“Õnneraha”
Romaan Rootsi ajast. Palupera mõisaväljadel käis kevadine künd. Härjapaarid tõmbasid harkatrade ees, ikked juttadega tugevasti sarvedesse kinnitatud. Nad kõndisid rahulikku künnihärja käiku – terve rida ruskeid ja mustakirjusid, sõnnikuga ja virtsaga määrdunud loomi. Mehed kõndisid järele adrakurgi hoides, vaikides ning vimmas selgadega. Loomad olid taltsad ja kannatlikud, nad talusid alistudes oma iket. Nende loomuses polnud […]
“Proua Jenny Treibel. Stine”
Nagu oma kuulsas ajasturomaanis “Effi Breist”, jätkab nõtke sulega vanameister indiviidi ja ühiskonna suhete kriitilist läbivalgustust ka siinsetes lühiromaanides. Esimeses viib autor lugeja tolleaegse suurlinna tegelikkusesse ning ironiseerib linnakodanluse tühisuse, paraaditsemise, eelarvamuslikkuse ning upsakuse üle; teine kujutab endast suure armastuse lugu, mis jookseb traagiliselt karile jäikade seisuslike vaheseinte tõttu.
“Peep Koordipoja põlistalu”
Inimese üürikesest elust ei jää harilikult muud järele kui näputäis põrmu ja tema tegude jäljed, kui ta on neid mõistnud jätta. Kustuma on kärmed need jäljedki. Ainult mõnel nende hulgast, kes on meestena teistest suuremad ja kellede teod raskelt mööda maad on käinud, tekivad tegude taha lood, mis nende mälestust põlvest põlve edasi hoiavad, ühest […]
“Keegi ei kuule meid” I & II osa. 2 raamatut
I Kui see esimest nõukogude okupatsiooniaega käsitlev romaan 25 aasta eest esimeses trükis ilmus, müüdi väljaanne kolme nädalaga läbi. G. Suits kirjutas teose ilmumise puhul: “Keegi ei kuule meid! Siiski unustamatu eilsus meie mälestustes!… Keegi pole veel nõukogude okupatsiooni ja süsteemi sissemurdmist Eestisse näidanud nii ilmsielavalt ja kogumikku tunnetava eepilise suutmisega.” Kui raamat nüüd uues, […]
“Mälestusi Juhan Sütistest”
45-aastaselt surnud luuletaja ja teatritegelane Juhan Sütiste (end. Johannes Schütz, 1899-1945) jõudis kirjanduses tegutseda ainult kaks aastakümmet, olles tõmmanud endale tähelepanu kolme mehe koguteostes “Sang” ja “Bumerang” 1925. a. ning jõudes autoriteetse kirjandusajakirja “Looming” veergudele 1926. a. J. Sütiste eluajal ilmus temalt 12 raamatut, mille kogutiraaž ei tõuse üle 14 000 eksemplari (sellestki arvust langeb […]
“Epiloog”
Romaani tegevus toimub kolm-neli aastat tagasi Stockholmis pagulaste hulgas. Tegevuse ja konfliktide põhjused peituvad minevikus ning neid tundmata jääks lugejale palju mõistmatuks. Autor esitab sellepärast ka episoode sündmustest mitukümmend aastat tagasi, liites need romaanis kaasaja kujutuse vahele. Toimunut vaadeldakse kahe tegelase silmade ja kolmanda päeviku lehekülgede kaudu. Romaanis peegelduvad pagulasargipäev, noorema ja vanema põlvkonna vahekord […]
“Kuningas Lear”
Tragöödia viies vaatuses. Tragöödiasse on põimitud kaks esialgu rööbiti arenevat saatust, Leari ja Glosteri omad. Muinasjutuline Vana-Briti kuningas Lear on jõudnud raugaikka. Et heita endalt “koormused ja mured” ning “vältida kõik tulevased tülid” on ta otsustanud riigi tütarde vahel kolmeks jagada. Selleks korraldab ta omapärase eksami: “Kes kolmest armastab meid kõige enam?” Ta tahtvat olla […]
“Hesperiidide kuldsed õunad”
Jutustus kaasaja kooliõpilastest. Viies oma kangelase Homerose-aegsesse Kreekasse, näitab autor, et suurte avastuste hoovaks inimkonna ajaloos on ammustest aegadest peale olnud kangelaslikkus, teadmishimu ja loomeind, mis on omane ka tänapäeva noorukitele.
“Digitaalne kindlus”
Kui Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) võitmatu koodimurdmismasin kohtab salapärast koodi, mida see ei suuda murda, kutsub agentuur kohale peakrüptograaf Susan Fletcheri, geniaalse ja kauni matemaatiku. See, mida naine avastab, vapustab võimukoridore. NSAd hoitakse pantvangis mitte püsside ega pommide, vaid koodi abil, mis on nii keeruline, et halvaks avaldamise korral Ühendriikide luureorganite töö. Saladuste ja valede keerisesse […]
“Elu ja unelmad”
Prantsuse nimeka Romain Rolland´i romaanitsükli “Võlutud hing” teine raamat “Elu ja unelmad” on otsene järg romaanile “Annette ja Sylvie”. Pariis aastal 1900. Annette on 33-aastane. Ta on üle elanud armuloo Roger Brissot´ga ning tal sünnib poeg Marc. Abielust keeldub Annette kategooriliselt, tõmmates enda peale Pariisi intellektuaalsete ringkondade hukkamõistu. Võideldes materiaalsete raskustega, kasvatades üksi oma poega […]
“Hannerl ja tema armsamad”
Straussi valsside õnnelik Viin! Nõnda kirjeldab teda selles romaanis Rudolf Bartsch: “Neil helgetel aegadel, mil aiad kõikjal seisid õites, olid inimesed oma väikeses päikesepaistelises maailmas paremad, vaiksemad ja õndsamad.” Suursuguses Schönbrunni lossipargis, lõbusas Praateris ja kuulsas Viini metsas arenevad kauni Hannerli armulood. “Seda seikluste kõdi, seda noore igatseva elu leitset!” muheleb autor. Hannerlil, keda ihaldasid […]
“Islam”
Enam kui 500 miljoni järgijaga islam on peamiseks usundiks avaral geograafilis-kultuurilisel asualal, mis laiub Aafrika läänerannikust üle Lähis-Ida ja Aasia Indoneesia saarestikuni. Raamat selgitab islami põhilisi tõekspidamisi ning annab ülevaate usundi pikast ja kaasakiskuvast ajaloost, alates islami rajamisest prohvet Muhamedi poolt kuni viimase aja poliitiliste suundumusteni. Raamatu autor Matthev S. Gordon on doktoreerunud Golumbia Ülikoolis […]
“Homo aquaticus”
Võimalik, et kümne aasta pärast rajatakse suured veealused asulad, pidevalt tegutsevad veealused jaamad, kus hakkavad töötama kõigi teadusharude esindajad. Mandrilava asustavad tuhanded rahuarmastavad kolonistid. Veealuseid mineraalide varusid kasutatakse mõistlikult, näidisfarmides areneb põllumajandus, millega võib asendada osa kalapüügist. Inimeste poolt kasutatavad maa-alad suurenevad veerandi võrra… …Inimene alles hakkab tungima sellesse keskkonda ja sellel on tohutu mõju […]
“Kolm päevikut”
Ingrid von Rosen ja Ingmar Bergman abiellusid 1971. aastal. Neile anti koos elada kakskümmend neli head aastat. Kui Ingridil sügisel 1994 avastati maovähk, varises nende maailm kokku. Oma päevikutes püüavad Ingrid, Ingmar ja nende tütar Maria toimuvas enda jaoks selgusele jõuda. Üheskoos moodustavad päevikud unikaalse pildi tragöödiast.
“Sredni Vashtar”
Saki on veinikallaja Omar Hajjami rubaiides, Saki on Hector Hugh Munro pseudonüüm. H.H. Munro sündis 18. detsembril 1870. aastal Birmas šotlasest sõjaväelase perekonnas. Kasvas ja hariduse sai Inglismaal. Reisinud Euroopas, astub ta Birmas politseiteenistusse, peab sellest ametist aga aasta möödudes tervislikel põhjustel loobuma ja hakkab Londoni Morning Post´i väliskorrespondeniks. 1900 ilmub tema esimene raamat “Vene […]
“President Konstantin Päts”
Noor jurist ja ajakirjanik Konstantin Päts astub 20. sajandi alguses Eesti ajaloo rambivalgusse. Temast saab mitmekordne peaminister, riigivanem ja lõpuks Eesti Vabariigi esimene president. Pätsi riigimehekarjäär lõpeb koos iseseisva Eesti hävinguga. Järgnevad vangistus, küüditamine ning pikad kannatuseaastad Venemaal. Miks Soome demokraatia jäi püsima, aga Eesti oma lämmatati? Milline oli Konstantin Pätsi osa riigi loomisel ja […]
“Vaikne suvi”
Soome psühholoogilis-realistliku proosa traditsiooni esindaja Eeva Tikka neljas romaan, mis jutustab inimestest põhjakarjala looduse rüpes ühe erakordse suve jooksul, perekonda tabanud traagilise sündmuse, poja uppumissurma taustal. See sündmus vallandab perekonnaliikmetes katalüsaatorina sisekaemus- ja selginemisprotsessi.
“Ema”
Iga päev värises ja undas töölisalevi kohal suitsuses õlises õhus vabrikuvile, ja kuulekalt jooksid hüüde peale otsekui ehmunud prussakad väikestest hallidest majadest sünged inimesed, kes ei olnud oma lihaseid unega värskendada jõudnud. Külmas hämaruses läksid nad mööda sillutamata tänavat vabriku kõrgete kivipuuride poole, ja vabrik ootas neid ükskõikses enesekindluses, valgustades porist teed kümnete rasvaste ruudusilmadega. […]
“Kui Kungla rahvas…” I osa
Sisukord: – On kallis mulle kodupaik – Sulle tahan öelda emake hea – Me sulle õnne soovime – Armastuse kummalised teed – Esimene tants on aissa – Oi, need sinavad veed – Ai trika, ai trika – Jõulukellad
“Elutegevuses”
Uus köide mälestusi Helmi Mäelolt viib meid iseseisvusaja aatelise tegevuse kihavasse ellu. Palju tähelepanu saavutanud lapse- ja koolipõlve kujutava mälestusteose “Talutütar” järele on see nagu uus aste eesti ühiskonna üldkujutuses. Siin esitatakse seda sugupõlve, kes oma parimail eluaastail vaba kodumaa ülesehitustöösse andus ning keda autor ühtlasi peab eesti rahva jätkuvuse ahelas selle kõige õnnelikumaks osaks. […]
