“Näpatud tunnid”
Tundsime kõik neljakesi, et see, mida me kogeme, on justkui kingitus. Ajapikendus, vahepala, napid halastushetked. Teistelt näpatud tunnid … Kui kaua leiame veel jõudu kiskuda end aeg-ajalt lahti igapäevaelust, et tõmbuda meie oma maailma? Mitu luba elu meile selleks veel annab? Mitu pikka nina meil õnnestub elule veel teha? Mitu hetke kokku kraapida? Millal me […]
“Igavene suvi”
Oma novellikogus kujutab autor tänapäeva linlaste, põhiliselt oma elukaaslaste elu, suhtumisi, mõtte- ja tundemaailma. Novellide valdavalt iroonilisse hoiakusse põimuvad lüürilised toonid. Sisukord: Mr Dikshit Isamaa linn Saatus Õhtupoolik tsivileesirutd maailmas Aastatuhande lõpp Räägivad ja kohtuvad Võõrsil Õhtune Paul Valguse impeerium Kirjandus Igavene suvi Sõber
“Lasnamäe lamburid”
Esmakordselt meie kirjanduses esitatakse käesolevaga lamburiromaan, žanr, mis oli omal ajal Euroopas eriti moes. Linnakärast välja igatsevad luuletajad kujutlesid endid karjastena ja viljelesid vastavat luulet. Rootsi ajal 17. sajandil tekkis ka Tallinnas üks säärane “lamburiühing”. Tallinna tolleaegset kultuurielu ja muu hulgas ka meie kunstluule algeid kirjeldab Herbert Salu suure asjatundlikkuse ning detailirikkusega. “Lasnamäe lamburid” on […]
“Mõtterännakuid” I osa
Teosed VII. Artikleid ja esseid Käesolevas köites on avaldatud kronoloogilises järjekorras valik artikleid ja esseedest kirjanduse, kunsti, teatri, muusika, filosoofia ja muude kultuuriküsimuste üle minu kirjandusliku tegevuse algusest kuni 20-ndate aastate lõpuni
“Eikellegi maa”
Ülestähendusi Siimonist. Idina sidina surka sai, vehver vaala kuper kai, iits tiits tibedam TRISKA! Üks helevalge tui lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, sina kelm poiss oled sellest süüst PRII! Direktori silm läikis, esimene inspektor jutustas midagi masinapreilile, Nummo, vihmavari püssina käte vahel, tulistas akent ja keegi võõras, kelle nime […]
“Varjud udus”
…”Kirjuta siiski! Kirjuta neile, kes on end vinnanud elu päiksepaistelisele poolele ja usuvad, et nad istuvad õnnega ühel toolil. Siis nad ehk märkavad, et nende õnn on vaid kujutelm, mida nad toidavad oma lakkamatu mangumisega, et pilv ei kataks päikest nende eest. Ära karda, kui nad tõmbavad käed rusikasse, sest rusikas on siiski rohkem väärt […]
“Inimese hoidja”
Must kaap silmil, laskub üks mees alla orgu, kus asetseb idülliline väikelinn. Seal rullub lahti sündmusi, mis kujutavad maailma laastanud tormi surevat pöörist oruvaikuses. Selles keerises ilmneb inimeste segipaisatud hingeelu, häid taotlusi, mis ei aima oma ekslikkust, valusaid arusaamatusi, ülekohut, aga ka kõike trotsivat armastust ja lootust. Autoril on selle raamatu puhul eri palve lugejaile: […]
“Vallutaja Pelle” I ja II osa. 2 raamatut
I ja II osa. Sisaldavad: Martin Andersen Nexo elu ja looming esimene raamat “Lapsepõlv”, teine raamat “Õppeaastad”, kolmas raamat “Suur võitlus”, neljas raamat “Koit” Sari: Suuri sõnameistreid
“Kirjanduse sirvilaud 1959”
Raamatuid on meil kirjutatud ja kirjastatud, kirjutatakse ja kirjastatakse väga mitmesuguseid. Nõukogude Eestis pole aga välja antud raamatut kirjutajaist – kirjanikest, pole niisugust raamatut, mis tutvustaks kirjanikke, räägika neist pisut rohkem, kui räägib harilikult raamatu kaanel ja tiitellehel seisev paljas autori nimi. Nõukogude Eesti 1959. aasta autorite tutvustamiseks ongi mõeldud käesolev album “Kirjanduse sirvilaud 1959”. […]
“Lauluema Mari”
Kangelaslugu vanast orjaajast. Kunas nägin, kunas kuulsin sind esimest korda, lauluema Mari? Kas olid sa mu lapsepõlvesõber, vana Mahe-Mari, nagu teda kutsuti ja alatise maheduse ja sõbralikkuse pärast? Ta elas vaese Kondiküla viimases karjamaakolkas, onnis, mille õlgkatus peaaegu maani ei ulatanud ainult selles nurgas, kust viis sisse madal uks. Kui suviste- või jaanipäevaõhtul poisikesena viisin […]
“Kohustustest”
Cicero viimane traktaat sündis olustikus, mida teos ise küllaldase selgusega ei kajasta. Mingil määral kõnealuseid kajastusi muidugi esineb; ikka jälle autor kurdab, et riiki enam ei olevat ja mitmel korral vihjatakse tollelegi, kes on riigi hävingule kõige rohkem kaasa aidanud. Ometi jääb see üksikute hälvete tasemele, mis käsitluse tõtlikku, kuid siiski tasakaalukat voolavust palju ei […]
“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Uimasteid trotsides”
Teejuht lapsevanematele. Tänapäeval ei saa keegi öelda, et tema perekonnas on narkootikumide oht täiesti välistatud. Tihtipeale ei saa vanemad pikka aega arugi, et nende laps narkootikume pruugib. Selleks, et mõista, missugust ohtu kujutavad narkootikumid teismelistele lastele, on tarvilik narkootikumide kohta rohkem teada saada. See raamat püüabki lihtsas keeles käsitleda järgmisi küsimusi: mis paneb inimesed narkootikume […]
“Brechti armuke”
Goncourt´i preemia “Küll te näete, õhtul tuleb Brecht teile garderoobi järele, nii et teil tarvitseb vaid uks avada … Mõnikord peate teda kuulama, teinekord küsimusi esitama. Te ju teate, et ameeriklased seal teisel pool valmistavad ette uut sõda. Tuleb välja uurida, kes see Brecht õigupoolest on. Arvestades seda, et ta oli nii kaua Californias … […]
“Naisterahvale sobimatu töö”
“Naisterahvale sobimatu töö” on esimene eradetektiiv Cordelia Grayst jutustav romaan, mis algab peategelasele ebameeldiva avastusega – tema partner Bernie Bryde on läinud vabasurma. Et Cordelia tulevikuväljavaated on kehvad, otsustab ta siiski eradetektiivibüroo käigus hoida ning nõustub uurima ühe noormehe enesetappu. Tegu on Cambridge’i mõjukast perekonnast pärit noormehega ning kui Cordelia räägib noormehe isaga ning teiste […]
“Patuoinas”
Inglise naiskirjaniku Daphne Du Maurier (1907-1989) nimi pole eesti lugejale päris tundmatu, ehkki ennekõike teame teda kui režissöör Alfred Hitchcocki kuulsate ekraniseeringute “Linnud” ning “Rebecca” kirjandusliku algallika loojat. Käesolev romaan, mille maaliliseks fooniks on vana Prantsuse loss ja tegevusajaks aasta 1955, on üks autori tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid (samuti ekraniseeritud) ning seda võiks lühidalt nimetada […]
“Mormoni Raamat”
Mistõttu see on lühendus Nefi rahva ja ka laamanlaste ülestähendusest – Kirjutatud laamanlastele, kes on Iisraeli koja jääk; ja samuti juudile ja paganale – Kirjutatud käsu kohaselt ning ka läbi ettekuulutse ja ilmutuse vaimu – Kirjutatud ja kinni pitseeritud ning peidetud Issandale, et neid ei hävitataks – Et tulla esile selle tõlkimiseks läbi Jumala anni […]
“Veel 27 maailmaimet”
Käesolevas raaamatus jutustatakse kahekümne seitsmest Aasias loodud maailmaimest. Aasiaga piirduda otsustasin mitmel põhjusel. Esiteks on Aasia kõige iidsemate ja eripalgelisemate kultuuride häll, mis paljus on mõjutanud maailmakultuuri edasist arengut. Teiseks – kõikides maakeral leiduvatest imedest kirjutamine oleks liialt lai teema. Kahekümne seitsme imega siin kuidagi välja ei tuleks, sest isegi Aasia jaoks on arv 27 […]
“Suve õdang”
Kogumikus avaldatakse üle neljakümne XVIII ja XIX saj. vahetuse kirjamehe Gustav Adolph Oldekopi (1755-1838) luuletuse ja luuletõlke, mis enamikus käsitlevad maaelu ja loodust idüllilises või humoristlikus laadis. Kirjandusteadlse A. Vinkeli ülevaatlik saatesõna ja kommentaarid avavad G. A. Oldekopi loomingu tähenduse omal ajal ja lähendavad seda tänasele lugejale.
“Armastust otsimas”
Romaani “Armastust otsimas” minajutustaja Fanny on kasvanud üles tädi perekonnas ja veetnud ohtralt aega koos onulastega. Fanny on suurel määral vaatleja, kes jälgib onutütarde saatust enne Teist maailmasõda ja selle ajal. Fannyle kõige lähedasem on Linda, kelle abielu nurjub nagu Mitfordi endagi abielu. Tema edasised armastuse ja õnne otsingud peegeldavad Nancy Mitfordi enda elu keerdkäike. […]
