“Kafka, igavene peigmees”
Eesti lugejate hulgas on kahekümnenda sajandi ühel kuulsamal kirjanikul Franz Kafkal kindel koht, paraku tuntakse teda peaasjalikult lootusetuse ja kitsikuse väljendajana. Kui aga lugeda tema päevikut ja kirjavahetust, võib leida Kafka elust sootuks teistsuguseid toone. Ühetaegu kirglik ja jahe, naljasoonega ja traagiliselt tõsimeelne, lummas ta oma toonaseid adressaate, nii nagu tõenäoliselt köidab ka tänaseid lugejaid. […]
“Sise ja väli”
Uue iseseisvusaja kirjanduselu üks silmatorkavamaid jooni on esseistika rohke avaldamine. Seda nii tõlgete kui algupärandite osas. Kui vanasti ilmus aastaks kaks-kolm artiklikogu, siis nüüd paarkümmend. Põhjusi on mitmeid. Esseistikas väljendab autor oma mõtteid nõnda, et lugeja sellest üldjuhul ühemõtteliselt ja selgesti aru saaks. Aga see spektiriba, mis teemadel oli vene ajal lubatud oma peaga mõelda, […]
“Esimesest algusest meie ajani. Karl August Hermann 150”
Ta kuulub nende väheste eesti rahva seast põlvnevate meeste hulka, kes teaduslikult koolitatud viisil oma emakeelt uurivad. See sügavuti minek on tänu tema mitmeaastastele õpingutele Leipzigis, … (kus) ta omandas filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga “Lihtne sõnatüvi ja kolm väldet eesti keeles” … Aga igatsugu mitmekülgsete huvide tõttu killustas ta end ka teaduspõllul … Oleks ta keskendunud […]
“Lahingud Vaiksel ookeanil 1941-1945”
Maailmameredel on sõditud kaks ja pool tuhat aastat, kuid sellise mastaabiga meresõda, nagu peeti 1941. aasta detsembrist 1945. aasta septembrini Vaiksel ookeanil, ei ole peetud varem ega hiljem. Suurel Vaikse ookeani sõjal oli kaks peategelast – Jaapan ja USA – ning lisaks mõned vähemtähtsamad osalised: Austraalia, Hiina, Holland, Nõukogude Liit, Suurbritannia ja Tai. Sõja tõukejõuks […]
“Iltakävelyllä – Õhtune jalutuskäik”
Ketä ei vapahdettu kesäkuussa kun maidonvalkoinen taivas valui vesistöihin ja silmiin ketä ei vapahdettu jää odottamaan talvensa kolmesataa päivää Pentti Holappa
“Mardika umb ehk minu väike hullumaja”
Romaan “Mardika umb” kujutab paari aasta tagust aega, kui masust ei teatud veel midagi. Mõne noore inimese peas tärkab mõte kuulutada raha jumalaks, kummardada seda ning ülistada, nagu ülistatakse teisigi jumalaid. Öeldud-tehtud – mõte viiaksegi ellu. Selle teema kõrval kirjeldatakse peategelase, tema perekonna ja naabrite kohati lõbusat, aga vahel ka üsna veidrat igapäevaelu Mardika umbtänavas […]
“Aeg hiirte jaoks ei peatu”
Hermux Tantamoqi Seiklused Kui seiklushimuline hiireplika Linka toob oma kella Hermux Tantamoqi töökotta parandada, kistakse kellasepp ohtlikusse sündmustekeerisesse. Käivitub võitlus elu ja surma peale, kus Hermuxil tuleb rinda pista veidrikust miljonäri, sünge ilukirurgi ning kamba laborirottidega.
“Euroopa unistus”
Kuidas Euroopa tulevikunägemus varjutab vaikselt Ameerika unistust. Uuel Euroopal on omaenda kultuurinägemus – võib-olla parem kui meie oma… Jeremy Rifkin, Euroopa unistus september/oktoober 2004 Kogum uskumusi ja veendumusi, mida on nimetatud Ameerika unelmaks, on olnud aluseks ühele ajaloo suurimale eduloole, katkematule kultuurilisele tõusule, mis kestis rohkem kui 200 aasta. Ent kui hästi läheb ameeriklastel praegu? […]
“Valitud teosed” IV köide
Romaanid: “Ümera jõel” ja “Tuli tuha all” “Ümera jõel” alusteksti allikaks käesolevas köites on viimane autori poolt läbi vaadatud, s.o. 1956.a ilmunud 4. trükk, milles nüüdseks väljaandeks on konjektuuridena parandatud ilmseid tähelepanematusvigu. “Tuli tuha all” alustekst pärineb romaani esmatrüki kirjanikule kuulunud eksemplarist, kuhu ta 1951.a juulis tegi pliiatsiga peamiselt stiililisi muudatusi. Seejuures on kirjanik romaani […]
“Isarolli muutumine”
Tänapäeva ühiskonnas toimuvad kiired muutused. Isalt ei oodata enam, et ta oleks peres ainus leivateenija või otsustaja ning traditsiooniline tööjaotus perekonnas enam ei kehti. Sellega seoses püüabki käesolev raamat vaadelda järgmisi küsimusi: milline on moodsa isa roll perekonnas? kuidas mõjutab isa lapsi? kas tänapäeva emad püüavad isasid lastekasvatamisest kõrvale tõrjuda? kas heaks isaks sünnitakse või […]
“Salapärane ookean”
Huvitav pilt elust ookeanis. Salapärane ookean – seda ei ole Sa varem näinud! Sukeldu salapärasesse veealusesse maailma ja avasta see enda jaoks. See ülevaatlik raamat viib Su reisile ookeanipinnalt soojadesse vetesse, värvilistele korallriffidele ja sealt edasi külmadesse pimedatesse ookeanisüvikutesse välja. Salapärane ookean sisaldab kauneid illustratsioone ja huvitavat informatsiooni maailma kõige vähem uuritud veealuse maailma kohta. […]
“Nukk”
Ta vajus õhku ahmides ja verd sülitades pea ees maalile, tema laup põrkas vastu laia tammepuidust raami, blondid juuksed langesid peene kuldse uduvinena Chagalli punastele, kollastele ja violetsetele värvilaikudele … Ed McBaini parimaid politseiromaane! Sarmikas detektiiv Steve Carella lahendamas fotomodell Tinka Sachsi mõrvalugu, tunnistajaks tapetu tütre elutu nukk. Taskuformaat
“XXI olümpiamängud Montreal 76”
Esimese võistluspäeva hommik. Fairview´ ringtee. Päike kütab, tuul plagistab plagudes, taevas on kõrge. Salgake ajakirjanikke on võtnud end sugulase õigusega lausa nina vastu lina. Paari-kolme sammu kaugusel seab end lähtejoonele Aavo Pikkuus. On kummalisevõitu tunne olla Eesti spordiloo ühe sõlmpunkti tunnistajaks. Lähe – ja punastes särkides nelik pedaalib end minema. Vilksab pool tundi hiljem vastassuunalisel […]
“Üldine ajalugu 8”
XXIV. Soome-Ugri rahvad. Muistsed eestlased. XXV. Normannid. Rootsi normannid. Taani normannid. Norra normannid. XXVI. Inglismaa. XXVII. Prantsusmaa esimeste Kapetingide ajal. XXVIII. Saksamaa X-XI s. Püha Rooma riik. Heinrich IV ja Gregorius VII.
“Elamise kunst”
Eesti Kunstnike Liidu 7. aastanäitus. 16.03-22.04. 2007 Teatritüki \”Karin, Indrek, Tõde ja õigus. 4.\” lavastamise eest premeeritud Elmo Nüganen rääkis Eesti Televisiooni hommikuprogrammis, et kui sportlaste saavutusi saab objektiivselt mõõta, siis näiteks lavastaja tööd mõõdab publiku soosing. \”Kunst teenib rahvast\” märkis Nüganen. Keda või mida teenib Eesti kunstimaailm? Miks on Eesti kunst loomealade mitteametlikus retseptsiooni […]
“Eesti murrete sõnaraamat V/21 – L-M”
Eesti keeleala on suhteliselt sügavalt ja tihedalt liigendatud. Murdelisel killustatusel on mitu põhjust. Osa murdeerinevusi on õige vanad, nende taga on erinevused muistsete hõimukeelte vahel. Osa taas on eri vanusega hilisemad uuendused. Eri paikkondade keeleerinevused suurenesid kuni möödunud sajandi teise pooleni, kui muutunud ühiskondlike tingimuste ja ühise kirjakeele mõjul pidurdus keeleline eristumine ja käivitus vastupidine […]
“Tagasikäiguga edasi”
Romaani “Tagasikäiguga edasi” tegevus hargneb valdavas osas USA valitsuse raadiojaama Ameerika Hääle seinte vahel. Kummati ei ole see tõsielujutt, pigem lugu inimese võimuihast, sellest, millist mõju võim inimese hingele ja karakterile avaldab, ja lõpuks ka sellest, mis võim inimese kätes valitsusega teeb. Teisisõnu püüab autor valitsusele ühe USA valitsusasutuse vaatlemise läbi anda inimnägu. Romaani tegelaste […]
“Arthur Schopenhauer”
Filosoof ja maailmakodanik. Lähtunud alguses Kanti filosoofiast, arendas Arthur Schopenhauer 19. saj saksa filosoofiat oluliselt edasi ning tõi selle oma elegantses ja kõigile arusaadavas keeles välja akadeemilisest “elevandiluutornist”. Ta oli üks esimesi globaalseid mõtlejaid, kes ühendas lääne filosoofia ja idamaised tarkused ning oli seega üks modernismi teerajajaid. Vastupidi üldlevinud kujutlusele polnud Schopenhauer sugugi misantroobist erak, […]
“Hispaania tants”
Jaanistite kroonika I. Tollel tuhande üheksasaja kahekümne teise aasta maikuu pärastlõunal liikus Narva raudteejaamast mööda Joala tänavat Peetri platsi poole isevärki killavoor. Kõige ees tuli uhke, lakist, värvist ja nahast kiiskav troska, pukis musta kuue ja nokatsmütsiga vurrukas voorimees. Troskale järgnes kolm lamavoivankrit, kõigil kõrge kraamikoorem peal, kõrval kõndimas, piits säärsaapas, ohjad pihus, habemikud venelased. […]
