“Kaks suurt. Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu”
Saateks: Kaks tüüpi. Haridusminister A. Jaakson jutustas kord järgmise iseloomuliku loo. Prantsusmaalt oli jõudnud Tallinna üks kuulus maalikunstnik, kes ei tundnud meie olusid ja kellele meie riigitegelased olid täiesti võõrad. Ta viidud saali, mille seinal rippusid eesti riigimeeste pildid; talle näidatud seal Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi pilte ja küsitud, kas ta piltide järgi saab […]
“Kolme katku vahel”
Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan “Kolme katku vahel” (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Selle peategelane on kroonik ja Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib teda Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kelle hingele […]
“Ristitants”
Saateks Võiksin alustada toda lugu, et see sündis kolmsada aastat tagasi Saalemis. Kahtlemata mõjuks see mõneti tõepärasemana, liiati annaks sulele suurema vabaduse. Ega siis kaine kahekümnes sajand tunne “nõiapõletamist”! See võib tunduda aatomajastul äärmise anakronismina. Kuigi maagia kui selline leiab järjekordselt tunnustamist, vihjates valitsevale jumalatehämarusele. Sellest ei pääse me päriselt ka ristitantsus. …”
“Ürgmets ja koolibri”
“On sul väga halb?” küsis Enn Remmelgas, tundes naise käsivart tugevamini enda omasse klammerduvat. Küsitav vastas pearaputusega ning pingutas korraks naeratusegi huultele. Sellest naeratusest tundis mees, et naisel on tõesti halb. “Püüa vastu pidada, võib-olla jõuame siiski veel enne lõunat ette.” Enn rääkis sosinal, et mitte ümberringi pealesuruvate inimeste tähelepanu äratada oma keelega, mida võõrad […]
“Õigusenõudja”
Eesti elu on rikas jätkuvast õigusenõudmistest, küll vähem või rohkem traagilistest, aga vahel sekka ka koomilistest või mõttetuist. S. Ekbaum oma uues romaanis esitab ühe sellise õigusenõudmise loo nn Popsiseaduse teostamise ajajärgust, mil mõnegi vabadiku ja peremehe vahekorrad astusid proovimisjärku. Loos, mida jutustatakse suure sisseelamisega, näeme, kuidas võitluses arvatava õiguse eest viimaks laguneb selle mõte, […]
“Aegadesse raiutud näod”
Romaan ajaloolistel ainetel. Renessanss – kunstide ja teaduste uuestisünd – oli sädelev ajastu, mil inimene vabanes keskaja massvormist, kujunedes individualistiks. Teadmistejanu, materialismi ja lihalikkuse kohale tõusis surematu vaimu kõrglooming. Pikkamisi liigub kohmakas lai laev mööda Arnot üles. Jõgi voolab pehmelt hallroheliselt, rahutult värelevale veepinnale on pihustunud päikese hõbekuldjat helki. Madalad lagedad rannikuribad vahelduvad puiestikkude ning […]
“Tapja”
“Tapja” on Daixi ainuke romaan, kus kirjanik ei kujuta mitte võitlejaid, vaid neid, kelle vastu tuleb võidelda; mitte neid, kes on oma tee juba leidnud, vaid neid, kes seda õige kummalistes keerdkäikudes otsivad. Viiekümnendate aastate Prantsusmaa avaneb meie ees elukutselise piinaja Daniel Laverdoni silmade ja mõttemaailma kaudu. Tolle Hitleri “uue korra” veendunud pooldaja “eluloolised andmed” […]
“Matk kalariiki”
Raamatus on esitatud andmeid poolesaja Eesti NSV vetes elava kalaliigi kohta. Antakse juhiseid kalaliikide eristamiseks, vaadeldakse kalade kasvu, sigimise ja toitumisega seotud küsimusi. Rohkesti tähelepanu on pööratud kalade käitumisele, arvukust mõjutavatele teguritele ja kalavarude kaitsele. Mõeldud kalateadusliku käsiraamatuna keskmisele ja vanemale koolieale, kuid pakub huvi ka harrastuskalastajatele, üliõpilastele, bioloogiaõpetajatele ja teistele kalahuvilistele. (raamatus on pühendus, […]
“Charles Chaplin. Minu elulugu”
Tummfilmi kuulsaima koomiku, režissööri, stsenaristi, produtsendi (1889 – 1977) värvikalt kirjeldatud elutee, mis viis Londoni vaestekvartali masendavast viletsusest läbi visa töö kuulsuse säravaimasse tippu. Illustreeritud fotodega. Varustatud registritega.
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 2. vihik”
II köide. 2. vihik keelutoll – kollisioon Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Henry Esmondi elulugu”
Inglise kirjandusklassiku William Makepeace Thackeray (1811-1863) üks tähelepanuväärsemaid ajaloolisi romaane, milles nimitegelane Henry Esmond kirjeldab kaasakiskuvalt iseenese seiklusterohke elu kõrvalt ka XVIII sajandi alguse inglise poliitilist ning kultuuriringide atmosfääri.
“Finland: Myth and Reality”
According to popular myth, the Finns are a nation living on the razor’s edge, in the shadow of Soviet power, forever walking a tightrope without a safetynet. In reality, as is shown by Max Jakobson in this book, Finland’s progress from the ordeal of the Second World War to present-day affluence and stability is a […]
“Pariisi röövitud laibad”
Paul Evertier kirjutab mina-isikus põnevusjutu. Moodustades oma partneri Jean Taureau´ga era-detektiiv-büroo, värvatakse neid selgitama väljapressimiskirjade saatjat. Ootamatult hargneb sellest näiliselt süütust kirjadega pommitamisest majandushaide vaheline võitlus elu ja surma peale. Ei kohkuta tagasi mõrvamistest, millest mitmed toimuvad päise päeva ajal keset Prantsusmaa pealinna. Siis kaob aga ootamatult kaks laipa ja alles lõpus, nagu see on […]
“Garricki aasta”
Inglise näitleja ja näitekirjanik David Garrick (1717-1779) on selle teose tegevustikuga mitmes mõttes seotud. Romaani minategelane, noor naine Emma Evans, kelle mees on näitleja, nimetab Garricki aastaks teatrihooaega väikelinnas Herefordis, kuhu on äsja ehitatud Garricki nimeline teater; teatri ehitamist on suure summaga toetanud Ameerikas elav daam, kes peab ennast selle mineviku suurkuju sugulaseks. Romaani tegevusaeg […]
“Aastate astmeilt”
Eesti NSV teenelise kirjaniku Ralf Parve uues artiklivalimikus leidub nii uurimuslikke kui memuaarseid käsitlusi ja sõnavõtte peamiselt vanema põlvkonna eesti kirjanike ja kultuuritegelaste kohta. Raamat algab ulatuslikuma põikega väliskirjandusse tutvustamaks meiegi kirjandusse kaudselt jälgi jätnud Else Lasker-Schülerit. Illustreeritud fotodega. (taskuformaat)
“Suletud hääl”
“Suletud hääle” peategelasel, noorel vallalisel naisel ei ole nime. Ta elab Pariisis ja töötab Gare du Nord´i rongijaamas sõiduplaanide teadustajana. Talle meeldib võtta endale erinevaid identiteete, mängida erinevaid rolle. Ta teeb seda, mis parajasti ette tuleb, ja sellega, kes teda parajasti kutsub. Tema kinnismõtteks on noormees, kellesse ta on armunud, kuid kes paraku on seotud […]
“Kuivvalge aeg”
Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjaniku Andre Brinki (sünd.1935) romaan, milles peategelase, sotsiaalselt passiivse, kuid ausameelse kooliõpetaja katse ühel üksikjuhul õiglus jalule seada muudab tema enese elu luupainajalikuks unenäoks; reaalsena tundunud korravalvurid ning instantsid muutuvad salakavalateks fantoomideks, kelle totaalse võimu vastu pole võimalik ausate vahenditega võidelda.
“Götz von Berlichingen. Egmont. Iphigeneia Taurises. Torquato Tasso”
Sisukord. – Götz von Berlichingen. Raudkäega rüütel. Näidend. Tõlkinud Betti Alver. – Egmont. Kurbmäng viies vaatuses. Tõlkinud August Sang. – Iphigeneia Taurises. Näidend. Tõlkinud Ain Kaalep. – Torquato Tasso. Näidend. Tõlkinud Kersti Merilaas. – Kommentaarid. (paberkaaned kulunud ja natukene katki)
“Kahel pool hekiga palistatud teed”
Sisukord. – Peatus linnas – Linnulaskmine – Torn – Naise tulek – Aruanne ekskursiooni esimesest päevast – Võimalus – Maasikad – Mälestus – Ühe armastuse pulmad – Talvine õhtu – Külaline – Homme on laupäev – Kummardus tähelillede kohale – Pärastlõunal – Teil on kõik, ainult tikke teil ei ole – Mõned vahelejäetud tunnid – […]
