“Laev akna taga”
“Kui mu tunded on niivõrd kivistunud, et seal ei kajastu mind ümbritsev elu, siis on asi halb. On minust üldse enam kirjanikku, kui mul puudub kaastunne?” küsib autor ühes pihtimuses. – “Laev akna taga” on tema vastus sellele. Teos on kirjaniku südametunnistuse diktaat. Selles on jäädvustatud ühe sõjas pimedaks jäänud mehe elu, tema meeleheide, tema […]
“The Other Side of the Story”
Crossed women. Crossed lines. Crossed swords. The Agent – Jojo, a high-flying literary agent on the up, has just made a very bad career move: she’s jumped into bed with her married boss, Mark … The Bestseller – Jojo’s sweet-natured client Lily’s first novel is roaring success. She and lover Anton celebrate by spending the […]
“Leidlik meel”
Äriidee leidmine, uue toote või teenuseliigi väljamõtlemine, essee või artikli kirjutamine, sponsorabi taotlemine, tähtpäevaürituse korraldamine, üllatusroa valmistamine, vaimuka õnnitluskaardi kirjutamine – kõigil neil juhtumeil läheks vaja leidlikku meelt. Ülikooli Nord psühholoogiaprofessori Anti Kidroni raamat on mõeldud kõigile neile, keda köidab argiloovuse virgutamise temaatika. “Paljud meist otsivad edu väravaid avavat kuldvõtmekest laiast ilmast ega oska aimatagi, […]
“Laul, ava tiivad”
NSV Liidu rahvakunstniku, Lenini preemia laureaadi, sotsialistliku töö kangelase, Eesti NSV teenekaima koorijuhi laulupeoraamatusse on koondatud publitsistika, mis seondub eesti nõukogudeagsete laulupidudega. Laulupeovaated, sõnavõtud ja mõtteavaldused. Illustreeritud must-valgete ja värvifotodega, sõbralike šaržide ja joonistustega.
“Talve”
…Käsikirja tiitelleht sisaldab selgituse: Oskar Lutsu käsikirja järele ärakirja teinud Arnold Feliks Karu, Uusnas, 1953.a. Käsikirja lõpus on teinegi oluline ülestähendus: Oskar Luts suri Tartus lühikese haiguse järeldusel 23. märtsil 1953.a. Oma päevikus kirjeldab Arnold Karu lühidalt seda, kuidas ta kirgliku raamatusõbrana Oskar Lutsu juurde sattus, oma viimsel eluotsal olevalt Lutsult peaaegu lõpetatud käsikirja lugemiseks […]
“Värvirõõm aias ja rõdul”
See raamat on mõeldud kõigile lahtiste kätega inimestele, kellele pakub lõbu ja naudingut oma aia või rõdu fantaasiarikas ning täiesti omanäoline kaunistamine, et tuua oma ellu juurde värvirõõmu ja vaheldust. Tutvustame erinevaid tehnikaid, pakume originaalseid kujundusideid ja värvilahendusi, ning neid kõiki on väga lihtne ellu viia. Võite valida siidi, klaasi- ja dekoormaalimise, voolimise, puidu töötlemise […]
“Trükisõna ja selle saladuste ümber”
Kirjandusteadlase August Palm (1902-1972) artiklite kogu koondab ühe osa tema uurijatööst: kirjutised eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloost, E. Vildest ja eesti satiiriajakirjandusest, pseudonüümika ja anonüümika vallast.
“Poirot Oriendis. Kolm lugu.”
Järjekordne Agatha Christie loomingu kogumik hõlmab seekord kolme lugu, kus Hercule Poirot tegutseb idamaades. “Mõrv Mesopotaamias” viib kuulsa detektiivi Iraaki arheoloogilistele kaevamistele, “Surm Niilusel” rikub Poirot puhkuse, sest turistimõnude nautimise asemel tuleb tal uurida kiremõrva, ning viimaks on tal “Kokkusaamine surmaga”, kus pühadustteotav mõrv heidab oma inetu varju Pühale Maale. (Raamatus on endise omaniku nimi)
“1000 tartlast läbi aegade”
…. Koostajad võtsid endale raske ülesande, otusustamise, keda ma üllitisse sisse kirjutada, keda mitte. Valik on väga suur. Loomulikult on olulisemaks piirnaguks trükise maht, ent kuna kõiki rahuldavat baaskriteeriumi valikuks pole, tuleb paratamatult arvastada koostajate subjektiivsusega. Pika töö tulemusena valminud väljaandes on kaante vahele püütud koondada võimalikult lai kontigent läbi aegade tuntud inimesi, kes oma […]
“Kurbuse kummaline tunne. Killuke päikest jahedas vees”
Francoise Saga kirjutas romaani “Kurbus kummaline tunne” koolitüdrukuna ja sai üleöö kuulsaks. Temast vaimustuti ja teda kadestati, teda kui nähtust püüti seletada. Lõpuks jäävad aga ikkagi raamatud, mis kõnelevad ise enda eest. … Kusagil olesklevat mingi hall mass. See hall mass trügivat tipptunnil poes, laskvat end lollitada poliitikute populaarsete otsustega ja tarbivat valdavalt massikultuuri. Keegi […]
“Soome mees. Urho Kekkose elu”
Urho Kekkonen on kõige pikaajalisem Soome president. Ta on tänaseni müütiline tegelane, kelle otsuste ja nende langetamise motiivide üle tuliselt vaieldakse. Kas Urho Kekkonen oli auahne, brutaalne, edev, humoorikas, lugupeetud, manipuleeriv, omakasupüüdlik, osav, reeturlik, sõjakas või upsakas? Või olid tal kõik need omadused? Kas Kekkonen, kes sai kommunistidelt raha, oli kõigest Nõukogude Liidu kannupoiss või […]
“Palamuse ja Oskar Luts”
Palamuse ja Oskar Luts – need kaks nime on lahutamatult seotud. Eks olnud Oskar Luts see, kes väikese Palamuse aleviku on igale eestlasele tuntuks ja südamelähedaseks teinud. Eredad koolipõlvemälestused Palamuse päevilt õhutasidki noort apteekriabilist Oskar Lutsu sulge haarama ning “Kevadet” kirjutama. Noorusaastatel Palamuse elust tehtud tähelepanekuid on kirjanik kasutanud “Suve”, “Paunvere” ja paljude teiste raamatute […]
“Tallinna Kirikurenessanss”
Tallinna Kirikurenessanss on ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimise projekt, mis seab eesmärgiks kirikute restaureerimise, kultuuriväärtuse konserveeerimise, kiriku tornide, kabelite ja krüptide avamise ja eksponeerimise. Projekt kestab 5 aastat. Aastatel 2002-2006 restaureeritakse Tallinna Linnavalitsuse poolt 22 kirikut. Käesolevas trükises on restaureeritavad objektid reastatud nende ehitamise järgi kronoloogilisse järjekorda, iga kiriku kohta on leitud ka midagi huvitavat […]
“Prints Otto”
Robert Louis Stevenson, šoti-inglise kirjaniku, kelle tuntuim teos on mereröövlilugu “Aarete saar”, kummaline romantiline jutustus on tulvil võimu- ja armukirgi. Tegevus toimub väljamõeldud Saksa vürstiriigikeses, küllap 19. sajandil, mille valitseja prints Otto, tema noor naine, trooninõudleja ning vabariiklased-revolutsionäärid intriigide puntras mässeldes enestes selgusele peavad jõudma. Eesriie avaneb ning tegelaskujud tulevad ja lähevad. Nende mäng ulatub […]
“1940. aasta Eestis”
Dokumente ja materjale. Raamatus on dokumendid ja muud materjalid, mis kajastavad 1939. ja 1940. aasta sündmusi Eestis. Nende materjalide analüüsi põhjal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu 12. novembril 1989 vastu otsuse Eestis 1940. aastal toimunud sündmustele ajaloolis-õigusliku hinnangu andmise kohta. Otsuses kvalifitseeritakse Nõukogude Liidu stalinliku juhtkonna välispoliitilised ja sõjalised aktsioonid Eesti Vabariigi vastu agressiooniks, sõjaliseks okupeerimiseks […]
“Suvekodumaa”
“Suvekodumaa” novellid on Livia Orase (s.o autori tegelik nimi) oma sõnade järgi kirjutatud umbes 18 aasta jooksul. Niminovell on pühendatud emale, sest selle tegevuskoht on äratuntavalt ema lapsepõlvekodu suur õunaaed. /—/ Ameerika-ainelised novellid peegeldavad suuremal või vähemal määral kirjaniku oma kogemusi Florida ülikoolilinnas Gainesvilles: pika subtroopilise suve kuumus, hirmutavad äikesetormid, küsimus, kuidas elada terava neegriprobleemiga […]
“Eesti rahvas ja stalinlus”
Raamatus analüüsitakse nõukogude võimu rahvuspoliitika olemust, selle muutumist totalitaarseks ja inimvaenulikuks. Käsitletakse rahvuslikku arengut ja selle taset Eestis enne 1940. aastat, mil stalinlus seda lõhkuma hakkas. Vaadeldakse eesti rahva võitlust enesesäilitamise eest järgnenud aastakümnetel, ning rahvusvaheliste suhete probleeme.
“Kirjad kodumaale”
Pühendan oma kadunud abikaasa luuletuskogu “Kirjad kodumaale”, vastavalt autori soovile, Eesti Gaididele Vabas Maailmas. Abikaasa … Kui nüüd saabub öö, siis palun vaid üht, nii vähe on jäänud soove, et sinu käe vaigistav vari langeks kui jahe kaste mu silmade üle, mida ma tõsta ei julge su poole… Siis ma sulen need rahus ja pimesi […]
“Osatu”
Asudes valgustama mõningaid sotsiaalseid haigusi, mis on tekkinud puudulikust toitumisest ja sellest, et liiga vähe tarvitatakse tugevdavaid vahendeid, mida kutsutakse Aritmeetikaks, Loogikaks, Moraaliks ja Terveks Mõistuseks, peaksin pühendama need leheküljed… kellele? Kas õnnetule patsiendile, kas posijaile ja rohtudesegajaile, kes end filosoofideks ja poliitikuteks nimetades talle järjest ravimeid pakuvad? … Ei, ma pühendan nad neile, kes […]
“Huupi valitud”
Üks pikk jutt ja mitu lühikest. New Jersey lagendik läheb justkui meelega üsna väheütlevaks enne seda kui New Yorgi pilvelõhkujad paistma hakkavad. Ta tahaks nagu oma igavusega neid mõjukamalt esile tõsta, kui nad taevarannale kerkivad. Nad on seal hoopis teist värvi kui muu maastik. Seisavad sinistena vinetades mitte ainult silmapiiril, vaid tõusevad kõrguti mingi ilmutisena […]
