“Kajaja”
Ühel selgel suvehommikul seisis Roobe veski sillal kümneaastane tüdruk, valges kleidis ja väga kõhn. Ta toetus rinnutsi silla käsipuule ja põrnitses, sest ta tuju oli väga halb. Pealegi valutas ta süda koduigatsusest. Praegu oli linnas suvevaheaeg ja aiad-õued täis käratsevaid lapsi, kes mängisid põnevaid mänge. Siin oli vaikus ja masendav rahu. Oli pühapäev ja veski […]
“Igaviku lävel”
Väike jõeäärne turbaraba, linnast mitte väga kaugel. Ümberringi põllud ja noor kasemets. Ilm on soe ja päiksepaisteline. Aurukatla korstnast tõuseb suits otsejoones üles taeva poole. Elevaator jookseb pooltühjalt, ainult mõnes üksikus kannivahes on poolik labidatäis kollast vedelat turbakihti, mille paar viimast meest karjääri põhja siludes sinna visanud. Suurem osa mehi on juba august välja roninud, […]
“Karl Leichter. Eesti muusikateaduse suurmees”
Kui mõelda muusika eriomadusile, siis vaatamata kunstide ühisele ürglättele selgub teiste kunstidega võrreldes erinevusi. Kui poeesiat, mille edasiandjaks on sõna, piirab mõtteline täpsus ja loogika, kujutavat kunsti füüsiliselt nähtavast ümbrusest olenev vorm, siis muusikaline väljendusvahend heli on subjektiivsem, iga vastuvõtja saab temast suurimal määral erineva mulje, mistõttu teiste kunstidega võrreldes muusikaline väljendus ei ole samal […]
“Kaktuste tähtkujus”
Asjaarmastaja märkmed. Rohkem kui kolmekümne raamatu autor Nikolai Nikonov on kirjanik, kelles tähelepanuvõime ja kujutamisanne ühinevad laialdaste teadmiste ja innuka loodushuviga. Uurali lugejad tunnevad Nikonovi novelle ja jutustusi ning kahes trükis avaldatud raamatut \”Laululinnud\”. Kiindumus sulelistesse pole Nikonovi seganud taimemaailma peeneks asjatundjaks saamast: tema huviringis on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed, näiteks kaktused, mida […]
“Broceliande”
Broceliande on salapärane, legendidest kubisev mets otse Bretagne’i südames. Noor üliõpilane Chloe astub Rennes’i ülikooli, et spetsialiseeruda keldi ajaloole. Kohe pärast seda hakkab ta kokku puutuma seletamatute mõrvadega. Kõik märgid näitavad viitavat Broceliande’i metsale, kus Chloe osaleb muistsete hauakambrite arheoloogilisel väljakaevamisel. Kuid kas selle lahtikaevamisega, mis peab jääma maetuks, ei riskita ellu äratada unustatud metsikuid […]
“Aseri-eesti sõnaraamat”
Esimene aseri-eesti sõnaraamat sisaldab pisut üle 12000 märksõna ja püsiväljendi. Lisaks on toodud näiteid liitverbide ja enamlevinud sõnade kasutamisest lausekonstruktsioonides.
“Paelamehed”
“Üle Kosepäälse pühkiv vinge tuul sasis vihaselt maanteeäärses kulus ja lennutas metsast raputatud lehti kaugele lagedale põllule. Üksikul künkal heledalt kolletav kõrge kaasik jagas paremale jääva tumeda kuusemetsa ühtlase joone nagu pooleks. Rööbastee suundus üle lageda põllu eespool paistva sügisevärvides metsasalu poole. Kui teejuhina ees astuja maanteelt ära pöördus, vaatasid talle järgnevad kol pikakasvulist sihvakat […]
“Kuu Minneapolise kohal”
Sisaldab novelle ja lühijutte, kus emad, armastajad, abielunaised ja truudusemurdjad on silmitsi raskete probleemidega ning sunnitud langetama otsuseid, tegema valikuid ja tihtipeale õppima omaenda kibedast kogemusest. Need on teravmeelsed ja intelligentsed lood vastastikusest mõistmisest ja mittemõistmisest kuni vaimukate psühhoanalüütiliste sissevaadeteni. Suurepärane stiilitunnetus, lakooniline väljendusviis ja huumor muudavad lood nauditavaks ja panevad lugeja aktiivselt kaasa mõtlema. […]
“Nastja”
Selgeltnägija. Veel poolteist aastat tagasi häbenes Nastja, et tajub ümbritsevat maailma paremini ja selgemini kui ükski teine. Võõraste ees kartis ta oma võimetest rääkida, omade ees oli samuti vait, sest Nastjal endalgi oli raske aru saada, mida ja kui täpselt ta ette ennustada suudab. Pärast möödunudaastast “Selgeltnägijate tuleproovi” mõistsid kõik, et Nastja on erakordsete võimetega […]
“Marie-Antoinette”
Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) “Marie-Antoinette” kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi “revolutsiooni libust”, aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.
“Hermeneutika universaalsus”
Sisukord – Hans-Georg Gadameri eneseesitus – Kahekümnenda sajandi filosoofilised põhialused – Kreeka filosoofia ja uusaegne mõtlemine – Mõisteajalugu kui filosoofia – Keel ja mõistmine – Hermeneutilise probleemi universaalsus – Filosoofilise eetika võimalikkusest – Tuleviku plaanimisest – Mis on praktika? – Esteetika ja hermeneutika – Tekst ja interpretatsioon Lisa: – Jacques Derrida: Hea tahte võimuks. Kolm […]
“Värvirõõm aias ja rõdul”
See raamat on mõeldud kõigile lahtiste kätega inimestele, kellele pakub lõbu ja naudingut oma aia või rõdu fantaasiarikas ning täiesti omanäoline kaunistamine, et tuua oma ellu juurde värvirõõmu ja vaheldust. Tutvustame erinevaid tehnikaid, pakume originaalseid kujundusideid ja värvilahendusi, ning neid kõiki on väga lihtne ellu viia. Võite valida siidi, klaasi- ja dekoormaalimise, voolimise, puidu töötlemise […]
“Trükisõna ja selle saladuste ümber”
Kirjandusteadlase August Palm (1902-1972) artiklite kogu koondab ühe osa tema uurijatööst: kirjutised eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloost, E. Vildest ja eesti satiiriajakirjandusest, pseudonüümika ja anonüümika vallast.
“Poirot Oriendis. Kolm lugu.”
Järjekordne Agatha Christie loomingu kogumik hõlmab seekord kolme lugu, kus Hercule Poirot tegutseb idamaades. “Mõrv Mesopotaamias” viib kuulsa detektiivi Iraaki arheoloogilistele kaevamistele, “Surm Niilusel” rikub Poirot puhkuse, sest turistimõnude nautimise asemel tuleb tal uurida kiremõrva, ning viimaks on tal “Kokkusaamine surmaga”, kus pühadustteotav mõrv heidab oma inetu varju Pühale Maale. (Raamatus on endise omaniku nimi)
“1000 tartlast läbi aegade”
…. Koostajad võtsid endale raske ülesande, otusustamise, keda ma üllitisse sisse kirjutada, keda mitte. Valik on väga suur. Loomulikult on olulisemaks piirnaguks trükise maht, ent kuna kõiki rahuldavat baaskriteeriumi valikuks pole, tuleb paratamatult arvastada koostajate subjektiivsusega. Pika töö tulemusena valminud väljaandes on kaante vahele püütud koondada võimalikult lai kontigent läbi aegade tuntud inimesi, kes oma […]
“Tahavaatepeegel”
“Mälestused punetavad pihlamarjadena läbi talvetuiskudest uduse akna, mille taga linnukesed tunnevad nende vastu huvi. Kuid mälestused võivad lohutada ka inimesi endid, eriti elu rasketel silmapilkudel. Tagasivaade minevikku võimaldab teha õpetlikke järeldusi ning vältida eksisamme tulevikus. Ühe inimese elurada on ahas, kõrvutamine teistega saab seda avardada ning vaatepilti värvirikkamaks muuta. Raamatus “Unistuste purunemise aastad” (1996) olen […]
“Rolandi lood”
Lastele jutustanud H.E. Marshall Sari “Eeposed ja lood” koondab eurooplase suurte eeposte ja kangelaslugude ümberjutustusi. Noorel lugejal on võimalik kaasa elada nende vanade teoste põhisündmustikule ja tutvuda kesksete tegelastega, nii saab ta ettekujutuse, kuidas toonased inimesed mõistsid ennast ja maailma enda ümber. “Rolandi lood” põhineb prantslaste eeposel “Rolandi laul” ning jutustab Keiser Karl Suure vennapoja, […]
“Ümera jõel”
[…] Esialgu näis mulle liiga raske olevat kirjutada ja kirjeldada seda, mida pole näinud, millest pole kuulnudki, ainult lugenud. Aga mõtted ja kujutlused oma rahva minevikust, selle põnevamatest momentidest ei jätnud mind, ja 1925. aastal hakkasin materjali koguma ja visandeid kirjutama Jüriöö ülestõusust 1343. aastal. Käisin kohti vaatamas, kus sündmustik pidi arenema, õppisin sellekohase kirjanduse […]
“Kartuse ja lootuse vahel”
Romaan “Kui Hilja ja Maret jõudsid laagrisse, jagati seal parajasti piima. Lai veovanker oli tõmmatud koolimaja ukse ette, vankril seisis piimakardade vahel üleskeeratud käistega toimkondlane. Ta tõstis traadi otsa kinnitatud plekktopsiga sinakat ja masinaõli järele lehkavat vedelikku sabas ootavatele naistele plekknõudesse, mis kandsid ingliskeelseid pealkirju ja olid toodud linnataguselt prügimäelt, kuhu neid tühje konservitoose vedasid […]
“Siegfried. Must idüll”
Harry Mulisch (s. 1927) on 20. sajandi hollandi kirjanduse olulisemaid ja viljakamaid autoreid. “Ma olen Teine Maailmasõda,” on ta oma autobiograafias öelnud. Seda teemat käsitleb ka must idüll “Siegfried”. Kuldses eas kuulus kirjanik Rudolf Herter sõidab Viini oma uut romaani esitlema. Teda kuulama tulnud vanapaaril on aga jutustada tõsieluline lugu, mis ületab igasuguse fantaasia piirid. […]
