“Unenägude Angus”
Keldi unenägude jumal See lugu on Iir- ja Šotimaal levinud keldi mütoloogia populaarse ja kütkestava tegelase Anguse müüdi ümberjutustus. Angus on unenägude tooja, Eros, nooruse kehastus. Teda võib kohata iiri mütoloogias, aga ka Šoti keltide pärimuses. Keldi mütoloogia on rikas ja lummav maailm, mida asustavad nii surelikud kui ka jumalad. Seal on esindatud paralleelsed universumid, […]
“Taara pidud taga selja”
Valimik lasteluulet Hiis haljendab, tammikus tuhiseb tuul, Sees kihab ja kahab ja sosistab huul. Näe, tuluke tõuseb ja lainetab leek Ning leegisse rehitseb roostetand mõõk. … Taskuformaat
“UFO-raamat”
Järgneva materjali eesmärk on tuua lugejani osa mõistatuslike nähtuste vaatlustest maailmas ja meil, võimalikult sellistena nagu nad vaatlejate poolt esitati. Maailma-ainestik toetub mitmetele Lääne erialastele väljaannetele, Eesti oma on koostatud ankeetide ja vaatluskirjelduste alusel. Kommentaarid ja lõplikud järeldused jäävad tulevikku. Teadmata ja püüdmata konkretiseerida seda, mis vaatlusobjekti taga, püüan lugejat tutvustada tolle toormaterjaliga, mis Lääne […]
“Tõus ja mõõn” I & II osa. 2 raamatut
Mälestusi kodumaalt. Minule on aastate jooksul sõprade poolt peale käidud, et ma avaldaksin oma mälestused ajast, mil olin E. V. Presidendi Kantselei ülemaks. Öeldakse, et neil olevat ajalooline väärtus. See on õige: neil on ajalooline väärtus, kui nad on täpsed, s.t. kui nende tõele-vastavus on kontrollitud ning võrreldud vastavate dokumentaalsete andmetega. Käesolevad mälestused ei saa […]
“Sajandi väsimus”
Aarne Puu on sündinud 1948. a. Tallinnas, õppinud psühholoogiat ja vene filoloogiat Tartu ülikoolis, lõpetanud Jagiello ülikooli Krakovis teatriloo erialal. Elab Krakovis, õpetades eesti keelt ja kirjandust sealses ülikoolis. On tõlkinud poola keelde Friedebert Tuglase, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski jt. eesti kirjanike loomingut ning eesti keelde poola muinasjutte ja poola kirjanike teoseid, sealhulgas Stanislaw Lemi […]
“Tugev kui surm”
Prantsuse kirjanduse klassiku Guy de Maupassant´i (1850-1893) romaan “Tugev kui surm” (1889) ilmus eesti keeles esmakordselt 1930. aastal. Teose peategelaseks on tuntud kunstnik, keda seob armusuhe kauni seltkskonnadaamiga, kellest kunstnik on aastaid tagasi õnnestunud protree maalinud. Nende rahulikult kulgevasse ellu tekivad pinged, kui Pariisi naaseb daami tütar, kes on emaga väga sarnane. Kirjanikul jätkub oma […]
“Menfreya”
Harriet Delvaney kiindub Menfrey perekonda ja nende iidsesse majja. Kui Elu isamajas muutub väljakannatamatuks ja Harriet põgeneb Menfreya´sse. Isa ootamatu abiellumine ja tema noore naise salapärane surm viivad Harrieti abieluni, mis seob ta alatiseks Menfrey´dega. Menfreyast saab lõpuks tema kodu. Ehkki ta armastab oma meest, hakkavad teda piinama kahtlused, kui Menfreya´sse saabub kaunis Jessica Trelaken. […]
“Naisena sündinud 20 aastat hiljem 1. osa”
See raamat on Eestis hiljuti naisena sündinutest. Kuidas üks tüdruk teiste seas emaks sai. Mida laulva revolutsiooni kriisides rappuv ühiskond noorte inimestega tegi ja ei teinud. Ning lõppeks – mis on täna, 20 aatat hiljem, saanud neist naistest, kelle täiskasvanuks saamine langes kokku Eesti taasiseseisvumisega. “Naisena sündinud” sai omal ajal oma seksikate stseenide pärast uskumatult […]
“Kafka, igavene peigmees”
Eesti lugejate hulgas on kahekümnenda sajandi ühel kuulsamal kirjanikul Franz Kafkal kindel koht, paraku tuntakse teda peaasjalikult lootusetuse ja kitsikuse väljendajana. Kui aga lugeda tema päevikut ja kirjavahetust, võib leida Kafka elust sootuks teistsuguseid toone. Ühetaegu kirglik ja jahe, naljasoonega ja traagiliselt tõsimeelne, lummas ta oma toonaseid adressaate, nii nagu tõenäoliselt köidab ka tänaseid lugejaid. […]
“Sise ja väli”
Uue iseseisvusaja kirjanduselu üks silmatorkavamaid jooni on esseistika rohke avaldamine. Seda nii tõlgete kui algupärandite osas. Kui vanasti ilmus aastaks kaks-kolm artiklikogu, siis nüüd paarkümmend. Põhjusi on mitmeid. Esseistikas väljendab autor oma mõtteid nõnda, et lugeja sellest üldjuhul ühemõtteliselt ja selgesti aru saaks. Aga see spektiriba, mis teemadel oli vene ajal lubatud oma peaga mõelda, […]
“Esimesest algusest meie ajani. Karl August Hermann 150”
Ta kuulub nende väheste eesti rahva seast põlvnevate meeste hulka, kes teaduslikult koolitatud viisil oma emakeelt uurivad. See sügavuti minek on tänu tema mitmeaastastele õpingutele Leipzigis, … (kus) ta omandas filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga “Lihtne sõnatüvi ja kolm väldet eesti keeles” … Aga igatsugu mitmekülgsete huvide tõttu killustas ta end ka teaduspõllul … Oleks ta keskendunud […]
“Kriminaalsest arheoloogiast ja kaduvast keelest”
Käesoleva raamatu põhiosa moodustab jutustus arheoloogiliste aarete vargusest ja salakaubandusest paljudes maailma maades kaugest minevikust tänapäevani. Autor on näidanud tohutut kahju, mida kuritegelik äritsemine on teadusele tekitanud, avanud paljude pseudoteaduslike teooriate ideoloogilise tagapõhja ja põhjendanud muistsete leidude kompleksse teadusliku uurimise vajadust. Raamatu teises osas räägitakse ajaloo, etnograafia ja lingvistika ühisest mõistatusest – Gomera saarel ja […]
“Kristluse olemus”
Suur positivistlik filosoof John Stuart Mill on kord öelnud, et inimkonnale ei saa kunagi piisavalt sageli meelde tuletada seda, et nende keskel elas kord Sokratese-nimeline mees. Tal on õigus, kuid veel olulisem on inimkonnale ikka ja jälle meenutada, et kord elas nende keskel mees nimega Jeesus Kristus. Sellest tõsiasjast on meil küll lapsepõlvest peale ikka […]
“Jutud ja reisikirjad”
Sisukord – Üks leht “vanapagana” tähtraamatust. – Labajalavalss laeva peal. – Surmasuus. – Must plaaster. – Liisi peigmees. – Jõuluöö Petlemmas. – Aiša. – Teekond Õhtu-Euroopas. – Usurändajate radadel. – Tallinnast Nuustakule. – Volgal. – Lisa: Saksa keeles ilmunud töid. – Öine postisõit Eestimaal – Buduaar ja tsirkus. – Valimik kirju.
“Vahva hiir Matthias. Redwalli kloostri lugu”
Redwalli lood – Redwalli kloostri lugu Sellal kui Redwalli kloostri loomad naudivad oivalise Hilise Roosi suve mõnusid, on kõik vaikne ja rahulik. Kuid Cluny Rooskaja on tulekul! Ja see õel ühesilmaline rott, sõjapealik, on valmis veriseks lahinguks selle nimel, et saada enda valdusesse ainus, mida ta hing ihkab – REDWALL.
“Töövaidluste lahendamine”
Näited ja kommentaarid. Käesolev raamat on suunatud eelkõige tööandjale. Kuigi töötajat käsitletakse töösuhtes tavaliselt nõrgema poolena, näitab igapäevane praktika töövaidluskomisjonides ja kohtutes üllatavalt vastupidist – enamik vaidlustest nii töövaidluskomisjonides kui ka kohtus lahendatakse töötaja kasuks. Nii raske, kui see ka poleks, peame tööandjatena tunnistama, et tihti pühendume ettevõtte põhieesmärkidele ning liigitame töösuhted, eriti nende formaalsed […]
“Kiilaspäine lauljatar”
Teatrihuvilised peaksid Eugéne Ionesco nime tõepoolest teadma. Praegu on ta Eesti Draamateatri repertuaaris, hiljaaegu mängiti Nukuteatris “Ninasarvikut”. Mulle oli suureks üllatuseks, et ühes Eesti teaduslikus raamatukogus oli suurmees paigutatud rumeenia kirjanduse alla?! Loodan, et elav prantsuse kirjanduse klassik selle raamatu ilmumise järel vähemalt teaduslikes raamatukogudes õigesse registrisse satub. […] Loomulikult pole Ionesco ainsaks eemärgiks publiku […]
“Marketing”
Turg – Toode – Tarbija Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Turundus hõlmab nii toodete ja teenuste reklaami, turu-uuringuid, hinna kalkuleerimist kui ka müügi korraldamist. “Marketing. Turg. Toode. Tarbija” käsitleb juhtimist, keskkonda, turgu, toodet, tarbijate ostukäitumist, turundusteavet, -uuringuid ja turustust, lähtudes turunduse sünnimaa Ameerika Ühendriikide ülikoolide õppekavadest. Kuna tegu on […]
“Kukelokuti”
Ohvriromaan. Noorteromaan Kukelokuti on mitmetahuline romaan armastusest, aust ja häbist. Romaani tegelasteks on filoloogiatudengid, aga ka meri ja jõgi, Kadriorg ja Supilinn, ühikas ja erakas, eesti luule ja Wiedemanni sõnaraamat. Kukelokuti on 1998. aasta romaanivõistlustel silma paistnud teos. Raamatus on endise omaniku nimi.
“Frankenstein ehk moodne Prometheus”
Keegi ei suuda mõista ahastust, mida tundsin sel lahtise taeva all külmas ja märjas veedetud ööl. Kuid ma ei pannud tähele halba ilma, mu vaimusilma ees olid kurjuse ja meeleheite pildid. Mõtlesin olevuse peale, kelle olin inimeste hulka saatnud, ning andnud talle tahte ja vabaduse teha selliseid hirmutegusid, nagu ta nüüd oli korda saatnud. Ta […]
