“Kolm päevikut”
Ingrid von Rosen ja Ingmar Bergman abiellusid 1971. aastal. Neile anti koos elada kakskümmend neli head aastat. Kui Ingridil sügisel 1994 avastati maovähk, varises nende maailm kokku. Oma päevikutes püüavad Ingrid, Ingmar ja nende tütar Maria toimuvas enda jaoks selgusele jõuda. Üheskoos moodustavad päevikud unikaalse pildi tragöödiast.
“Sredni Vashtar”
Saki on veinikallaja Omar Hajjami rubaiides, Saki on Hector Hugh Munro pseudonüüm. H.H. Munro sündis 18. detsembril 1870. aastal Birmas šotlasest sõjaväelase perekonnas. Kasvas ja hariduse sai Inglismaal. Reisinud Euroopas, astub ta Birmas politseiteenistusse, peab sellest ametist aga aasta möödudes tervislikel põhjustel loobuma ja hakkab Londoni Morning Post´i väliskorrespondeniks. 1900 ilmub tema esimene raamat “Vene […]
“Tagasi tulevikku”
Aforismivalimik pakub lugejale harutamiseks mõttesõlmi, äratundmiseks parafraseeritud tõeteri ja vanasõnu, väikesi sõnamänguüllatusi jne. Taskuformaat
“Alla orgu ja üle jõe”
“Hallo, hallo!” kuuleb ta veel hüüdu kusagilt kaugelt läbi uduseinte, üle mandrijää. Siis ei ole ta enam Hardo, ta pole korraga enam mitte keegi, ainult silmitu pime, keeleta tumm ja kõrvutu kurt, kätetu ja jalutu tomp telefoniputka räpasel põrandal. Tohutud tuldpilduvad rattad veerevad tõkestamatult üle maailma, rutjudes puruks linnu, külasid ja metsi, lömastades, lõhki kiskudes, […]
“Armuteraapia”
Autorist. Kathleen Keating Schloessinger, M. A. on armastatud rahvusvaheliste menukite “Kaisuteraapia” ja “Kaisuteraapia 2” autor. Vaimse tervise nõustajana ja koolitajana peab ta üle maailma seminare ja õpitubasid teemal “Armastuse ja läheduse olemus”, “Puudutuste vägi”, “Tõlkides südant: loov eneseanalüüs” ja “Haavatud ravitseja”. Tema ja abikaasa psühhoterapeut Fred Schloessinger elavad, armastavad ja töötavad koos Kanadas, Ontarios. Autor […]
“Eesti kool aegade voolus” I ja II osa. 2 raamatut
Koolinõuniku mälestusi. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, on käesolevas teoses kirja pannud eesti rahvahariduse ligemale kolmesaja aastase arenguloo. See on dramaatiline jutustus, kuidas talupojarahvast sai kultuurrahvas, nii et juba möödunud sajandi lõpus kirjaoskamatus eestlaste hulgas oli kõrvaldatud. Kuid autori peatähelepanu on pööratud eesti rahvakooli arengule iseseisva Eesti päevil selle raskustes, muredes ja saavutusrõõmus. Märt […]
“Leidik”
Pöördelisem ajajärk meie lähiajaloos on olnud laulev revolutsioon ühes eelnenud sündmustega: fosforiidisõda, MRP-AEG tegevus, Hirvepark, loomeliitude pleenum, muinsuskaitse selts, noortefoorumid, Rahvarinne, Eesti kodanike komitee liikumine jne. Kahekümne aasta tagune aeg on veel liiga lähedal, et sellest oleks jõudnud ilmuda palju üldistusjõulisi romaane. Üks väheseid, mis kajastab poliitiliselt ülekeevat aega, aastaid 1986-1988, on Arvo Valtoni “Leidik”. […]
“Õuduste käsiraamat”
Kui sind huvitavad vaimud, vampiirid, libahundid, nõiad, rändavad surnud jne., siis on Sul käes just õige raamat. Aga ühtlasi saad siit nõu, mida ette võtta, kui koolipreili näeb viimasel ajal silmatorkavalt kahvatu välja või kui koolmeistril tükivad rinnakarvad krae vahelt esile, kuidas kasutada kõige paremini küüslauku või zombisoola. “Õuduset käsiraamatus” on kõik maailma õudused kenasti […]
“Jänki kuningas Arthuri õukonnas”
/—/ Seda maailmakirjanduse tippteost on nimetatud rüütliromaanide paroodiaks, mida ta ka on, kuid praktilise maailmavaatega jänkist peategelane võinuks sattuda ükskõik mis ajastul mis tahes ühiskonda ning ikka näinuks Twain seda iroonilise pilguga. Romaanis astub üles kogu kuningas Arthuri ümarlauadefilee alates kuninganna Guinevere’ist ja lõpetades võimsa võluri Merliniga, kellele assisteerivad igat masti rändrüütlid oma turniiride, pidusöökide […]
“Udo Väljaots. Teatriteed”
Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud eesti teatrimehest (1916-1979), ENSV rahvakunstnikust. U. Väljaotsa lavalooming jaguneb kaheks perioodiks – “Vanemuine” (1934-61) ja “Estonia” (1961-79), kus tegutses peanäitejuhina. Lugeja saab põhjaliku ülevaate mitmekülgsest loovisiksusest, samuti suure tüki eesti teatrilugu. Raamatu lõpus leiduvad registrid U. Väljaotsa lavastustest, osatäitmistest jms. Illustreeritud fotodega.
“Luurejutud”
Novellikogu. “Mind kiusab tahtmine palgata alati raha- ja viinamaiaid jõmme poliitikute füüsiliseks noomimiseks, aga vaatamata oma astronoomilisele noorusele või vanadusele ei luba veendumused ja hirm seaduse ees mul vaimlisele survele eksekutsiooniga vastata. Äärmuste kooslus paisutab kiusatust, aga hüpertrofeeruv ärritus ei sublimeeru ega vabane sotsiaalselt vastuvõetavasse esteetikasse, vaid painaja demoonika juhatab mind seksi, narkomaania, absurdi ja […]
“Jutud ühest taskust. Jutud teisest taskust”
Raamat sisaldab tervikuna suure tšehhi kirjaniku Karel Capeki (1890-1938) kaks kõige tuntumat jutustustekogu. Harilikult kriminaalsele süžeele või mingile paradoksaalsele situatsioonile toetudes näitab autor üsnagi ootamatust vaatenurgast inimese mõttemaailma ja käitumise iseärasusi.
“Uimasteid trotsides”
Teejuht lapsevanematele. Tänapäeval ei saa keegi öelda, et tema perekonnas on narkootikumide oht täiesti välistatud. Tihtipeale ei saa vanemad pikka aega arugi, et nende laps narkootikume pruugib. Selleks, et mõista, missugust ohtu kujutavad narkootikumid teismelistele lastele, on tarvilik narkootikumide kohta rohkem teada saada. See raamat püüabki lihtsas keeles käsitleda järgmisi küsimusi: mis paneb inimesed narkootikume […]
“Brechti armuke”
Goncourt´i preemia “Küll te näete, õhtul tuleb Brecht teile garderoobi järele, nii et teil tarvitseb vaid uks avada … Mõnikord peate teda kuulama, teinekord küsimusi esitama. Te ju teate, et ameeriklased seal teisel pool valmistavad ette uut sõda. Tuleb välja uurida, kes see Brecht õigupoolest on. Arvestades seda, et ta oli nii kaua Californias … […]
“Roimakunstnikud”
Edith Ngaio Marshi (1895-1982) kriminaalromaanide tegevus hargneb autorile hästi tuntud miljöös, milleks on Londoni kõrgseltskond, näitlejate ringkond, Uus-Meremaa eluolu ja ka kunstisfäärid. Kriitik L.A. Strong on kirjutanud: “Tähtsaim asjaolu miss Marshi puhul on see, et ta kirjutab erakordselt hästi ning ta tegelaskujud pole tegevusjoonele allutatud tüübid, vaid on tõepärased inimesed.”
“Sugulased”
“Sugulased” on käesoleva sajandi esimese poole suurima ungari kirjaniku kaalukamaid kriitilise realismi meetodil kirjutatud romaane. Teos on ilmunud 1932 ja käsitleb käesoleva sajandi 20-ndate aastate majanduskriisist vapustatud poolfeodaalse Ungari olulisi sotsiaalseid probleeme. Romaani peategelaseks on silmapaistmatu, aus ja korralik linnavalitsuse ametnik ja perekonnaisa Istvan Kopjass, kes valitakse linnavolikogu istungil ootamatult õigusnõunikuks, linnavalitsuse õigusasjade osakonna juhatajaks, […]
“Roderick Randomi seiklused”
Pole ühtki nii huvitavat ja nii üldkasulikku satiiri kui see, mis on nagu juhuslikult põimitud haarava jutustuse käiku, mis kujutab täpselt iga sündmust ja käsitleb argipäevaseid stseene ebatavalisest ning lõbustavast seisukohast, andes neile täieliku uudsuse võlu ja jäädes samal ajal kõigis üksikasjus tõetruuks. Lugeja rahuldab oma uudishimu, jälgides peategelase seiklusi, kellele on kindlustatud tema poolehoid. […]
“Kodus ja külas”
On tõepoolest võimalik olla samal ajal kodus ja külas. Vähemalt selles ringis, mis määrab käesoleva raamatu sisu. Paratamatu kaksipidisus, millel aga ei puudu oma võlu. Ettevalmistuse ja aastakümnete töökogemuse tõttu on kirjandus, täpsemalt võttes küll ainult eesti luule saanud sel määral omaseks, et siin peaks (vähemalt võiks!) end tunda niisama endastmõistetavalt, turvaliselt ja mugavalt nagu […]
“Siin Põhjatähe all” II osa
“Minu romaan ei ole ainult ajalugu, vaid vaatekoht elule ajalukku projekteerituna” – nõnda on Väinö Linna öelnud. “Siin Põhjatähe all” teises osas saavutab soome popside tragöödia haripunkti. Keskseks teemaks on kodusõda Soomes 1918. aastal. Pentikulmalaste saatuse kaudu ülestõusu ajal ja kodusõjas näitab kirjanik veenvalt ja põhjendatult maatööliste streigi ja ülestõusu põhjusi ning lüüasaamise masendavat pilti. […]
“Püramiidide maal”
Üle kolme aasta on möödunud ajast, mil ühe kunstnikust kolleegiga külastasin maailma üht vanimat kultuurimaad – Egiptust. Eredalt sööbisid mällu egiptuse kunsti- ja arhitektuurimälestised iidsetest aegadest tänaseni. Unustamatud olid kohtumised sealsete inimestega – egiptlaste, sudaanlaste, araablaste ning teiste Aafrika põliselanikega, kelle sõnades ja käitumises kajastus lugupidamine ja armastus meie Nõukogudemaa ja tema rahva vastu. See […]
