“Kannatustee”
Usutlustekogu mälestusist. Peeter Lindsaare raamatus jutustavad tundmatuks jäävad tunnistajad oma mälestusi Teisest maailmasõjast või sellega seoses olevast eel- ja järelajast. Autor on usutluste kaudu saadud ainestiku põiminud tihedaiks ning pinevaiks jutustusiks, nii et need moodustavad sõjakeeristesse kistud inimeste kannatustee kirjelduse. Taustaks on kodumaa sündmusi ja rahva saatust mõjustanud juhtumused ja nende järelkajad. Neis esitatakse lähivaatleja […]
“Patuoinas”
Inglise naiskirjaniku Daphne Du Maurier (1907-1989) nimi pole eesti lugejale päris tundmatu, ehkki ennekõike teame teda kui režissöör Alfred Hitchcocki kuulsate ekraniseeringute “Linnud” ning “Rebecca” kirjandusliku algallika loojat. Käesolev romaan, mille maaliliseks fooniks on vana Prantsuse loss ja tegevusajaks aasta 1955, on üks autori tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid (samuti ekraniseeritud) ning seda võiks lühidalt nimetada […]
“Seksuaalsus Eestis. Ajalugu. Tänapäev. Arengud”
“Seksuaalsus Eestis” hõlmab nii teaduslikke uurimusi kui ka vahelugemisi, mis toovad esile selle ainevalla eri askpekte – ajalugu, tänapäeva, arengut. Raamat on Soome ja Eesti ühistöö vili. Põhiline algmaterjal on sotsioloogia emeriitprofessori ja suure estofiili Elina Haavio-Mannila 2000. aastal teostatud inim- ja intiimsuhete uuring. Kokku on raamatu kirjutamisest osa võtnud seitseteist autorit. Raamatus on kirjeldatud […]
“Reis Fudžijama maale”
… Sinise südamikuga heliplaat hakkab sujuvalt pöörlema. Kostavad esimesed helid. Meeldiva tämbriga naisehääl alustab laulu. Viis on omapärane, meile veidi võõras, kuid haaravalt meloodiline. Sellesse oleks otskui tasakaalustavates annustes puistatud nukrust, traagilist mõtteid, aegade rõhuvat koormat, kuid samas kõlavad ka optimismist, elurõõmust jutustavad noodid. Ma ei saa aru laulu sõnadest, ei tea, kes laulab. Tean […]
“Vabadusvõitleja paguluses”
Näiteid Ignas Tõrmküla elutööst See raamat on pühendatud neile eestlastele, kes kahekümnenda sajandi neljakümnendate aastate katastroofis hukkusid. – Ignas Tõrmküla Sisukord: Saateks; Biograafilisi andmeid; Põllumeeste erakonna teenistuses Läänemaal; Mis juhtus Tondil 1. detsembril 1924.a.; Sügis Eestis 1939.a.; Kartused ja lootused baaside ajajärgul; Eesti enamlased – mälestusi ja mõtisklusi; Käpp pannakse peale; Tallinnast Raplasse; Karu käpa […]
“Näpatud tunnid”
Tundsime kõik neljakesi, et see, mida me kogeme, on justkui kingitus. Ajapikendus, vahepala, napid halastushetked. Teistelt näpatud tunnid … Kui kaua leiame veel jõudu kiskuda end aeg-ajalt lahti igapäevaelust, et tõmbuda meie oma maailma? Mitu luba elu meile selleks veel annab? Mitu pikka nina meil õnnestub elule veel teha? Mitu hetke kokku kraapida? Millal me […]
“Igavene suvi”
Oma novellikogus kujutab autor tänapäeva linlaste, põhiliselt oma elukaaslaste elu, suhtumisi, mõtte- ja tundemaailma. Novellide valdavalt iroonilisse hoiakusse põimuvad lüürilised toonid. Sisukord: Mr Dikshit Isamaa linn Saatus Õhtupoolik tsivileesirutd maailmas Aastatuhande lõpp Räägivad ja kohtuvad Võõrsil Õhtune Paul Valguse impeerium Kirjandus Igavene suvi Sõber
“Vana Tallinn”
Tallinna raekoda – keskaegne gooti stiilis ehitis – on ainus omataoline Baltimaadel. Raekoja ehitamist alustati XIV sajandi esimestel aastakümnetel ning valmis sai ta praegusel kujul põhiliselt alles XV sajandi algul. Ehitamine toimus mitmes järgus ja mõningase ümberehitamisega. Aastail 1959-1960 toimunud restaureerimistööde käigus taastati ligilähedaselt raekoja esialgne välisilme ja lahtine kaaristu. Restaureerimistööde mälestuseks müüriti kaaristu seina […]
“Mõtterännakuid” III osa
Teosed IX Artikleid ja esseid Raamat sisaldab Semperi esseistikat, artikleid, retsensioone ja publitsistikat ajavahemikust 1912-1969.
“Augeiase tallid”
Novelle Lõunalauas istudes märkas mees seda esimest korda. Talle ulatatud leivakorvist viilu võtnud, pilguga naise kätt riivates pani ta tähele, et ta abikaasa kandis sõrmust leskede kombel, et ta elukaaslase kätt ehtis mitte üks, vaid kaks sõrmust. – Kas sa siis ei näe, imestas naine ta ebalevale, alles kavatsetud, veel teoks saamata küsimusele, teda süüdlaslikul, […]
“Joonatan, kadunud veli”
Ühel udusel hommikul väga vara leidsin end kõndimas tühjal tänaval. See pidi küll olema vaikne eeslinna tänav, eemal suurtest läbisõiduteedest ja liiklussoontest, sest munakividest sillutis oli üsna kulumata ja koguni keset teed hilblesid üksikud noored rohulajud, kõnelemata servadest, kus puhmiti vedeles vana kulu. Kõnniteed olid prügitatud jämeda kruusaga ja väga palju jalgu polnud neid tallanud. […]
“Laev akna taga”
“Kui mu tunded on niivõrd kivistunud, et seal ei kajastu mind ümbritsev elu, siis on asi halb. On minust üldse enam kirjanikku, kui mul puudub kaastunne?” küsib autor ühes pihtimuses. – “Laev akna taga” on tema vastus sellele. Teos on kirjaniku südametunnistuse diktaat. Selles on jäädvustatud ühe sõjas pimedaks jäänud mehe elu, tema meeleheide, tema […]
“Imeline Joosef”
“Jah,” tegin abitu katse. Minu arvates Joosef eksis mingis mõttes, aga ma ei mõistnud, milles. Ta oli liiga ebakonventsionaalne. Ta heitis pikemata kõrvale kõik need väärtused millega mina olin harjunud. “Teil võiks olla korralik korter, võib-olla teenija, võiksite osta rohkem raamatuid, käia teatrites, saaksite paremat toitu, kõik oleks puhas… Oh, ma ei oska seletada, kuid […]
“Üks punane kirjaklamber”
Kuidas tillukesest kirjatarbest sai alguse suur seiklus.See ei pruugi Teid üllatada, kuid tegemist on fotoga kirjaklambrist. Klamber on punast värvi ja lebab praegu mu kirjutuslaual arvuti kõrval. Tahan seda kirjaklambrit vahetada sinuga millegi suurema või parema, võib-olla pliiatsi, lusika, ehk ka saapa vastu. Kui sa lubad minuga vahetust teha, siis tulen tehinguks sinu juurde, ükskõik, […]
“Raha”
Sa maksid kaupluse kassasse raha ja said selle raamatu. Toimus tavaline ost. Kuid mõtle järele, mis juhtus! Mispärast anti sulle mõne väikese metallketta või värvilise paberilehe vastu nendest täiesti erinev ese? Mispärast on sul võimalik sama raha eest saada ükskõik milline tuhandetest kaupluse riiulitel asuvatest esemetest või minna kinno, sõita autobussiga, saata telegrammi? Missugune võim […]
“Nüüdismaailma kriis”
Nüüdismaailma eriomasemaid jooni on silmatorkav lõhe, mis on hakanud eraldama Ida ja Läänt. Välise vormi poolest vägagi erinevaid tsivilisatsioonid on teatud mõttes olnud võrdväärsed, sest nad on lähtunud ühtedest ja samadest põhiprintsiipidest; nad on niisuguste põhiprintsiipide rakendused, mida on kujundanud ümbritsevate tingimuste erinevused. See kehtib kõikides tsivilisatsioonides, mida me võime nimetada normaalseteks või siis traditsioonilisteks; […]
“August Kitzbergi elu ja kirjanduslik tegevus”
Optimistlikule meeleolutõusule, mis haaras eesti ühiskonna teadlikumat osa ärkamisajal, järgnes pea tugev mõõn. Kibedust, mis tekitas rahvuspoliitiliste lootuste nujumine, tegid veel mõrumaks majandusliku kriisi pigistused. Tundub, nagu oleks rahva vaimset energiat üle kulutatud; sellele pidi paratamatult järgnema jõuetustunne, vaimne surutis. Ärkamisaegsed rahvajuhid – Jakobson, Jannsen, Hurt jt. – olid kas surnud või tõmbunud tagasi avalikust […]
“Teosed”
Eesti vanem kirjavara Rääkides eesti kirjanduse sünniaastatest, ei saa mööda minna ka omaaegsest kuulsast Ravila mõisa krahvist Peter August Friedrich von Mannteuffelist (1768-1842). See balti-saksa põlisesse kõrgaadlisse kuuluv mõisnik tundis millegipärast tõsist kutsumust eesti keele poeetiliseks rakendamiseks ning rahvale lugemisvara soetamiseks. Oma loomingut on ta alustanud värsside harrastamisega ning alles 70-ndal eluaastal hakanud juturaamatuid kirjutama. […]
“Livingstone”
Missioon ja impeerium Ehkki maadeuurija David Livingstone (1813-1873) maeti auavaldustega Londoni Westminster Abbeysse, on nii tema kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved andnud talle vastakaid hinnanguid. Vastuoluliseks Livingstone´i tegevus osutuski, kuigi tema enda tahtest sõltumata. Vaesest šoti perest pärit noormees omandas hariduse ning läks misjonärina Aafrikasse, kus pühendus esmajoones maadeuurimisele. Ta läbis esimesena Aafrika läänest itta, […]
“Roimakunstnikud”
Edith Ngaio Marshi (1895-1982) kriminaalromaanide tegevus hargneb autorile hästi tuntud miljöös, milleks on Londoni kõrgseltskond, näitlejate ringkond, Uus-Meremaa eluolu ja ka kunstisfäärid. Kriitik L.A. Strong on kirjutanud: “Tähtsaim asjaolu miss Marshi puhul on see, et ta kirjutab erakordselt hästi ning ta tegelaskujud pole tegevusjoonele allutatud tüübid, vaid on tõepärased inimesed.”
