“Kaleviküla viimne tütar”
Raamat on pühendatud eestluse püsimise ja säilitamise probleemidele paguluses. “Juhani surm tõi kõik tagasi, avas suletud uksed. Ja mitte ainult temale. Holm vaatas kirikus ringi ja mõistis hästi, milline hirm oli leinalised kokku toonud, mis neid liitis. Kaleviküla oli nende kõigi viimne varjupaik võõras ja keerulises maailmas, millest nad olid end meelega eraldanud.”
“N. Nekrassov. Luule”
…Ükski vene luuletaja enne Nekrassovit ei ole “madalat eluproosat” tõstnud säärasele luulekõrgusele. Tema realistlik luule sai alguse “naturaalsest koolist”, mis nõudis, et kunst ja kirjandus oleksid “ühiskondlike küsimuste väljenduseks”. Gogoli surma puhul kirjutatud luuletuses seab ta “leplikule lüürale” vastu sotsiaalseid paheseid paljastava “nuhtleva lüüra”, kelle tunnustuseks on tabatud vaenlaste vihahüüded. Koos oma mõtteosalistega andis Nekrassov […]
“Eesti saatusaastad 1945-1960” IV osa
Sisukord: Saateks; Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal; Põgenikud pärast kapitulatsiooni; Aktsioonid Balti põgenike päästmiseks aprillis-mais-juunis 1945; Keskesinduse sammud põgenike heaoluks Saksamaal; Viimane vaatus; Repatrieerimine oli peaülesandeks; Sundrepatrieerimisest Kemptenis 1945. aasta suvel; Eesti sõjameeste jälitamised DP-laagreis; Veel sõjameeste saatusest; Vahi- ja töökompaniid; Eesti mehed US Army teenistuses; Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku pagulusaastad Saksamaal; Eesti ajakirjandus Saksamaal; Ülevaade eesti […]
“Dalai-laamade ajalugu”
Neliteist peegeldust Ilmutuste järvel. Roland Barraux oli aastatel 1985-1990 suursaadik India ja Tiibeti vahel asuvas Nepali Kuningriigis. Tiibeti eriline saatus ja roll avaldasid talle sügavat muljet ja nii hakkas Barraux koostama esimest prantsuskeelset dalai-laamadele pühendatud monograafiat, mis on nüüdseks leidnud elavat vastukaja ja tõlgitud paljudesse maailma keeltesse. Raamat on suurepäraseks lugemiseks kõigile, keda huvitab avaram […]
“Ingli saatus”
Pealelõuna päikese soojad kiired puistavad oma kulda puna-sinilillelisele vaibale meie elutoa põrandal. Kõrges, üliavaras ruumis on mugavalt kodune. Istun madalal laial diivanil kamina vastas. Kuigi kamin on pime, külm, on keegi meie diivani selliselt asetanud – võib-olla igatsusest tulesoojuse või leekide mängu järele. Imestan, et mul pole kunagi tulnud mõttesse selle istekoha asendit muuta, seda […]
“Mehed ja mered” I&II osa. 2 raamatut
Käesolev kirjapanek ei taotle erilist kõrgestiililist forsseeringut. See ei taha kuidagipidi ka kujuneda mustkaptenlikus piraadilooks. On pajatatud vaid eesti meeste heitlustest meredega, troopiliste tormidega, tuuletute kuumuseleitsakutega, väsimusega ning unega. On kirjutatud nende eesti kalurite-hännakupüüdjate vaheldusrikkast tööst, kes Mehhiko üliavaral lahel ja Kariibi mere rajoonides rühmavad üksikpaatides või sini-must-valgeid värve kandvasse eesti kalandusühingu “Estotexi” püügilaevastikku koondunult. […]
“Tõus ja mõõn” I osa
Mälestusi kodumaalt. Minule on aastate jooksul sõprade poolt peale käidud, et ma avaldaksin oma mälestused ajast, mil olin E. V. Presidendi Kantselei ülemaks. Öeldakse, et neil olevat ajalooline väärtus. See on õige: neil on ajalooline väärtus, kui nad on täpsed, s.t. kui nende tõele-vastavus on kontrollitud ning võrreldud vastavate dokumentaalsete andmetega. Käesolevad mälestused ei saa […]
“Sinelitaskust seanahkse portfellini”
Turg: Siginal-saginal, trügides, loovides, kätega kombates, hambaga proovides – lettide ümber ja killavoorides kõmiseb kõride kõnekoorides arvutu rahvamurd. Taskuformaat.
“Spartacus”
Esimesel sajandil enne meie ajaarvamist puhkes 70-ndate aastate lõpus Itaalia territooriumil Vana-Roomas ähvardav orjade ülestõus. See sai alguse mässust, mille tõstsid gladiaatorid, roomlaste kätte vangi sattunud võõramaa sõdurid, keda roomlased sundisid tsirkuste areenidel rahvahulga lõbustamiseks üksteisega võitlema. Gladiaatoritega hakkas kohe relvi haarates liituma orjade masse, samuti kehvikuid vaba elanikkonna hulgast. Ülestõusu etteotsa asus gladiaator Spartacus, […]
“Rootsi keele õpik”
Õpiku 40 õppetükki sisaldavad lugemispalu, grammatikat ja harjutusi. Harjutused on valitud selliselt, et nad kinnistavad omandatud sõnavara ja grammatikat. Tõlkeharjutuste võti antakse raamatu lõpus. Õpiku on ka grammatikatabelid, tähestikuline rootsi sõnade register ning lühike, õpiku sõnavara hõlmav eesti-rootsi sõnastik. Õpik on mõeldud kõigile rootsi keelt õppijaile.
“Metsakodu – eesti pesapaik Rootsis”
Roheline on lootuse värv, roheline on ka Metsakodu. Metsakodu muretsemist tiivustas lootus ja usk Eesti vabanemisse võõra ikke ajal, kui taevas kodumaa kohal oli veel tume ja eesti rahval oli raske näha vabaduse koitu! Roheline on ka skautluse värv, mis andis alates põgenikelaagrites loodud skaudirühmade poistele lootust ja tahet sirguda oma maa kohusetundlikeks kodanikeks ning […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 1. vihik”
II köide. 1. vihik K Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad […]
“Henry Esmondi elulugu”
Inglise kirjandusklassiku William Makepeace Thackeray (1811-1863) üks tähelepanuväärsemaid ajaloolisi romaane, milles nimitegelane Henry Esmond kirjeldab kaasakiskuvalt iseenese seiklusterohke elu kõrvalt ka XVIII sajandi alguse inglise poliitilist ning kultuuriringide atmosfääri.
“The Longman Register of New Words”
So here are gathered together 1200 new pieces in the never-finished jigsaw of the English language. In terms of sheer numbers, of course, this is but a sample – the “Longman Register of New Words” does not set out to be a record of every last coinage over the past three years – but it […]
“Kuningas Leo imeline uni”
Tavatu aimeraamat loodusest, mille teksti autor, pikka aega Tallinna Loomaaeda juhtinud Mati Kaal, loob läbi absurdsevõitu sündmuste loodushuvilisele lugejale ülevaate kõigist tänapäeval maailmas elavatest ulukkassidest. Teksti toetavad akvarellid on teinud aastaid loomaaias lastele joonistamist õpetanud kunstnik-animalist Sandor Martin Stern. Nii saab ettekujutuse selle mistahes muudest elukatest enam kiskjalikuks eluviisiks kohastunud sugukonna liikidest ning nende looduslike […]
“Naine, vaata, see on sinu poeg”
See on raamat armastusest ja üksildusest, iseäranis meeste üksildusest, mida naiste imepärane armastus leevendab ja valgustab. Kuid eriliselt on selles rumeenia kirjaniku Sorin Titelin (1935-1985) romaanis kirjeldatud emaarmastust. Mitmesuguseid värvikaid inimsaatusi kõrvutades ja põimides (ristuvad kahe teisikupaari eluteed) on kirjanik loonud meeliköitva teose, mis autori omapärast eneseirooniast koloreerituna on XX sajandi ülemlaul emaarmastusest, mis kaunemaid, […]
“Vanasõnu mitmelt mandrilt”
Kui soetada endale vanasõnakogumik, siis kindlasti just niisugune – piisavalt mahukas ja ülevaatlik elutarkuse, mõistmise ja innustuse allikas. Leiate siit tabavaid ütlusi mitmesugustel teemadel, pärit eri kultuuridest ja maailma igast nurgast. Lugege neid lõbu pärast ja silmaringi avardamiseks. Võrrelge ning leidke just see õige, mis ilmestab teie kõnet või sobib mõne pöördumise juurde. Valige paar-kolm […]
“Kummargil käsikirjade kohal”
Tartu Pauluse koguduse inimesed võiksid mäletada Arthur Võõbust (1909-1988) kui oma koguduse õpetajat aastaist 1933-40; Tartu ülikooli rahvas kui üht rahvusvaheliseltki silmapaistvaks saanud õpetlast; eesti pagulaskond kui üht võimekamat ja teokamat rahvuslikku liidrit. Kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi 1943, jõudis Võõbus järgmisel aastal põgenikuna Saksamaale, ent siirdus sealt 1948 USA-sse. Kodumaa sulgus “raudse eesriide” taha ja […]
“Sinu sekundid”
Mõttepäevik “… Minule pole mingit elu väljaspool oleviku sekundit. Ainult antud aegruumis võin elada ja mõtelda. Teadmine, teritades teadvust, pole tõeluse lakeerija. Teadus ei ole põgusalt vilksatav kaugõppesessioon. Hemingway, sirge mees, avastas, et võitja ei saa midagi. Nii pean ka mina leppima sellega, et olen elanud muidu. Veel tuksuvad mõned rütmid mu ajus, varsti möödub […]
