“Surm on jäädav”
Surematu James Bond tegutseb jälle. Seekord on John Gardner teinud agent 007-st sajandi viimase kümnendi Euroopa riigijuhtide päästja. Sündmused jõuavad haripunkti La Manche´i aluses tunnelis. Enne Berliini müüri langemist on “Cabal” edukaim Lääne luurevõrk Idas. Varitseva hävingu tõttu hajumiskäsu saanud, leiavad selle agendid üksteise järel otsa. Tapetud on juba kolmandik organisatsioonist. Kättemaks? Või midagi enamat? […]
“Maailma ajaloo kronoloogia”
“Hutchinsoni” maailma ajaloo kronoloogia. Alates 20 000 aastat eKr. Käesolev “Maailma ajaloo Kronoloogia” on esialgne neljaköiteline teose uus, üheköiteline väljaanne. Raamat on hoolikalt ümber töötatud ja materjal selekteeritud selliselt, et originaali maht lühemas, käepärasemas väljaandes säiliks. Ühe aasta materjal on jagatud üksiksündmusteks vastavalt teemadele. Sündmused on reastatud kuude ja päevade järgi, kui need teada on. […]
“Globaalse kapitalismi reformimine. Avatud ühiskond”
Selle raamatu näol on tegemist praktilise filosoofiaraamatuga: ta annab kontseptuaalse raamistiku, mis on mõeldud tegevusjuhisena. Kõnealune raamistik on olnud mulle teejuhiks nii rahategemisel kui ka filantroopilises tegevuses ja ma olen veendunud, et see kehtib ühiskonna puhul ka üldises mõttes, sest see esitab globaalse avatud ühiskonna juhtpõhimõtted. Selle ambitsioonika ettevõtmise elluviimine nõuab minult laia haaret ja […]
“Pocahontas”
Pocahontase otsene järeltulija Susan Donnell kirjutas “Pocahontase” oma perekonnapärimuse alusel. 1600ndatel aastatel panid tema esivanemad aluse Randolphite dünastiale, millest sai Virginia üks tuntumaid koloniaalperekondi. Praegu elab Donnell Londonis ning töötab rahanduskonsultandina. Ta avaldab ka mitmesugustes väljaannetes poliitika-, ühiskonnaelu- ja majandusalaseid artikleid. *** Oma isale, suurele pealikule Powhantanile, oli ta Pocahontas. Väike Vallatu – armastatud tütar, […]
“Radioaktiivsus”
Radioaktiivsuse uurimisel on suur rahvamajanduslik ja teaduslik tähtsus. Radioaktiivsuse tundmaõppimine võimaldas tungida sügavamale aine ehituse saladustesse, läheneda Maa päritolu ja ea kindlakstegemisele, vallutada tegelikult aatomienergia, avastada uusi keemilisi elemente jne. Küsimus, kuidas ja millest on ehitatud kõik ained looduses, huvitas inimesi juba igivanadel aegadel. Muistse Kreeka mõtteteadlased oletasid kaks ja pool tuhat aastat tagasi, et […]
“Esimesed jõulud”
See raamat jutustab röövlitüdruk Least ja inimestest, keda ta kohtas Petlemmas ajal, kui Jeesus sündis. Leaga toimus palju põnevat ja lõpuks oli ta tunnistajaks tallis juhtunud omapärasele sündmusele. Raamatu lugemist alustatakse jõulukuu alguses. Iga päeva seiklus on seotud Jeesuse sünnilooga. Ühtekokku saamegi ilusa jõulujutu. Toredat seiklemist!
“Suur vapustus. Inimloomus ja ühiskondliku korra taastamine”
Viimase kolmekümne aasta jooksul on maailma ühiskondlikus strutkuuris toimunud tohutud muudatused. Suurimaid muudatusi läbi elavas USA-s on kuritegevus kasvanud, usaldus langenud ja individualism domineerib ühiskondlike huvide üle. Ka selline “suur vapustus” tähendab ühiskonna alustalade lõplikku lagunemist? Raamatus “Suur vapustus” analüüsib Fukuyama erinevate riikide sotsiaalseid, majanduslikke ja moraalseid tegureid ning näitab, et kuigi vana ühiskonnakorraldus on […]
“Muigelsui ent tõsimeeli”
… ma oma Meele paiskan nyydki mu lugejate vandekohtu ette ning kohus olgu karm kuid mitte julm… …ma oma Meeles tänan tõesti kõiki kes tõepoolest ongi tänu väärt!
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 6”
Luule. 1944-1992. Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Väike meeste välimääraja”
Mida nad ütlevad, mida nad mõtlevad, mida nad teevad. Kas ka teie elu kulgeb pidevas ootamises, sest mees ei suvatse endast märku anda? Olete saatnud sada sõnumit, aga vastuse saanud pooltele – kui sedagi? Olete nõutu, ebakindel või lausa vihane, sest kõigepealt lubatakse tähed taevast alla tuua ja pärast kallatakse kapatäis külma vett kaela? Väike […]
“Ellujäänud”
Üks naine, üks laps – ning neid jälitav mõrtsukas. Ellujäänute otsimisest kujuneb võidujooks ajaga – ja mõrtsukaga. Kui reisijatelennuk Apalatši mägedes alla kukub, hakkavad päästemeeskonnad ellujäänuid otsima ja avastavad, et üks viieaastane poiss ja keegi naine on kadunud. Kolmekümne kilomeetri kaugusel katastroofipaigast tekib Deborah Sanborni silme ette nägemus kahest ellujäänust, kes külmetavad, vaevlevad vigastuste käes […]
“Klouni silmaga”
“Klouni silmaga” (“Ansichten eines Clowns”, 1963, e.k 1968) on saksa kriitilise realisti Heinrich Bölli sisukamaid ja probleemitihedamaid romaane. Nagu paljude teiste Bölli teoste tegelased, on ka selle romaani peategelane Hans Schnier tagasipöörduja – Teisest maailmasõjast tulnud sõdur, kes ei leia endale sõjajärgsel Saksamaal kohta. Võõrandunud oma sõja ajal rikastunud perekonnast, kus valitsevad revanšimeeleolud ja silmakirjatsev […]
“Mälestusteta maja”
On aasta 1938, laulupeoaasta. Ühes Eesti väikelinnas on loomulikult käimas kibekiire ettevalmistustöö, sest naiskodukaitsjad sõidavad Tallinna peo korraldamises abistama. Siis aga raputab linnakest midagi täiesti ootamatut: oma majast leitakse vaikselt pensionipõlve veetva härra Sandersoni laip. Tegu paistab olevat enesetapuga, aga asja uurides leiab kohalik politsei nii mõnegi kummalise asjaolu. “Mälestusteta maja” saavutas kirjastuse Tänapäeva 2008. […]
“Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes” 1. osa
Käesoleva uurimuse pealkiri sai sõnastuse 1977. aastal. Järgnesid aastad, kus jätkus mõnikord aega tegelda individuaalteemaga, et koguda keeleainest ja lugeda erialast kirjandust. Mõnikord tuli oma teema kauaks kõrvale panna, sest muud tööd (“Eesti murrete sõnaraamat”, “Atlas Linguarum Europe”) olid pakilisemad. Neil aastail puutus näppu palju murdesõnu, mis muidu oleksid ehk jäänud kahe silma vahele, ja […]
“Eelajaloolise kunsti mälestusmärgid”
Viimastel aastatel on huvi arheoloogia vastu märgatavalt kasvanud. Mõistagi on egiptuse püramiidide või sküüdi kurgaanide kaevamisel ka varem laialdase publiku tähelepanu köitnud. Kui nüüd on huvi süvenenud. Lugeja – suurte ajalooliste sündmuste kaasaegne ja osaline – püüab oma planeedi tuleviku pärast muret tundes teada saada, mida on inimesed minevikus üle elanud, “mis juhtus ajaloos” (nii […]
“Sõjaväetõlgi märkmed”
Erinevalt Saksa sõjaväelastest ei lubatud punaarmeelastel Teise maailmasõja ajal päevikut pidada. Mõned, nende hulgas ka sõjaväetõlk Jelena Rževskaja (s 1919), siiski söandasid seda vargsi teha. Toonaseid märkmeid on ta kasutanud oma dokumentaal- ja ilukirjanduslikes teostes, paljud aga jäid kinni tsensuuri (ja enesetsensuuri) kitsasse väravasse. Käesolev raamat koosneb enamasti just neist mälestus- ja muljekildudest ning mõtisklustest. […]
“Hingelõõm”
Jaan Apsi esikromaan “Tähtis kevad” märgiti ära 2004. aasta romaanivõitstlusel. Joonas Sildre on tunnustatumaid Eesti noorema põlve koomiksikunstnikke. Kasutades sõna ja pilti, toovad Jaan ja Joonas teieni peadpööritavalt tempoka kriminaalse loo. Uus tööots paiskab noore mehe nimega Ojar koletute sündmuste keerisesse. Olukorda pingestab tema eraelu vürtsitav tasakaalutu iludus. Lõõmav tulekeeris ähvardab peagi nii hinge kui […]
“Punane surm”
Ameerika krimikirjaniku Walter Mosley teoste aines pärineb autori sünnilinnast Los Angelesest. “Punane surm” on võluvas vormis terav pilk tolle USA lääneranniku suurlinna kriminaalsesse maailma 1950. aastatel. Majaomanikku ja eradetektiivi Easy Rawlinsit kahtlustatakse maksupettuses. Lisaks maksuametile on too nutikas sell jäänud silma ka Föderaalsele Juurdlusbüroole. FBI lubab teise silma kinni pigistada, kui Rawlins on nõus organisatsiooniga […]
“Eesti haridusseltside ajaloost”
Jaan Tõnissoni ja tema mõttekaaslaste poolt 1906. aastal algatud eesti haridusseltside liikumine seadis tekkepäevadest alates oma eesmärgiks kaitsta rahvuslikke väärtusi: eesti kultuur, keelt ja haridust. Rahvas hindas haridusseltside otsusekindlust eestikeelsete koolide loomisel, rahvusliku kasvatuse ja kultuuritöö edendamisel ning võttis nende tegevusest aktiivselt osa. Haridsusseltside osalejate arvu 1913. a. väitis Peeter Põld olevat 12 tuhande piiril. […]
