“Lucrezia Borgia. Paavsti tütre elu renessansiajal”
Käesolevas biograafias käime Lucrezia, paavsti tütre jälgedes. On mitmeid Borgiate kaasaegsed, kelle ülestähendusi ja kirju võime uskuda hoopis enam kui vaenlaste dokumente või kirjanikke, kes tundsid Borgiaid vaid kuulu järgi. Johann Burchard, paavstide tseremooniameister talletas kirjalikult oma päevikusse kõik teadmisväärse alates 1483. aastast kuni surmani 1506. aastal. Lisaks on arvukalt säilinud Lucrezia enda ning tema […]
“Mina ja Eesti… Üks elulugu”
Kalev Jaik. Sündinud 7. sept. 1942. aastal Tartus. Koolis käinud 7 klassi, kuid alates noorusest olnud iseõppinud eraklik filosoof. Nõukogude ajal KGB poolt eriliselt, järjekindlalt ja julmalt tagakiusatud isik. Eesti vabariigi ajal aga esialul lumpenproletaarlane ja hiljem invaliidsuspensionär. Nõukogude ajal elatust teeninud töölisena tööstuses. Senini avaldatud töödest “Kaks majandusteadust”, 312lk., Tartu 2004. Raamat “Mina ja […]
“Seletussõnastik. Euroopa Liidu institutsioonid, poliitikad ja laienemine”
Käesolev trükis on 1997. aastal koostatud Glossary: The Reform of the European Union in 150 definitions (eesti keeles “Euroopa Liidu reform: institutsioonid, poliitika laienemine. Seletussõnastik”, Eesti Õigustõlke Keskus, 1999) ajakohastatud väljaanne. Nagu osutab algpealkiri, avaldati seletussõnastik selleks, et aidata inimestel paremini aru saada probleemidest, mis seisid Euroopa Liidu ees 1996. aasta valitsustevahelise konverentsi avamise aegu. […]
“Enrico Caruso”
Caruso nimi on muutunud legendaarseks. Suurest itaalia lauljast jutustavad raamatud ja filmid; tema hääl, isegi puudulikust salvestusest hoolimata, hämmastab meid oma ilu ja ebatavalise väljendusrikkusega. Carusot tuntakse ja armastatakse ka meie maal ning uus raamat temast leiab kahtlemata palju lugejaid. Selle teose autor Vittorio Tortorelli põlvneb perekonnast, keda soevad Carusoga pikaajalised sõprussidemed. Tortorelli tundis kuulsat […]
“Kes on kes ja mis on mis eesti lastekirjanduses”
Teatmeteos, mis sisaldab põhiandmeid eesti lastekirjanike, lastekirjanduse tõlkijate ning lasteraamatukunstnike loomingu kohta, samuti ulatuslikumaid ülevaateartikleid (näit. “Aabits eesti keeles”, “Illustratsioon eesti lasteraamatus”, “Koolikirjandus”, “Tõlkekirjandus laste ja noorte lugemisvarana” jt.), aga ka andmeid lasteajakirjanduse kohta ja muud lastekirjanduse väljaandmisega seoses olevat.
“Marginaalia”
Mõtteid ja meeleolusid “Hea raamat ei paljasta looja hinge üksnes lugejale, vaid ka loojale enesele. Suure teose lõpetamisel pole ükski kirjanik enam see, mis oli selle algamisel. Seda luues elatakse üle hulk võõraid eluvõimalusi. See on rõõmus teekond uuel maal noore päikese all. See on vangla hämarus ahastuse ja meeleheitega. See on rida enesekaotusi ja […]
“Ruut Tarmo”
“Ruut, mu Ruut! Pühendan selle raamatu Sinule – nii hea või halb, kui ta on. Olen tänulik, et mul on nii palju mälestusi meie elust, kus vahel tuli käia ka rasket rada. On hea seegi, et Sinul ei tulnud mind taga leinata, vaid et see koorem jäi minu kanda. Minul pole enam olevikku ega tulevikku. […]
“Kui aeg saab täis” I&II osa. 2 raamatut
Sattusin Videviku majja Pauli tõttu. Tol suvel elasin madam Williamsi juures, Pauliga samas majas. Käisin tööl äsja avatud reisibüroos, mille broshüüril tiibu lehvitas sinine, pika ja kõhna kaelaga lind. “Sinine Luik” korraldas huvireise Itaaliasse, Aadria päikeserikkale rannikule, peatustega luksushotellides kahe pika nädala jooksul. Selline suvitusorgia maksis kõigest kakskümmend viis Inglise naela, hulka arvatud isegi jootrahad. […]
“Tagantjärele armastus”
Tuntud Saksamaa LV prosaisti psühholoogiline, minavormis romaan, milles pooliti lapsesilmaga nähtuna manatakse esile isa mälestus, et tema palgejooni ja kunagisi tegusid “tagantjärele” valguses mõista ning samas lähedase inimese kaotust sügavamalt teadvustada. Taskuformaat.
“Kuukivi kevad”
Pildid Marja Vehkala Kaunis, jõuline ja poeetiline jutustus esimese aastatuhande Soomest, armastusest ja vihast, eri kultuuride põrkumisest. Roismala talu asub Liekovee ääres, varakas Üla-Satakunnas. Talu kõrgest soost perenaine, Saura Kultasolki, on suurtsugu naine kuid, lastetu. Vägev Kaukamo, Saura vend, on ta pannud mehele oma poolehoidjale – Pirjantile. Talus elab ka liignaine Silpa, sest suguvõsa vajab […]
“Marjasordid Eestis”
Teoses käsitletakse marjasortide introduktsiooni ja uurimist Eestis. Iseloomustatakse marjasortide lähteliike ja antakse ajalooline ülevaade sortide kujunemisest. Põhilise osa teoses moodustavad üle 100 maasika-, vaarika-, muraka-, sõstra- ja karusmarjasordi pomoloogilised teatmed ja kirjeldused. Marjasortide põhilisemad uurimisandmed on koondatud tabelitesse. Tähtsamate sortide viljadest on värvipildid. Teos on varustatud bibliokirje ja sordinimede registriga. Pomoloogiline käsiraamat marjasortidest on teatmeteos […]
“Jänki kuningas Arthuri õukonnas”
/—/ Seda maailmakirjanduse tippteost on nimetatud rüütliromaanide paroodiaks, mida ta ka on, kuid praktilise maailmavaatega jänkist peategelane võinuks sattuda ükskõik mis ajastul mis tahes ühiskonda ning ikka näinuks Twain seda iroonilise pilguga. Romaanis astub üles kogu kuningas Arthuri ümarlauadefilee alates kuninganna Guinevere’ist ja lõpetades võimsa võluri Merliniga, kellele assisteerivad igat masti rändrüütlid oma turniiride, pidusöökide […]
“Udo Väljaots. Teatriteed”
Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud eesti teatrimehest (1916-1979), ENSV rahvakunstnikust. U. Väljaotsa lavalooming jaguneb kaheks perioodiks – “Vanemuine” (1934-61) ja “Estonia” (1961-79), kus tegutses peanäitejuhina. Lugeja saab põhjaliku ülevaate mitmekülgsest loovisiksusest, samuti suure tüki eesti teatrilugu. Raamatu lõpus leiduvad registrid U. Väljaotsa lavastustest, osatäitmistest jms. Illustreeritud fotodega.
“Leo tütar”
Ma olen sündinud Rootsis, kuid alguse saanud Eestis. Mind ootav ema saabus Rootsi koos suure eesti põgenikevooluga septembris 1944. Ma sündisin, kasvasin üles, sain hariduse ja hakkasin tööle vabal ja rahulikul maal. Minust sai ajakirjanik Rootsi raadios. Lõpuks leidis ajalugu mu siiski üles. Mu tütar kasvas ja hakkas esitama küsimusi oma vanaisa kohta. Siis kirjutasin […]
“Käsiraamat töövõtjale ja tööandjale”
Käsiraamat töövõtjale & tööandjale … Esimene peatükk sisaldab sagedamini juristidele töösuhete kohta esitatavaid küsimusi. Lisaks on kogumikus olulisemad töösuhete alased õigusaktid (töölepingu seadus, töö ja puhkeaja seadus, palgaseadus jne.). Teine peatükk on pühendatud töökaitse ja tööohutuse temaatikale, sisaldades olulisemaid seadusi ja õigusakte, mis reguleerivad nimetatud valdkonda, samuti töövaidluste lahendamise korda jms. Kolmas peatükk on mõeldud […]
“Sest ümmargusest maailmast”
Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk. Mälestusteraamat, nagu käesolev teos tahab olla, ei vajaks õieti mingit saatesõna, sest oodatakse ju, et seal esitatud seigad ja sündmused peaksid rääkima iseenda eest. Kuid siin seisangi nüüd küsimuse ees, kas see, mis järgnevail lehekülgedel lugeda, on niiväga endastmõistetav. Memuaarkirjandus on juba kord väga ebamääraste piiridega, […]
“Nulltund”
Kas Te teate, milles seisneb selle raamatu fenomen? Putini Venemaa presidendiks valimise kampaania aegu avaldatud romaan sai vene poliitilise maastiku kujundajate hulgas 2000. aasta kõige loetavamaks raamatuks. Huumoririkka paroodia ja julma ettekuulutuse segu kindlustasid Mihhail Velleri uuele terava süžeega romaanile järjekordse pääsu bestsellerite hulka. Esimese aasta jooksul avaldati “Nulltund” kaheksas trükis üldtiraažiga 150 000 eksemplari […]
“Metsalise märgi all”
Rabasaarel, kilomeetreid küladest ja teedest eemal, istuvad lõkketule ümber habetunud mehed. Siin on metsakülade talupoegi, kes keeldusid hobuseid andmast; pastor, kes põgenes läbi akna miilitsa käest; üliõpilasi ja koolipoisse, keda sõda linnadest välja kutsus; rühm lennuväeohvitsere, kes tulid koos veoautoga, ja õlitehase insener, kaasas kaks kütjat. Kõik sirge seljaga mehed, kellel kas eelmisest sõjast tuleristsete […]
“Tahavaatepeegel”
“Mälestused punetavad pihlamarjadena läbi talvetuiskudest uduse akna, mille taga linnukesed tunnevad nende vastu huvi. Kuid mälestused võivad lohutada ka inimesi endid, eriti elu rasketel silmapilkudel. Tagasivaade minevikku võimaldab teha õpetlikke järeldusi ning vältida eksisamme tulevikus. Ühe inimese elurada on ahas, kõrvutamine teistega saab seda avardada ning vaatepilti värvirikkamaks muuta. Raamatus “Unistuste purunemise aastad” (1996) olen […]