“Kirikuehitajad”
Käesolev romaan “Kirikuehitajad” on kolmas osa triloogiast, mille esimene osa oli “Veretasu” ja teine “Risti tähe all”. Uus sügis laotas taas oma unelevaid tiibu üle Eestimaa. Ta valas kulda puude lehtedele, kattis rohukamara öösiti õrna härmatisega, saatis rändlinnud parvedena lõunasse ja tibutas siis üha sagedamini tihedat uduvihma talveund ootavale maale. Päike hakkas hommikuti tõusma hiljemalt […]
“Prantsuse keele õpik edasijõudnuile”
Käesolev prantsuse keele õpik kujutab endast otsest järge L. Leesi ja T. Vilimaa algajate prantsuse keele õpikule. Õpik hõlmab kolme astet, mis koos algajate õpiku kolme astmega moodustavad kuueastmelise prantsuse keele kursuse. Kursuse võib omandada keskmiste võimetega õppija kolme aastaga, kui ta igas semestris omandab ühe aasta. Õpik annab põhilise grammatikakursuse ja ligikaudu 4000 sõna […]
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Muld ja marmor”
Möödasõitnu meenutusi. Sisukord: Türgimaad riivates. Aleksandriast Luksorini. Kreeklaste merest ja maast.
“Sküüdi aarete otsinguil”
Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatustutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid. Suurt tähelepanu on pööratud nõukogude arheoloogide viimastele leidudele. Raamat on arheoloogiast ja kunstiajaloost huvitatud lugejale. Tõlkinud Jüri Selirand.
“Müüritud”
Henn Mikelsaare uue romaani tegevus toimub eluaegsete kinnipeetavate eravanglas. Vangla omanik ja haldaja on salapärane isik, keda paljud vangid näinudki ei ole, kaasa arvatud peategelane kunstnik Raul Huum. Et tegemist on eluaegset vanglakaristust kandvate vangidega, siis on vanglaülem Konstantin Johannes Mark ja tema abikaasa Agate loonud kohalikele omamoodi ühiskonnamudeli, kust ei puudu vist ükski institutsioon. […]
“Kunstiteoste kummalised seiklused”
Paljudel kunstiteostel on olnud vaheldusrikas minevik, enne kui nad on leidnud koha mõnel muuseumistendil. Neid on ostetud, müüdud ja vahetatud, röövitud ja varastatud, kaotatud ja taasleitud, viidud varjule sõjategevuse eest, päästetud tulest ja veest … Raamat räägibki mitmete kuulsate teoste saatusest: Ateena Parthenoni templi reljeefide jõudmisest Briti Muuseumi “Mona Lisa” vargusest Prado muuseumi varade päästmisest […]
“Jakobson on surnud!”
…C. R. Jakobsoni elukäigu uurimise praeguses järgus on veel paljud probleemid lahendamata. Üheks niisuguseks uurimata küsimusteks on ka C. R. Jakobsoni haigus- ja arstimislugu. Me ei saa isegi seda kindlalt öelda, mis haigusesse C. R. Jakobson suri. Teiseks puudub vähegi ammendav ülevaade tema surma kajastumisest ühiskonna eri kihtides ja kaasaegses ajakirjanduses, kasvõi ainult Vene- ja […]
“Esimesed Eesti raamatud”
Kirjaoskuse omandamine ja omakeelse trükitud raamatu ilmumine on olnud pöördelise tähtsusega sündmus iga rahva elus. Kiri võimaldas teadmisi, oskusi ja mõtteid talletada, trükitud raamat teha neid paljudele kättesaadavaks. Esimesed kindlad teated eestlastest kirjaoskajate ja järelikult ka eestikeelsete kirjatekstide kohta pärinevad XII sajandist. 1165. aastal eestlaste piiskopiks määratud Fulcole anti abiks eestlasest munk Nicolaus Stavangeri kloostrist, […]
“Hamlyni lemmikloomade hooldamise entsüklopeedia”
Praktiline käsiraamat lemmikloomade valimiseks ja hooldamiseks. Arutlused teemal, miks me peame lemmikloomi, on suhteliselt uus nähtus. See tõsiasi aga on väljaspool kahtlust, et inimesed, kes peavad ja armastavad lemmikloomi, kalduvad olema keskmisest tervemad, suudavad pärast haigusi kiiremini taastuda ja neil kippub eluiga olema keskmisest pikem. Meile meeldivad lemmikud erinevalt: koera truudus ja selts, linnu rääkimisoskus, […]
“Lained”
Virginia Woolf (1882-1941) lõpetas tema kõige eksperimentaalsemaks romaaniks nimetatud “Lained” 7. veebruaril 1931. aastal. Päevikusse on ta sel puhul kirjutanud: “Püüdsin võrku selle uime veelaamas, mis paistis mulle Rodmellis aknast üle soode, kui hakkasin lõpule jõudma romaaniga “Tuletorni juurde”.” “Laineid” hakkas Woolf kirjutama 1930. aastal, seega kandis kirjanik “Lainete” algideed endas umbes kolm aastat. Vahepeal […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1-4. vihik. 4 raamatut”
Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad huvi meie sõnavara tähenduskülje vastu. […]
“Imegeen”
Vastse Nobeli meditsiinipreemia laureaadi, dr. Tom Carteri naine mõrvatakse, kuid mees teab, et tappa taheti hoopis teda. Veidi hiljem avastatakse ta tütrel ravimatu ajukahjustus. Tüdrukut ei suuda päästa teaduse uusimadki saavutused. Tom Carter vajab midagi radikaalsemat. Ta vajab imet. 2000 aastat vanal salaseltsil võib olla lahendus. Nemad vajavad Carteri oskusi, et lõpule viia oma püha […]
“Virsikuvaras. Tarnovo kuninganna”
…1948. aastal ilmunud “Virsikuvaras” on Stanevi populaarsemaid teoseid, mille idee olevat kirjanikul meeles mõlkunud juba 1936. aastal. See on lugu oma keskkonnast võõrdunud naise saatusest, tema üksildusest ja õnneigatsusest. Samast meeleolust on kantud ka “Tarnovo kuninganna” (1972). Autor ongi soovi avaldanud, et neid kaht teost koos välja antaks. Vaatamata “Tarnovo kuningannas” esinevatele olustikulistele, humoristlikele intonatsioonidele, […]
“Kulinaarsed armusuhted”
Femme fatale´i südame võitmiseks peetakse ühes Ateena korterelamus vahemereliselt kirglik duell, mille relvadeks on merisiiliku salat, täidetud viinapuulehed ja kõige meelierutavamad road, mis viivad keele alla ja võivad ka tappa. Retseptid lisatud. Kreeka tõlkija, kirjanik ja lavastaja Andreas Staikos (s 1944) annab mõnusa huumori ja nauditava dramaatikaga edasi võrgutuskunsti lahinguväljal toimuva intiimse, ent koomilise heitluse, […]
“Põlev lipp”
See on, mis ma oma õpetatud sõbrale vastan: Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. […]
“Ussipealik”
Jakob Tamm (1861-1907) esindab seda eesti kirjanike põlvkonda (Juhan Liiv, E. Vilde, E. Peterson-Särgava, A. Haava, K. E. Sööt), kelle noorusaeg langeb kokku ärkamisajaga, eesti rahvusliku liikumise tõusuajaga 1860.-70-ndail aastail, kirjandusliku tegevuse algus kuulub aga juba järgnenud mõõnaperioodi. Selle põlvkonna teeneks on eesti kirjanduse väljaviimine järelärkamiseagsest epigoonlusest, isikupäratust sõnadetegemisest. … – Koostaja Raamat sisaldab luuletusi, […]
“Angibault´ mölder”
“Angibault’ mölder” autorilt. See romaan, nagu paljud teisedki, oli välja mõeldud vabadel päevadel ja puhketundidel toimunud jalutuskäikude ja kohtumiste muljete mõjul. Kõigile, kes on kunagi kirjutanud kirjanduslikke või isegi teaduslikke teoseid – kas hästi või halvemini – on teada, et abstraktsete ilmingute tajuvus lähtub väga sageli materiaalsete ilmingute tajuvusest. Näiteks õuna kukkumine puult viis Newtoni […]
“Kas mäletad, mu arm? II osa”
“Torm on kestnud kogu öö ja pole hommikukski raugenud. Hetkeks nagu lõpeks ta märatsev hoog, nagu oleksid ometi lõpuks ta rinnad tühjaks kisendatud, kuid siis ärkab ta uuesti ja ta viha on muutunud veel ägedamaks raevuks. Ning lumemassid ta pudendavas süles keerlevad, langevad, tõusevad ning tormavad üle metsade, väljade ja elamute. Jaak Radamees on tulnud […]
