“Kordustrükk”
Sellesse raamatusse on koondatud Kerttu Rakke tuntumad tekstid, mis on ka varem kusagil ilmunud – kas siis raamatukaante vahel või ajakirjanduses. Sellepärast kannabki raamat pealkirja “Kordustrükk”. Kalevipoeg 7 päeva Kevadväsimus Kivised unenäod Nagu iga teinegi Noore õpetaja hommik Sadamas
“Iiri kangelane Cuchulain”
Chuchulaini poisi-iga ja noorus. Ma arvan, et see raamat on parim, mis on minu ajal Iirimaal välja antud. Võib-olla peaksin mainima, et see on parim, mis on üldse Iirimaal välja antud, sest lood, millest see räägib, on tähtsaim osa Iirimaa panusest maailma kujutlusvõimele… – W. B. Yeats
“Vana-Kreeka sportlased ja sport”
On olemas kolme liiki inimesi, kellele Vana-Kreeka sporti käsitlev raamat võiks huvi pakkuda. Leidub neid, kes teavad palju muistsest Kreekast, kuid ei tea midagi selle spordist. On ka neid, kes teavad palju tänapäeva spordist, kuid ei tea midagi muistsest Kreekast. Lõpuks suureneb üha Kreekat külastavate haritud turistide arv; need inimesed võivad teada väga vähe antiikkreeka […]
“Meie, mehed”
Miks kohtame igal sammul mehi, kes peavad paremaks põdeda, tekitades ebameeldivusi nii enesele kui ka oma lähedastele? Miks kohtame ebameeldivalt pakse ja enneaegselt vananenud mehi, kes jätavad end ilma elurõõmust ja loovast tööst? Need on inimesed, kel ei jätku otsustavust teha esimene, tagasipöördumatu samm võitluseks enda eesti. Selline samm eeldab suurt tahtejõudu.
“Kuidas vaigistada valu”
Asjatundlikke ja tänapäevaseid nõuandeid valu vaigistamiseks, haigusest paranemiseks ning hea enesetunde saavutamiseks. Igaüks võib mõjutada oma tervist, et elada tervena, rahulolevana ja kaua ning ilma vaeva ja valuta. See põhjalik, end lihtsas keeles käsiraamat aitab leida õiged vahendid valust hoidumiseks ning annab täpsed juhtnöörid, kuidas valu vaigistada. Lisaks teadmised tervislikust toiduvalikust, liikumisest ja enese vormishoidmisest. […]
“Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel”
Sisukord – Prantuse kirjandus. Pariisi kommuuni kirjandus. Emile Zola. Guy de Maupassant. Sümbolism. Anatole France. Romain Rolland. – Belgia kirjandus. Maurice Maeterlinck. Emile Verhaeren. – Inglise kirjandus. Thomas Hardy. Oscar Wilde. Rudyard Kipling. John Galsworthy. Herbert Wells. George Bernard Shaw. – Saksa kirjandus. Gerhart Hauptmann. Thomas Mann. Heinrich Mann. – Norra kirjandus. Henrik Ibsen. – […]
“Vägede valitsejad. Pealkiri”
Näidend kahes vaatuses, üheksas pildis. Näidendisari jätkub A. Valtoni kahe draamateosega, millede tegevus leiab aset XV-XVI sajandi Eestimaal. Neist esimese – “Vägede valitseja” – aluseks on kristlase ja metsatarga diskussioon inimeksistentsi mõtestamise viiside üle. “Pealkirjas” on kesksel kohal eetiline probleem omade ja vaenlaste, saladuste ja võimete vahekorrast. Näidendisari
“Friedebert Tuglase novelliauhinnaga premeeritud töid”
Aastatest 1976-1980. Sisukord: M. Unt, Via regia K. Merilaas, Eilsete perest J. Peegel, Väekargajad B. Alver, Kõmpa P. Kuusberg, Võõras või õige mees? T. Kallas, Tagasi suurte kivide juurde A. Valton, Mustamäe armastus T. Vint, Arthur Valdese lugu J. Kruusvall, Lõhn J. Jõerüüt, Mr Dikshit Raamatus on pühendus
“Kui aeg saab täis” I&II osa. 2 raamatut
Sattusin Videviku majja Pauli tõttu. Tol suvel elasin madam Williamsi juures, Pauliga samas majas. Käisin tööl äsja avatud reisibüroos, mille broshüüril tiibu lehvitas sinine, pika ja kõhna kaelaga lind. “Sinine Luik” korraldas huvireise Itaaliasse, Aadria päikeserikkale rannikule, peatustega luksushotellides kahe pika nädala jooksul. Selline suvitusorgia maksis kõigest kakskümmend viis Inglise naela, hulka arvatud isegi jootrahad. […]
“Uksed lahti, uksed kinni”
Jutukogu sisaldab autori viimaste aastate loomingut. Kesksel kohal on kaasaja linnaintelligentsi esindajad oma vastuolulisuses ning hingeelu komplitseerituses. Sisukord: Lõimetishoole; Sulalumi; Uksed lahti; Uksed kinni; Katus pea kohal; Aivari puhkus; Arvedi mantel; Loto; Mees teab. Taskuformaat
“Hullumajast möödumisel”
Siin on siis täide läinud üks mu kauaaegseid igatsusi: viibin metsas. Olen juba mitu tundi ringi hulkunud, siitsealt vaarikaid suhu noppinud ja mitmel korral naeratanud. Nüüd istun hallil kivil päikesepaistelisel välgustil ja kordan jälle: Küll on ikka ilus! Mis asi? Kõik, mida enda ümber näen. Suurde raskusse satuksin, kui mulle pandaks ülesanne kauneim puu välja […]
“Kuu Minneapolise kohal”
Sisaldab novelle ja lühijutte, kus emad, armastajad, abielunaised ja truudusemurdjad on silmitsi raskete probleemidega ning sunnitud langetama otsuseid, tegema valikuid ja tihtipeale õppima omaenda kibedast kogemusest. Need on teravmeelsed ja intelligentsed lood vastastikusest mõistmisest ja mittemõistmisest kuni vaimukate psühhoanalüütiliste sissevaadeteni. Suurepärane stiilitunnetus, lakooniline väljendusviis ja huumor muudavad lood nauditavaks ja panevad lugeja aktiivselt kaasa mõtlema. […]
“Nastja”
Selgeltnägija. Veel poolteist aastat tagasi häbenes Nastja, et tajub ümbritsevat maailma paremini ja selgemini kui ükski teine. Võõraste ees kartis ta oma võimetest rääkida, omade ees oli samuti vait, sest Nastjal endalgi oli raske aru saada, mida ja kui täpselt ta ette ennustada suudab. Pärast möödunudaastast “Selgeltnägijate tuleproovi” mõistsid kõik, et Nastja on erakordsete võimetega […]
“Sküüdi aarete otsinguil”
Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatustutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid. Suurt tähelepanu on pööratud nõukogude arheoloogide viimastele leidudele. Raamat on arheoloogiast ja kunstiajaloost huvitatud lugejale. Tõlkinud Jüri Selirand.
“Müüritud”
Henn Mikelsaare uue romaani tegevus toimub eluaegsete kinnipeetavate eravanglas. Vangla omanik ja haldaja on salapärane isik, keda paljud vangid näinudki ei ole, kaasa arvatud peategelane kunstnik Raul Huum. Et tegemist on eluaegset vanglakaristust kandvate vangidega, siis on vanglaülem Konstantin Johannes Mark ja tema abikaasa Agate loonud kohalikele omamoodi ühiskonnamudeli, kust ei puudu vist ükski institutsioon. […]
“Minu armsad luud”
Vaata ka samanimelist filmi! Kui me kohtume raamatu peategelase Susie Salmoniga, on ta juba taevas. Vaadates alla sellest kummalisest uuest paigast, jutustab ta meile neljateistaastase tüdruku värske ja energilise häälega loo, mis on ühtaegu painav ja lootusrikas. Oma surmale järgnenud nädalatel jälgib Susie elu jätkumist ilma temata: kuidas tema koolikaaslased levitavad kuulujutte tema kadumisest; kuidas […]
“Laul olgu lühike või pikk…”
Valimik ajaloolisi sündmusi ja ühiskondlikke vahekordi kajastavaid eesti uuemaid rahvalaule. Käesolev kogumik on esimeseks eesti uuema, nn. lõppriimilise rahvalaulu väljaandeks. Uuem rahvalaul levis põhiliselt möödunud sajandil, ent hakkas kujunema juba varem ja elab mõnevõrra veel tänapäevalgi. Võrsunud varasema regivärsitraditsiooni pinnalt ning levides paralleelselt kirjandusega, on eesti uuemal rahvalaulul laialdaselt puutepunkte, põimumisi ja segunemisi nii ühe […]
“Poirot Oriendis. Kolm lugu.”
Järjekordne Agatha Christie loomingu kogumik hõlmab seekord kolme lugu, kus Hercule Poirot tegutseb idamaades. “Mõrv Mesopotaamias” viib kuulsa detektiivi Iraaki arheoloogilistele kaevamistele, “Surm Niilusel” rikub Poirot puhkuse, sest turistimõnude nautimise asemel tuleb tal uurida kiremõrva, ning viimaks on tal “Kokkusaamine surmaga”, kus pühadustteotav mõrv heidab oma inetu varju Pühale Maale. (Raamatus on endise omaniku nimi)
“1000 tartlast läbi aegade”
…. Koostajad võtsid endale raske ülesande, otusustamise, keda ma üllitisse sisse kirjutada, keda mitte. Valik on väga suur. Loomulikult on olulisemaks piirnaguks trükise maht, ent kuna kõiki rahuldavat baaskriteeriumi valikuks pole, tuleb paratamatult arvastada koostajate subjektiivsusega. Pika töö tulemusena valminud väljaandes on kaante vahele püütud koondada võimalikult lai kontigent läbi aegade tuntud inimesi, kes oma […]
“Lucrezia Borgia. Paavsti tütre elu renessansiajal”
Käesolevas biograafias käime Lucrezia, paavsti tütre jälgedes. On mitmeid Borgiate kaasaegsed, kelle ülestähendusi ja kirju võime uskuda hoopis enam kui vaenlaste dokumente või kirjanikke, kes tundsid Borgiaid vaid kuulu järgi. Johann Burchard, paavstide tseremooniameister talletas kirjalikult oma päevikusse kõik teadmisväärse alates 1483. aastast kuni surmani 1506. aastal. Lisaks on arvukalt säilinud Lucrezia enda ning tema […]
