduskonsultandina. Ta avaldab ka mitmesugustes väljaannetes poliitika-, ühiskonnaelu- ja majandusalaseid artikleid. *** Oma isale, suurele pealikule Powhantanile, oli ta Pocahontas. Väike Vallatu – armastatud tütar, […]
“Radioaktiivsus”
Radioaktiivsuse uurimisel on suur rahvamajanduslik ja teaduslik tähtsus. Radioaktiivsuse tundmaõppimine võimaldas tungida sügavamale aine ehituse saladustesse, läheneda Maa päritolu ja ea kindlakstegemisele, vallutada tegelikult aatomienergia, avastada uusi keemilisi elemente jne. Küsimus, kuidas ja millest on ehitatud kõik ained looduses, huvitas inimesi juba igivanadel aegadel. Muistse Kreeka mõtteteadlased oletasid kaks ja pool tuhat aastat tagasi, et […]
“Taara pidud taga selja”
Valimik lasteluulet Hiis haljendab, tammikus tuhiseb tuul, Sees kihab ja kahab ja sosistab huul. Näe, tuluke tõuseb ja lainetab leek Ning leegisse rehitseb roostetand mõõk. … Taskuformaat
“UFO-raamat”
Järgneva materjali eesmärk on tuua lugejani osa mõistatuslike nähtuste vaatlustest maailmas ja meil, võimalikult sellistena nagu nad vaatlejate poolt esitati. Maailma-ainestik toetub mitmetele Lääne erialastele väljaannetele, Eesti oma on koostatud ankeetide ja vaatluskirjelduste alusel. Kommentaarid ja lõplikud järeldused jäävad tulevikku. Teadmata ja püüdmata konkretiseerida seda, mis vaatlusobjekti taga, püüan lugejat tutvustada tolle toormaterjaliga, mis Lääne […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Muigelsui ent tõsimeeli”
… ma oma Meele paiskan nyydki mu lugejate vandekohtu ette ning kohus olgu karm kuid mitte julm… …ma oma Meeles tänan tõesti kõiki kes tõepoolest ongi tänu väärt!
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 6”
Luule. 1944-1992. Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Väike meeste välimääraja”
Mida nad ütlevad, mida nad mõtlevad, mida nad teevad. Kas ka teie elu kulgeb pidevas ootamises, sest mees ei suvatse endast märku anda? Olete saatnud sada sõnumit, aga vastuse saanud pooltele – kui sedagi? Olete nõutu, ebakindel või lausa vihane, sest kõigepealt lubatakse tähed taevast alla tuua ja pärast kallatakse kapatäis külma vett kaela? Väike […]
“Ellujäänud”
Üks naine, üks laps – ning neid jälitav mõrtsukas. Ellujäänute otsimisest kujuneb võidujooks ajaga – ja mõrtsukaga. Kui reisijatelennuk Apalatši mägedes alla kukub, hakkavad päästemeeskonnad ellujäänuid otsima ja avastavad, et üks viieaastane poiss ja keegi naine on kadunud. Kolmekümne kilomeetri kaugusel katastroofipaigast tekib Deborah Sanborni silme ette nägemus kahest ellujäänust, kes külmetavad, vaevlevad vigastuste käes […]
“Klouni silmaga”
“Klouni silmaga” (“Ansichten eines Clowns”, 1963, e.k 1968) on saksa kriitilise realisti Heinrich Bölli sisukamaid ja probleemitihedamaid romaane. Nagu paljude teiste Bölli teoste tegelased, on ka selle romaani peategelane Hans Schnier tagasipöörduja – Teisest maailmasõjast tulnud sõdur, kes ei leia endale sõjajärgsel Saksamaal kohta. Võõrandunud oma sõja ajal rikastunud perekonnast, kus valitsevad revanšimeeleolud ja silmakirjatsev […]
“Kestmine”
Enesekaitse sunnib küpset inimest võtma enesestmõistetavalt kõike, mille puhul egoistid uluvad tunde, poliitikud asutavad uue partei, infantiilid kisendavad, hasartmängijad kirjutavad romaane, neurootikud ümisevad tasakesi, kiskudes kammipiide vahelt juukseid, luuletajad vaikivad haavunult. …
