“Kirjad Pariisist”
Yves Bonnefoy: Ma ei saa kõnelda Aleksander Aspelist nii teadvalt, nagu oleks soovitav, sest ei tunne tema emakeelt ja pole järelikult saanud jagada temaga seda leiba ja veini, milleks on lapsepõlve sõnad. Ta oli ülearugi tagasihoidlik ja tihti ei püüdnudki end teistele arusaadavaks teha. Sellele vaatamata avaldusid tema õilsus ja arukus tuhandel viisil. Meil oli […]
“Lootsitoa jutud. Põgenike laev”
Autorilt: … Lootsituba on küll mõeldud puhkamiseks, ent kui palju müra-kära ja merejutte selle siniseks suitsetatud lae all on kuuldud! Tööst vabadel tundidel ära sa sealt vaikust otsi. Vahel veereb jutt ainsa tasase bassipõrinaga nagu peiltoru vaskne kork mööda raudset laevalage, puhuti pajatavad mitu meest korraga, püüdes üksteisest üle rääkida. …” (raamat selja ülaosast natukene […]
“Mask ja nägu – mälupilte kahes okupatsioonist”
Kohe ärkas uudishimu, kuid niisama suur kahtluski, kui mitte uskmatus. Müüt – ja pealegi rahvamüüt? Nüüdsel ajal? Kas Wincklere ei võta suud liiga täis? Avasin raamatu umbusklikult selle lõpu pool ning lugesin: “Ja rahvas räägib, et Vana Prits (Friedrich Suur) jõudis üles ning koputas taevaväravale. Räägitakse, et püha Peetrus peab seal ülal köstriametit, ja ta […]
“Sajand lõppes, teine algas”
Mälestusi lapse- ja koolipõlvest … mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi “juturaamat”! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale… Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje… kui range ajaloolise dokumendi. Akadeemik H. Kruus
“Kaotsiminemise loitsud”
“Kaotsiminemise loitsude” kõrvle võiks lugeda B. E. Ellise “Ameerika psühhopaati” ja kuulata ELO´t, eriti lugu “So Fine”… Piret Bristol
“Vadja keele sõnaraamat” 2. osa
Vadja keel on eesti keele lähim sugulaskeel, mida kõnelesid Ingerimaa (praeguse Leningradi oblasti lääneosa) põlisasukad vadjalased. Tänapäevaks on vadja keel hääbunud. Sõnaraamatus on esitatud vadja keele sõnavara koos selle murdeerinevustega. Sõnatähenduste avamisel ning sõnade semantilis-süntaktiliste seoste iseloomustamisel on abiks ulatuslik näitematerjal. Sõnaraamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi läänemeresoome keelte, nende ajaloo ja omavaheliste seoste […]
“Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917.a”
Oma kolmandas Tallinna vanemat meditsiiniajalugu käsitlevas monograafias viib autor lugeja ajajärku, mida meie arstiteaduse mineviku uurijad veel suhteliselt vähe on kirjeldanud. Ja eks küsi nii mõnigi ostja, kelle pilk raamatukaupluses jääb püsima sellele trükisele: “Kus on siin antiikaja romantika, kus keskaja kolbapiiritused ja kupusarved?” Kuid kas tasub unustada, et just möödunud sajandil heitis meie tervishoiuorganisatsioon […]
“Deception”
The universe is under siege. Every fifty-thousand years, a race of sentient machines invades our galaxy to harvest all organic life-forms. They are the Reapers. Two people who know the truth are desperately searching for a way to stop the cycle: Navy admiral David Anderson and his partner, Kahlee Sanders. The have uncovered grisly evidence […]
“Inglise patsient”
Michael Ondaatje tuntuima, Bookeri auhinna pälvinud romaani “Inglise patsient” (“The Elnglish Patient”) tegevus hargneb rööbiti 1930.-1940. aastate Egiptuses ja Teise maailmasõja viimastel päevadel ühes laatsaretiks muudetud Itaalia nunnakloostris. Seal on varjupaiga leidnud neli erineva saatusega inimest: sõja eest põgeneda püüdev halastajaõda, elukutseline varas ja spioon, Briti armees pioneerina teeniv sikh ning salapärane, lennuõnnetuse üle elanud […]
“Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama!” I & II osa. 2 raamatut
I raamat: Eesti kriitilise realismi klassik Ernst Peterson-Särgava on seni olnud tuntud peamiselt oma töödega, mis ilmusid viimase sajandivahetuse aegu. Autori pikk eluiga (1868-1958) võimaldas tal aga viimaste aastakümnete jooksul materjali koguda suure ajaloolise romaani jaoks ning see ka paberile panna. Nii valmis käesolev keheköiteline romaan Vändra ümbruse talurahva raskest elust teoorjuse ajal, alates sündmustega […]
“Avameelne Madonna. Sex. Kes on see tüdruk?”
Mustade terasvarbade taga, kõrgete puude varjus elab kõikenägeva telekaamera kaitse all too tänapäeva Kirke – Madonna Luisa Veronica Ciccone. Õhku tulvab veepinnal hõljuva värske gardeeniapärja magusat aroomi. Madonna kostitab külalist kangete jookide ja kavalate naeratustega. On kuulda faksi nurrumist ja telefoni kaeblikke kutsungeid. Tähelepaneliku kuulaja ees kuldtikanditega diivanil lebasklev ohtlik veetleja kõneleb: “Arvan, et võrdlemine […]
“Daami portree”
“Mul pole vist põhjust täies ulatuses kirjeldada, millist mõju meie noorele daamile avaldas Rooma vastupandamatu võlu, analüüsida, milliste tunnetega ta kõndis Forumi sillutisel, ega lugeda ta pulsilööke, kui ta üle Püha Peetruse katedraali läve astus. Piisab, kui öelda, et tema elamused olid just niisugused, nagu temasuguselt värskelt ja innukalt inimeselt oodata võis. Ajalugu oli talle […]
“Napoleon III. Prantsusmaa viimane keiser”
Napoleon III, kes ei vabanenud kunagi seikleja ning vandenõulase harjumustest, oli valitsejana harukordselt keerukas isiksus. Ta oli ühtlasi unistaja ning realist, naiivne ja salakaval. Suurte poliitiliste plaanidega ruttas ta oma ajast kaugele ette, aga jättis seetõttu märkamata vägagi reaalsed ohud, mis ennekõike välispoliitika vallas Prantsusmaad ähvardasid. See talle hukatuseks saigi, kui septembris 1862 tekkis Bismarcki […]
“Meil on sõnadest maa”
Mahmud Darwish (1941-2008) on rahvusvaheliselt kõige tuntum araabia poeet, kellest juba tema eluajal sai müüt. Tema Palestiina päritolu ja eluaegne põgeniku staatus tegid temast rõhutud rahva poeedi ja eestkõneleja, kelle avalikud luulelugemised Araabia maades tõid saalidesse kokku tuhandeid kuulajaid. Tema luulekogusid müüdi sadades tuhandetes eksemplarides. Ühes intervjuus on Darwish öelnud, et kui ta ise peaks […]
“Pimmi. Üks haldjajutt”
Nad seisid sõõris ta ümber. Paksuke plika tönnis suurel häälel ja hõõrus pontsaka käega tüsedaid pisaraid põskedel poriks. Veel üks tilluke tihkus ja üks nooruke nuutsus, ka poisid seisid sõnatuna, nii mõnelegi otsaesine kipras nagu sügavast mõttest või raskest ülesandest. “Jätke juba järele,” noomis Askeldaja Onu, “mul kukuvad kõrvad peast.” Kukkugu, olekski õiglane, mõtlesid mõned […]
“Windows Vista sinu arvutis”
Täiskasvanute arvutiõpetajana töötava autori üheksandasse raamatusse on koondatud teemad, millega puutub kokku Windows Vistaga komplekteeritud arvuti omanik, nagu Interneti kasutamine, arvuti korrashoid ja kaitsmine viiruste eest, populaarsed suhtluskeskkonnad Live Messenger ja Skype, elektronpost, failide ja kaustade haldamine, arvuti kohandamine enda vajadustele jm. Toiminguid kirjeldatakse vaheldumisi Vista eesti- ja ingliskeelses versioonis. Algajale arvutikasutajale suunatud raamatusse koondatud […]
“Laulud ja aastad”
Igal ajastul oma ilu, igal põlvkonnal oma elutarkus! Ent on ka selliseid kuldseid tarkusteri, mis läbi aegade särama jäävad. Kuid igaühel on ka teada, et iga lindu, kui tal on aeg pesast välja lennata, peavad kandma eelkõige ta oma tiivad. Mu isa õpetas: “Kuula, vaata ja talleta tarku mõtteid! Ära karga alati lagedale oma vaimuvälgatustega.” […]
“Greta Garbo. Hollywoodi kuninganna”
Imekaunis ja salapärane Greta Garbo nimi ja filmid ei vaja lähemat tutvustamist, kuid temast kui inimesest teatakse väga vähe. Tõrksus avalikkusega suhtlemisel lõi näitlejannast müüdi juba eluajal ning kuna ta oma elu viimasel poolsajandil enam filmides kaasa ei teinud, tundub ta kuidagi eriti kaugena, kuigi suri alles 1990. aastal. Rootsis sündinud ja seal filmiteed alustanud […]
“Ellujäämine”
Ma olin su valge vari. Kõik tunded mus halvas uim. Ma olin sind leinav vari, kõige elava suhtes tuim. Meel oli mul päris nõder – see õnnetu “happy end” … Must vari, mu nukker õde, ja meie mustvalge vend – me olime kivikandjad ja juhatasime teed, su mullaleäraandjad, su reetjad — nojah, just need. …
“Ja ilma ja inimesi”
Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi 1984-1989. Tuntud raadioajakirjanik mõtiskleb talle omastes pisut lüürilises esseevormis glasnosti ning sellele osakssaanud tagasilöökidest Eestis.
