“Saskiaad “
.. Kindlasti pole hall laik Saskiaad, lugu ühest aastast isemeelse, terase, ent hämmastavalt süütu meelega tütarlapse elus, mille alguses ta on kaheteistaastane plika, lõpus aga kolmeteistaastane naine. Autoril on asendamatut materjali pakkunud ta enda abikaasa, kirjanik Pamela Moss, kelle tüdrukupõlves peetud päevikutest on pärit inspiratsioon ja küllap rohkemgi selle meesterahva jaoks üsnagi võõra teema läbikirjutamiseks. […]
“Porsche – Ferdinand Porsche ja tema dünastia”
Geniaalse autoinseneri Ferdinand Porsche järeltulijate Porschede ja Piechide vedada on maailma kõige kasumlikum autotehas Porsche AG ning Euroopa suurim automüügifirma Porsche Holding, mille käive on kokku ligi kakskümmend miljardit eurot. Samale dünastiale kuulub ka Volkswagen AG suurim aktsiapakk. See raamat jutustab Porschede ja Piechide perefirma tekke- ja eduloo, põhinedes nii varem kirjutatul kui vestlustel pereliikmetega. […]
“Nigul Eitea uperpallid”
Kõik teed, mis viisid Hiiu mereröövli krahv Ungern-Stenbergi mõisa poole, oli täis aeglaselt sammuvaid inimesi – peremehi, saunikke, sulaseid ja lesknaisi. Oli toodud käsk, et kõik perekonnapead, igast leibkonnast üks, peavad ilmuma esmaspäeva hommikul kell kümme mõisa perekonnanimesid saama. Inimesed olid sügavas mures ja arutasid rahutult, missuguse viguri krahvihärra või mõisavalitseja jälle on välja mõtelnud […]
“Viimne veerand veini” I&II osa. 2 raamatut
… “Ema ütleb, et eesti raamatud on kole igavad.” Juhan jäi mõttesse, siis nõustus: “Eks neid igavaidki muidugi ole, selles on su emal õigus. Aga mõned on üsna huvitavad, loe päras hea meelega, kui paremat teha pole. Meie telegrafist ja donkeyman, nemad on meil nii-öelda laeva intelligents, ütlevad, et hea raamat seda pole. Et kohe, kui […]
“Punane Frankenstein”
Mis ühendab kiimas isasahvide vägistamiskire ohvriks langenud neegrinaisi Kremli ülikkonnaga? Miks tahtis Ilja Ivanovitš Ivanov osta pügmeesid lihakarjana pidavatelt Gaboni bantudelt “emasloomi”? Mida tehti pärast Lenini surma tema ajuga? Kuidas katsetati Nõukogude Liidus sõjamürkainete mõju inimestele? Sellest ja paljust muust – näiteks massilise kunstliku seemendamise abil nõukogude üliinimese aretamise kommunistlikest plaanidest, punakomandör Mihhail Frunze surma […]
“Igaviku veskid”
Kui Aino Thoeni esikteos paelus realistlike kirjeldustega, siis “Igaviku veskid” läheb lahkama psühholoogilisi probleeme. Rangest kodust tulnud, aga võõriti kasvanud peategelane Reet Sarap on asetatud otsekui katsumuste veskikivide vahele, mis ka kõvad südamed aegamisi peeneks jahvatab. Teose tegelaskond on arvukas, tegevus sünnib saksa okupatsiooni lõpp-järgul julgeoleku politsei ja vastupanuliikumise ringkondades, milline asjaolu ka raamatu välise […]
“Keegi ei kuule meid” I & II osa. 2 raamatut
I Kui see esimest nõukogude okupatsiooniaega käsitlev romaan 25 aasta eest esimeses trükis ilmus, müüdi väljaanne kolme nädalaga läbi. G. Suits kirjutas teose ilmumise puhul: “Keegi ei kuule meid! Siiski unustamatu eilsus meie mälestustes!… Keegi pole veel nõukogude okupatsiooni ja süsteemi sissemurdmist Eestisse näidanud nii ilmsielavalt ja kogumikku tunnetava eepilise suutmisega.” Kui raamat nüüd uues, […]
“Mälestusi Juhan Sütistest”
45-aastaselt surnud luuletaja ja teatritegelane Juhan Sütiste (end. Johannes Schütz, 1899-1945) jõudis kirjanduses tegutseda ainult kaks aastakümmet, olles tõmmanud endale tähelepanu kolme mehe koguteostes “Sang” ja “Bumerang” 1925. a. ning jõudes autoriteetse kirjandusajakirja “Looming” veergudele 1926. a. J. Sütiste eluajal ilmus temalt 12 raamatut, mille kogutiraaž ei tõuse üle 14 000 eksemplari (sellestki arvust langeb […]
“Epiloog”
Romaani tegevus toimub kolm-neli aastat tagasi Stockholmis pagulaste hulgas. Tegevuse ja konfliktide põhjused peituvad minevikus ning neid tundmata jääks lugejale palju mõistmatuks. Autor esitab sellepärast ka episoode sündmustest mitukümmend aastat tagasi, liites need romaanis kaasaja kujutuse vahele. Toimunut vaadeldakse kahe tegelase silmade ja kolmanda päeviku lehekülgede kaudu. Romaanis peegelduvad pagulasargipäev, noorema ja vanema põlvkonna vahekord […]
“Kuningas Lear”
Tragöödia viies vaatuses. Tragöödiasse on põimitud kaks esialgu rööbiti arenevat saatust, Leari ja Glosteri omad. Muinasjutuline Vana-Briti kuningas Lear on jõudnud raugaikka. Et heita endalt “koormused ja mured” ning “vältida kõik tulevased tülid” on ta otsustanud riigi tütarde vahel kolmeks jagada. Selleks korraldab ta omapärase eksami: “Kes kolmest armastab meid kõige enam?” Ta tahtvat olla […]
“Hesperiidide kuldsed õunad”
Jutustus kaasaja kooliõpilastest. Viies oma kangelase Homerose-aegsesse Kreekasse, näitab autor, et suurte avastuste hoovaks inimkonna ajaloos on ammustest aegadest peale olnud kangelaslikkus, teadmishimu ja loomeind, mis on omane ka tänapäeva noorukitele.
“Digitaalne kindlus”
Kui Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) võitmatu koodimurdmismasin kohtab salapärast koodi, mida see ei suuda murda, kutsub agentuur kohale peakrüptograaf Susan Fletcheri, geniaalse ja kauni matemaatiku. See, mida naine avastab, vapustab võimukoridore. NSAd hoitakse pantvangis mitte püsside ega pommide, vaid koodi abil, mis on nii keeruline, et halvaks avaldamise korral Ühendriikide luureorganite töö. Saladuste ja valede keerisesse […]
“Elu ja unelmad”
Prantsuse nimeka Romain Rolland´i romaanitsükli “Võlutud hing” teine raamat “Elu ja unelmad” on otsene järg romaanile “Annette ja Sylvie”. Pariis aastal 1900. Annette on 33-aastane. Ta on üle elanud armuloo Roger Brissot´ga ning tal sünnib poeg Marc. Abielust keeldub Annette kategooriliselt, tõmmates enda peale Pariisi intellektuaalsete ringkondade hukkamõistu. Võideldes materiaalsete raskustega, kasvatades üksi oma poega […]
“Dissonantse ja konsonantse”
19. saj. I poole muusikaajaloolisi kontraste. Käesolev “Kultuuriülikooli” sarjas väljaantud raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas. Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolud uue ja vana vahel nii teravad kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. […]
“Lühike Eesti kirjanduslugu I”
Algusest kuni iseseisvusaja lõpuni I. “… kirjanduse osatähtsus on eesti rahva ajaloos eriti silmapaistev. Selle tõttu on paratamatu poliitilise, sotsiaalse ja kultuuriloolise tagapõhja esitamine kirjanduslooliste perioodide alguses. Muus osas jälgib käsitlus rohkem üldjooni kui detaile, peatub enam kirjanduslike suurkujude kui kõrvalnähtuste juures. Autoritest ja teoseist on nimetatud kõige omapärasemad, iseloomustavamad ja kunstiküpsemad. Aasta-arvud eriajastute märkimiseks […]
“Foto- ja filmitehnika entsüklopeedia”
Foto- ja filmitehnika probleemide käsitlemist ühes ja samas entüklopeedias õigustab foto- ja filmikunsti tehniliste vahendite ühtsus. Entsüklopeedia sisaldab põhiandmeid tuntuimatest Nõukogude fotoaparaatidest ja filmikaameratest ning projektoritest, aparatuuri juurde kuuluvatest tarvikutest, fotomaterjalidest ja fotograafias kasutatavatest kemikaalidest. Populaarses vormis on käsitletud foto- ja filmitehnika rakendamiseks kunstilistel ja teaduslikel eesmärkidel. Mõeldud kõige laiemale tarbijaskonnale.
“Keldi saladused Uus-Inglismaal”
Kõikjal ülikummaliste juhtumite koondumisala keskpunkti lähedal leidsime tahutud kividest moodustisi või mitu kivikambrit. Ehitised oli püstitanud keegi, kellel olid põhjalikud teadmised mitte üksnes kiviraiumisest, vaid ka inseneriteadusest, mille järgi päiskivide kaal määrab seina stabiilsuse. Ühtlasi panime tähele, et mõnes kohas olid mitmel kivil kummalised märgid. Hilisemad uuringud on näidanud, et need kujutavad endast ogami kirjaviisi […]
“India nokturn”
See raamat pole üksnes unetus, vaid ka rännak. Unetus on selle pärisosa, kes kirjutas raamatu, rännak selle pärisosa, kes reisis. Arvestades aga, et minulgi tuli loo peategelase poolt läbitud paikades ära käia, pidasin vajalikuks teha neist väike nimekiri. Ma ei teagi õieti, mis mind selleks ajendas: kas illusioon, et topograafiline nimestik võiks seda Varju otsimuse […]
“Sihuke ma olen”
Austatud valija! Taas on tulemas valimised. Mina kandideerin juba viiendat korda Tallinna volikokku. Neljal korral on Pirita inimesed mind usaldanud ja volikokku valinud. Usun, et nad ei ole minus pettunud. Ma pole püüdnud palju lubada, vaid võimalikult palju teha. Seepärast ei hakka ma ka seekord teie poole pöörduma loosungite ja lubadustega, vaid saadan teile raamatukese […]
“Kaleviküla viimne tütar”
Raamat on pühendatud eestluse püsimise ja säilitamise probleemidele paguluses. “Juhani surm tõi kõik tagasi, avas suletud uksed. Ja mitte ainult temale. Holm vaatas kirikus ringi ja mõistis hästi, milline hirm oli leinalised kokku toonud, mis neid liitis. Kaleviküla oli nende kõigi viimne varjupaik võõras ja keerulises maailmas, millest nad olid end meelega eraldanud.”
