“Sõna 9”
Lähimineviku luulele mõtlev mõte jääb vist paraku ikka põlvkondlikuks ja kümnendiliseks. “Sõnagi” on teataval määral olnud põlvkondlik nähtus: tema autorite põhiring on sündinud aastate 1959-1964 paiku. Küllap on “Sõna” pakkunud võimaluste piires esinduslikku avaldamiskohta. Vähemalt on enamik viimaseil aastail raamatuni jõudnuist kas või korra siit läbi käinud. Aga: usume, et eesti luule julgeb vaadata näkku […]
“Matthias Merenuse neli abielu”
Humoorika ja hoogsa armastusromaani lehekülgedel elavad selle kangelased läbi mitmeid põnevaid seiklusi, mis viivad lugeja tuledesäras suurlinnadest väikesesse mägikülakesse, Müncheni õllesalvatorilt Ungari pustasse, metsikuist Balkani mägedest nooblitesse rannakuurortidesse kuni Argentiina rohtlateni välja. Üle kõige hõljub aga armastuse kustumatu ülemlaul.
“Ristleja “Aurora” ülev saatus”
Oli kätte jõudnud XIX sajandi viimane aasta. Puhkemas oli kevadpäev – 11. mai, mis rüütas puud kohevasse eredasse rohelusse ja avardas sinist taevalaotust. Näis, et maitaeva sina oli valgunud Neevasse, andnud uue värvi jõe terashallidele voogudele, mis alles hiljuti olid valendanud tombulistest hilinenud jääpankadest. Vassili saare kaldapealset palistasid tuhanded Peterburi elanikud. Kõik muidugi teadsid, mispärast […]
“Tubakaraamat”
kes olid esimesed tubakasuitsetajad kuidas tubakas Euroopasse jõudis ja seejärel kogu maailma vallutas mida on vaja teada piibust ja piibusuitsetamisest kuidas nautida sigarit sigaretid tubakas ja tubakatööstus Eestis
“Ja oli kunagi keegi…”
Valimik novelle. Sisukord: Karl Augusr Hindrey, Isa, Neero, Haiged hinged, Maksuinspektor, Üks pühapäev, Kahevõitlus, Viinapisarad, Ristteel, Ja oli kunagi keegi …, Linnuteelind. Loomingu Raamatukogu 1968, 35-38
“Kaleviküla viimne tütar”
Raamat on pühendatud eestluse püsimise ja säilitamise probleemidele paguluses. “Juhani surm tõi kõik tagasi, avas suletud uksed. Ja mitte ainult temale. Holm vaatas kirikus ringi ja mõistis hästi, milline hirm oli leinalised kokku toonud, mis neid liitis. Kaleviküla oli nende kõigi viimne varjupaik võõras ja keerulises maailmas, millest nad olid end meelega eraldanud.”
“N. Nekrassov. Luule”
…Ükski vene luuletaja enne Nekrassovit ei ole “madalat eluproosat” tõstnud säärasele luulekõrgusele. Tema realistlik luule sai alguse “naturaalsest koolist”, mis nõudis, et kunst ja kirjandus oleksid “ühiskondlike küsimuste väljenduseks”. Gogoli surma puhul kirjutatud luuletuses seab ta “leplikule lüürale” vastu sotsiaalseid paheseid paljastava “nuhtleva lüüra”, kelle tunnustuseks on tabatud vaenlaste vihahüüded. Koos oma mõtteosalistega andis Nekrassov […]
“Eesti saatusaastad 1945-1960” IV osa
Sisukord: Saateks; Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal; Põgenikud pärast kapitulatsiooni; Aktsioonid Balti põgenike päästmiseks aprillis-mais-juunis 1945; Keskesinduse sammud põgenike heaoluks Saksamaal; Viimane vaatus; Repatrieerimine oli peaülesandeks; Sundrepatrieerimisest Kemptenis 1945. aasta suvel; Eesti sõjameeste jälitamised DP-laagreis; Veel sõjameeste saatusest; Vahi- ja töökompaniid; Eesti mehed US Army teenistuses; Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku pagulusaastad Saksamaal; Eesti ajakirjandus Saksamaal; Ülevaade eesti […]
“Dalai-laamade ajalugu”
Neliteist peegeldust Ilmutuste järvel. Roland Barraux oli aastatel 1985-1990 suursaadik India ja Tiibeti vahel asuvas Nepali Kuningriigis. Tiibeti eriline saatus ja roll avaldasid talle sügavat muljet ja nii hakkas Barraux koostama esimest prantsuskeelset dalai-laamadele pühendatud monograafiat, mis on nüüdseks leidnud elavat vastukaja ja tõlgitud paljudesse maailma keeltesse. Raamat on suurepäraseks lugemiseks kõigile, keda huvitab avaram […]
“Sõna sai teoks”
– Kuis igatsen uppuda su tumedate silmade sügavusse… Raamat langeb lõdvast peost liiva. Inari pilk libiseb liivaluite servast üle, värskesse suvehommikusse. Mõte luuletaja sõnadega lennus, otsimas, ons kellelgi ta sõpradest selliseid silmi, lööb Inari naeratades käega. Oh lihtsameelsust! Kuidas saaksin luulet ühendada tegelikkusega! – Ema, Ninno tahab juua. Päikeses pudedaks tahenenud düüni seravle ilmub hele […]
“Valgete korallide tempel”
Varsti pärast mu raamatu “Mehed ja mered” I ja II osa ilmumist sain meie noorema põlve loodusteadlastelt ja vastava ala üliõpilastelt soovkirju, et edaspidiseis kirjapanekuis püüaksin nii fauna kui ka floora sektoris olla kaasaaitav selles mõttes, et nii loomade kui ta taimede nimetusi tooksin täpsemalt, mainides rööbiti teaduslikud nimed ja emakeelse nimetuse tooksin täpsemalt, mainides […]
“Vabahärra von Münchhausen”
Täna läheme Lääne-Saksamaale. Sinna, kus Weseri jõgi teeb küngaste ja metsade vahel kõverikke ja käände ning nagu väike laps joonistab lõpuks tagurpidi kolme. Seal selle kolme juures tõuseme Eckbergi mäel asuvasse Bismarcki torni, vaatame lõunasse ning meie ees avaneb väike saksa nukulinn, 13. sajandil tekkinud Bodenwerder. Bismarcki tornist paistab selgesti kätte linnakese peatänav, sadamasild, üle […]
“Mägedest mägedeni”
Tuttavad soovitasid mul minna Kuilüki turule, kus pidi müüdama “kõike ning palju peale selle”. Nad ütlesid veel, et parim turupäev on neljapäev. Nii ma siis tegingi: logistasin trammiga läbi poole Taškendi ja astusin keskhommikul – eeldatavasti hoogsaima äritsemise tunnil – turuväravast sisse. Kohe haaras mind pakkumise ja nõudmise lõputu mitmekesisus, repliikide teravmeelsus ja kavalus, nägude […]
“Nürnbergi epiloog”
Nürnbergi kohtuotsus on Damoklese mõõk, mis jääb alatiseks rippuma nende pea kohale, kes taas püüavad häirida rahvaste rahu ja tõugata inimkonda uude sõtta. Kui kohtuotsus oli välja kuulutatud ja kõik inimesed kohtusaalist lahkunud, pildistas üks prantsuse ajakirjanik tühja süüpinki. Järgmisel päeval tuli ta minu juurde ja kinkis mulle selle foto. Me mõlemad vaatasime seda. See […]
“Rootsi keele õpik”
Õpiku 40 õppetükki sisaldavad lugemispalu, grammatikat ja harjutusi. Harjutused on valitud selliselt, et nad kinnistavad omandatud sõnavara ja grammatikat. Tõlkeharjutuste võti antakse raamatu lõpus. Õpiku on ka grammatikatabelid, tähestikuline rootsi sõnade register ning lühike, õpiku sõnavara hõlmav eesti-rootsi sõnastik. Õpik on mõeldud kõigile rootsi keelt õppijaile.
“Metsakodu – eesti pesapaik Rootsis”
Roheline on lootuse värv, roheline on ka Metsakodu. Metsakodu muretsemist tiivustas lootus ja usk Eesti vabanemisse võõra ikke ajal, kui taevas kodumaa kohal oli veel tume ja eesti rahval oli raske näha vabaduse koitu! Roheline on ka skautluse värv, mis andis alates põgenikelaagrites loodud skaudirühmade poistele lootust ja tahet sirguda oma maa kohusetundlikeks kodanikeks ning […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 1. vihik”
II köide. 1. vihik K Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad […]
“Henry Esmondi elulugu”
Inglise kirjandusklassiku William Makepeace Thackeray (1811-1863) üks tähelepanuväärsemaid ajaloolisi romaane, milles nimitegelane Henry Esmond kirjeldab kaasakiskuvalt iseenese seiklusterohke elu kõrvalt ka XVIII sajandi alguse inglise poliitilist ning kultuuriringide atmosfääri.
“Finland: Myth and Reality”
According to popular myth, the Finns are a nation living on the razor’s edge, in the shadow of Soviet power, forever walking a tightrope without a safetynet. In reality, as is shown by Max Jakobson in this book, Finland’s progress from the ordeal of the Second World War to present-day affluence and stability is a […]
