“From Atlantis to the Sphinx. Recovering the Lost Wisdom of the Ancient World”
Revised & updated. Includes startling new revelations about the age of civilisation and the location of the lost city of Atlantis. In 1991 a Boston professor of geology made a shocking announcement – the Sphinx had been weathered by water, and not wind-blown sand as previously thought. This would make it thousands of years older […]
“Jumalad lahkuvad maalt”
Kas ristiusu vastuvõtmine 13. sajandi algul tulenes eesti rahva vabast tahtest või sunnist? Mis valikud olid eestlastel enne muistse vabadusvõitluse algust? Kas neil olnuks võimalik panna näiteks otse Rooma paavsti abiga sakslaste ja taanlaste julmale edasitungile piir? Neid küsimusi puudutab Ain Kalmuse peateos, mille tegevustik algab 12. sajandi viimasel veerandil ning keskendub eesti vanema Tabelinuse […]
“Goya”
Käesolev romaan hõlmab aastaid 1793-1806 Francisco Goya elust, näitab tema kujunemist realistlikuks maalikunstnikuks ja annab ühtlasi laiahaardelise pildi tolleaegsest Hispaaniast. Jäädes truuks ajaloolistele tõsioludele, leiab teose autor Lion Feuchtwanger minevikust niisuguseid probleeme, mille lahendamine pakub suurt huvi ka tänapäeval. Üheks selliseks probleemiks on antud teoses õige vahekorra ja suhte leidmine “poliitika” ja “loomingulise vabaduse” vahel […]
“Seksuaalsus Eestis. Ajalugu. Tänapäev. Arengud”
“Seksuaalsus Eestis” hõlmab nii teaduslikke uurimusi kui ka vahelugemisi, mis toovad esile selle ainevalla eri askpekte – ajalugu, tänapäeva, arengut. Raamat on Soome ja Eesti ühistöö vili. Põhiline algmaterjal on sotsioloogia emeriitprofessori ja suure estofiili Elina Haavio-Mannila 2000. aastal teostatud inim- ja intiimsuhete uuring. Kokku on raamatu kirjutamisest osa võtnud seitseteist autorit. Raamatus on kirjeldatud […]
“Reis Fudžijama maale”
… Sinise südamikuga heliplaat hakkab sujuvalt pöörlema. Kostavad esimesed helid. Meeldiva tämbriga naisehääl alustab laulu. Viis on omapärane, meile veidi võõras, kuid haaravalt meloodiline. Sellesse oleks otskui tasakaalustavates annustes puistatud nukrust, traagilist mõtteid, aegade rõhuvat koormat, kuid samas kõlavad ka optimismist, elurõõmust jutustavad noodid. Ma ei saa aru laulu sõnadest, ei tea, kes laulab. Tean […]
“Vabadusvõitleja paguluses”
Näiteid Ignas Tõrmküla elutööst See raamat on pühendatud neile eestlastele, kes kahekümnenda sajandi neljakümnendate aastate katastroofis hukkusid. – Ignas Tõrmküla Sisukord: Saateks; Biograafilisi andmeid; Põllumeeste erakonna teenistuses Läänemaal; Mis juhtus Tondil 1. detsembril 1924.a.; Sügis Eestis 1939.a.; Kartused ja lootused baaside ajajärgul; Eesti enamlased – mälestusi ja mõtisklusi; Käpp pannakse peale; Tallinnast Raplasse; Karu käpa […]
“Näpatud tunnid”
Tundsime kõik neljakesi, et see, mida me kogeme, on justkui kingitus. Ajapikendus, vahepala, napid halastushetked. Teistelt näpatud tunnid … Kui kaua leiame veel jõudu kiskuda end aeg-ajalt lahti igapäevaelust, et tõmbuda meie oma maailma? Mitu luba elu meile selleks veel annab? Mitu pikka nina meil õnnestub elule veel teha? Mitu hetke kokku kraapida? Millal me […]
“Igavene suvi”
Oma novellikogus kujutab autor tänapäeva linlaste, põhiliselt oma elukaaslaste elu, suhtumisi, mõtte- ja tundemaailma. Novellide valdavalt iroonilisse hoiakusse põimuvad lüürilised toonid. Sisukord: Mr Dikshit Isamaa linn Saatus Õhtupoolik tsivileesirutd maailmas Aastatuhande lõpp Räägivad ja kohtuvad Võõrsil Õhtune Paul Valguse impeerium Kirjandus Igavene suvi Sõber
“Lasnamäe lamburid”
Esmakordselt meie kirjanduses esitatakse käesolevaga lamburiromaan, žanr, mis oli omal ajal Euroopas eriti moes. Linnakärast välja igatsevad luuletajad kujutlesid endid karjastena ja viljelesid vastavat luulet. Rootsi ajal 17. sajandil tekkis ka Tallinnas üks säärane “lamburiühing”. Tallinna tolleaegset kultuurielu ja muu hulgas ka meie kunstluule algeid kirjeldab Herbert Salu suure asjatundlikkuse ning detailirikkusega. “Lasnamäe lamburid” on […]
“Mõtterännakuid” I osa
Teosed VII. Artikleid ja esseid Käesolevas köites on avaldatud kronoloogilises järjekorras valik artikleid ja esseedest kirjanduse, kunsti, teatri, muusika, filosoofia ja muude kultuuriküsimuste üle minu kirjandusliku tegevuse algusest kuni 20-ndate aastate lõpuni
“Augeiase tallid”
Novelle Lõunalauas istudes märkas mees seda esimest korda. Talle ulatatud leivakorvist viilu võtnud, pilguga naise kätt riivates pani ta tähele, et ta abikaasa kandis sõrmust leskede kombel, et ta elukaaslase kätt ehtis mitte üks, vaid kaks sõrmust. – Kas sa siis ei näe, imestas naine ta ebalevale, alles kavatsetud, veel teoks saamata küsimusele, teda süüdlaslikul, […]
“Joonatan, kadunud veli”
Ühel udusel hommikul väga vara leidsin end kõndimas tühjal tänaval. See pidi küll olema vaikne eeslinna tänav, eemal suurtest läbisõiduteedest ja liiklussoontest, sest munakividest sillutis oli üsna kulumata ja koguni keset teed hilblesid üksikud noored rohulajud, kõnelemata servadest, kus puhmiti vedeles vana kulu. Kõnniteed olid prügitatud jämeda kruusaga ja väga palju jalgu polnud neid tallanud. […]
“Laev akna taga”
“Kui mu tunded on niivõrd kivistunud, et seal ei kajastu mind ümbritsev elu, siis on asi halb. On minust üldse enam kirjanikku, kui mul puudub kaastunne?” küsib autor ühes pihtimuses. – “Laev akna taga” on tema vastus sellele. Teos on kirjaniku südametunnistuse diktaat. Selles on jäädvustatud ühe sõjas pimedaks jäänud mehe elu, tema meeleheide, tema […]
“Vallutaja Pelle” I ja II osa. 2 raamatut
I ja II osa. Sisaldavad: Martin Andersen Nexo elu ja looming esimene raamat “Lapsepõlv”, teine raamat “Õppeaastad”, kolmas raamat “Suur võitlus”, neljas raamat “Koit” Sari: Suuri sõnameistreid
“Kirjanduse sirvilaud 1959”
Raamatuid on meil kirjutatud ja kirjastatud, kirjutatakse ja kirjastatakse väga mitmesuguseid. Nõukogude Eestis pole aga välja antud raamatut kirjutajaist – kirjanikest, pole niisugust raamatut, mis tutvustaks kirjanikke, räägika neist pisut rohkem, kui räägib harilikult raamatu kaanel ja tiitellehel seisev paljas autori nimi. Nõukogude Eesti 1959. aasta autorite tutvustamiseks ongi mõeldud käesolev album “Kirjanduse sirvilaud 1959”. […]
“Lauluema Mari”
Kangelaslugu vanast orjaajast. Kunas nägin, kunas kuulsin sind esimest korda, lauluema Mari? Kas olid sa mu lapsepõlvesõber, vana Mahe-Mari, nagu teda kutsuti ja alatise maheduse ja sõbralikkuse pärast? Ta elas vaese Kondiküla viimases karjamaakolkas, onnis, mille õlgkatus peaaegu maani ei ulatanud ainult selles nurgas, kust viis sisse madal uks. Kui suviste- või jaanipäevaõhtul poisikesena viisin […]
“Kohustustest”
Cicero viimane traktaat sündis olustikus, mida teos ise küllaldase selgusega ei kajasta. Mingil määral kõnealuseid kajastusi muidugi esineb; ikka jälle autor kurdab, et riiki enam ei olevat ja mitmel korral vihjatakse tollelegi, kes on riigi hävingule kõige rohkem kaasa aidanud. Ometi jääb see üksikute hälvete tasemele, mis käsitluse tõtlikku, kuid siiski tasakaalukat voolavust palju ei […]
“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Uimasteid trotsides”
Teejuht lapsevanematele. Tänapäeval ei saa keegi öelda, et tema perekonnas on narkootikumide oht täiesti välistatud. Tihtipeale ei saa vanemad pikka aega arugi, et nende laps narkootikume pruugib. Selleks, et mõista, missugust ohtu kujutavad narkootikumid teismelistele lastele, on tarvilik narkootikumide kohta rohkem teada saada. See raamat püüabki lihtsas keeles käsitleda järgmisi küsimusi: mis paneb inimesed narkootikume […]
“Brechti armuke”
Goncourt´i preemia “Küll te näete, õhtul tuleb Brecht teile garderoobi järele, nii et teil tarvitseb vaid uks avada … Mõnikord peate teda kuulama, teinekord küsimusi esitama. Te ju teate, et ameeriklased seal teisel pool valmistavad ette uut sõda. Tuleb välja uurida, kes see Brecht õigupoolest on. Arvestades seda, et ta oli nii kaua Californias … […]
