“Howards End”
Tuntud inglise kirjaniku romaan ühest eluasemest, Howards Endist, mis läbi armastuse, kaotuste ja elu keerdkäikude endale raas pärisperenaise leiab. Autori ehtinglaslik iroonia, psühholoogiline tõepära ja inimloomuse sügavuse tunnetamine pakuvad ehedat lugemisrõõmu. Romaani järgi on tehtud ka film, meil tuntud pealkirjaga “Maja jalakate all”, mille üks peaosaline Emma Thompson, pälvis “Oscari”.
“Nulltund”
Kas Te teate, milles seisneb selle raamatu fenomen? Putini Venemaa presidendiks valimise kampaania aegu avaldatud romaan sai vene poliitilise maastiku kujundajate hulgas 2000. aasta kõige loetavamaks raamatuks. Huumoririkka paroodia ja julma ettekuulutuse segu kindlustasid Mihhail Velleri uuele terava süžeega romaanile järjekordse pääsu bestsellerite hulka. Esimese aasta jooksul avaldati “Nulltund” kaheksas trükis üldtiraažiga 150 000 eksemplari […]
“Metsalise märgi all”
Rabasaarel, kilomeetreid küladest ja teedest eemal, istuvad lõkketule ümber habetunud mehed. Siin on metsakülade talupoegi, kes keeldusid hobuseid andmast; pastor, kes põgenes läbi akna miilitsa käest; üliõpilasi ja koolipoisse, keda sõda linnadest välja kutsus; rühm lennuväeohvitsere, kes tulid koos veoautoga, ja õlitehase insener, kaasas kaks kütjat. Kõik sirge seljaga mehed, kellel kas eelmisest sõjast tuleristsete […]
“Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus”
Neli kümnendit välisteenistuses – muu hulgas suursaadikuna ÜROs; Nõukogude Liidus ja Mongoolias; Iisraelis ja Küproses: Indias, Sri Lankas ja Nepalis; Saksamaal; Itaalias ja San Marinos; Vatikanis ja Albaanias… Läbielatust lähtudes juhatab Rootsi veterandiplomaat Torsten Örn lugeja diplomaatia kui rahvusvahelise suhtlemise vormi ja kui kutseala ajalukku, kirjeldab selle tänaseid suundumusi ning vaeb diplomaatide tõenäolist rolli globaliseeruvas […]
“Rolandi lood”
Lastele jutustanud H.E. Marshall Sari “Eeposed ja lood” koondab eurooplase suurte eeposte ja kangelaslugude ümberjutustusi. Noorel lugejal on võimalik kaasa elada nende vanade teoste põhisündmustikule ja tutvuda kesksete tegelastega, nii saab ta ettekujutuse, kuidas toonased inimesed mõistsid ennast ja maailma enda ümber. “Rolandi lood” põhineb prantslaste eeposel “Rolandi laul” ning jutustab Keiser Karl Suure vennapoja, […]
“Ümera jõel”
[…] Esialgu näis mulle liiga raske olevat kirjutada ja kirjeldada seda, mida pole näinud, millest pole kuulnudki, ainult lugenud. Aga mõtted ja kujutlused oma rahva minevikust, selle põnevamatest momentidest ei jätnud mind, ja 1925. aastal hakkasin materjali koguma ja visandeid kirjutama Jüriöö ülestõusust 1343. aastal. Käisin kohti vaatamas, kus sündmustik pidi arenema, õppisin sellekohase kirjanduse […]
“Kartuse ja lootuse vahel”
Romaan “Kui Hilja ja Maret jõudsid laagrisse, jagati seal parajasti piima. Lai veovanker oli tõmmatud koolimaja ukse ette, vankril seisis piimakardade vahel üleskeeratud käistega toimkondlane. Ta tõstis traadi otsa kinnitatud plekktopsiga sinakat ja masinaõli järele lehkavat vedelikku sabas ootavatele naistele plekknõudesse, mis kandsid ingliskeelseid pealkirju ja olid toodud linnataguselt prügimäelt, kuhu neid tühje konservitoose vedasid […]
“Siegfried. Must idüll”
Harry Mulisch (s. 1927) on 20. sajandi hollandi kirjanduse olulisemaid ja viljakamaid autoreid. “Ma olen Teine Maailmasõda,” on ta oma autobiograafias öelnud. Seda teemat käsitleb ka must idüll “Siegfried”. Kuldses eas kuulus kirjanik Rudolf Herter sõidab Viini oma uut romaani esitlema. Teda kuulama tulnud vanapaaril on aga jutustada tõsieluline lugu, mis ületab igasuguse fantaasia piirid. […]
“Vari”
… Ja Villu? Kukulinna esimese sauna asemel on pärnade varjul väike valge majake. Siin üksi on nõrgameelne vagune, siia viimaks on Hugo oma sõbrale aseme leidnud, kus pime vari, mis ta hinge peale langenud, teda ei vaeva – kus ta rahule jääb. Kui aga Peipsi sügav, vägev kohin metsa tagant, mida kirves ikka harvemaks teeb, […]
“Lõunavaheaeg. Lihtne ja ilus”
Raamat sisaldab kaks “Vanalinna Stuudio” repertuaaris olevat näidendit. Neist esimene sai 1985.a J.Smuuli nimelise aastapreemia. Näidendisari
“Taevased ratsanikud”
Käesolev neljakeelne (eesti, vene, inglise ja soome keeles) publikatsioon ilmub tunnustatud kirjaniku, kirjandusloolase ja kriitiku, esseisti, tõlkija ning kultuurielu organisaatori 100. sünniaastapäeva tähistuseks. Paberkaaned üsna kulunud ja katki.
“Raudne Vilepuhuja”
Martin Eiland astus ruttu mööda puurist, kus magas elatanud poolalasti papagoi, kes osa oma rohelisest sulerüüst oli poetanud puuripõrandale. Parem mitte äratada vanaeite, kellel vahel oli kombeks karjuda, nagu oleks ta elu kassiküünte vahel! Martin istus tolmunud paberlaternate alla hämarasse nurka, mida ehtis värvitrükis toreadoor. Tulles päikeselõõmas unelevast linnast, oli ta läinud üles katuse alla […]
“Uksed lahti, uksed kinni”
Jutukogu sisaldab autori viimaste aastate loomingut. Kesksel kohal on kaasaja linnaintelligentsi esindajad oma vastuolulisuses ning hingeelu komplitseerituses. Sisukord: Lõimetishoole; Sulalumi; Uksed lahti; Uksed kinni; Katus pea kohal; Aivari puhkus; Arvedi mantel; Loto; Mees teab. Taskuformaat
“Torn üle metsa”
Mõis ja mõisaelu kunagises eesti ühiskonnas on muutunud kaugeks mälestuseks, kuigi meie hulgas leidub veel palju neid, kes seda isiklikult kaasa on elanud. Üks selliseid on kirjanik Pedro Krusten, kelle lapsepõlv möödus mõisamiljöös. Tavalisele inimesele on mälestused mõisast ühiskondlikult kibedad ja karmid, kuid samas ka romantilised ning meelekujutust erutavad. Niisama on see ka Krusteniga, kelle […]
“Õuduste käsiraamat”
Kui sind huvitavad vaimud, vampiirid, libahundid, nõiad, rändavad surnud jne., siis on Sul käes just õige raamat. Aga ühtlasi saad siit nõu, mida ette võtta, kui koolipreili näeb viimasel ajal silmatorkavalt kahvatu välja või kui koolmeistril tükivad rinnakarvad krae vahelt esile, kuidas kasutada kõige paremini küüslauku või zombisoola. “Õuduset käsiraamatus” on kõik maailma õudused kenasti […]
“Jänki kuningas Arthuri õukonnas”
/—/ Seda maailmakirjanduse tippteost on nimetatud rüütliromaanide paroodiaks, mida ta ka on, kuid praktilise maailmavaatega jänkist peategelane võinuks sattuda ükskõik mis ajastul mis tahes ühiskonda ning ikka näinuks Twain seda iroonilise pilguga. Romaanis astub üles kogu kuningas Arthuri ümarlauadefilee alates kuninganna Guinevere’ist ja lõpetades võimsa võluri Merliniga, kellele assisteerivad igat masti rändrüütlid oma turniiride, pidusöökide […]
“Udo Väljaots. Teatriteed”
Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud eesti teatrimehest (1916-1979), ENSV rahvakunstnikust. U. Väljaotsa lavalooming jaguneb kaheks perioodiks – “Vanemuine” (1934-61) ja “Estonia” (1961-79), kus tegutses peanäitejuhina. Lugeja saab põhjaliku ülevaate mitmekülgsest loovisiksusest, samuti suure tüki eesti teatrilugu. Raamatu lõpus leiduvad registrid U. Väljaotsa lavastustest, osatäitmistest jms. Illustreeritud fotodega.
“Kultuuriturundus”
Kultuuriorganisatsioone on turutingimuste karmi reaalsuse eest pikka aega kaitsnud jõukad patroonid ja riiklikud subsiidiumid. Kuna aga need finantseerimisallikad kuivavad üha enam kokku, saavad kultuuriorganisatsioonid nüüd aru, et publiku pärast tuleb hakata konkureerima. Mõned on selle uue olukorraga kohanenud, teised mitte. Käesolev raamat kirjeldab konkurentsikeskkonda, milles kultuuriorganisatsioonid peavad tänapäeval tegutsema, samuti seda, kuidas innovatiivsemad neist oma […]
“Lava võlus”
Saateks: Haigevoodil lehitsen ja loen veel kord neid veerge, enne kui annan nad lõplikult käest. Need mälestused hõlmavad peamiselt aastaid 1917-1924 ja koonduvad kõige tihedamini Draamateatri ümber, selle teatri ümber, millel oli üldtunnustatud osa meie rahva kunstielus, mis aga samaaegselt pidi heitlema võib-olla suuremate raskustega kui ükski muu kunstitempel Eestis. Mu isiklikus elus algas ja […]
“Sest ümmargusest maailmast”
Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk. Mälestusteraamat, nagu käesolev teos tahab olla, ei vajaks õieti mingit saatesõna, sest oodatakse ju, et seal esitatud seigad ja sündmused peaksid rääkima iseenda eest. Kuid siin seisangi nüüd küsimuse ees, kas see, mis järgnevail lehekülgedel lugeda, on niiväga endastmõistetav. Memuaarkirjandus on juba kord väga ebamääraste piiridega, […]
