“Laul, ava tiivad”
NSV Liidu rahvakunstniku, Lenini preemia laureaadi, sotsialistliku töö kangelase, Eesti NSV teenekaima koorijuhi laulupeoraamatusse on koondatud publitsistika, mis seondub eesti nõukogudeagsete laulupidudega. Laulupeovaated, sõnavõtud ja mõtteavaldused. Illustreeritud must-valgete ja värvifotodega, sõbralike šaržide ja joonistustega.
“Tegu ja tagajärg”
Südamega kirjutatud lood elust enesest – ei saa neid kusagilt mujalt maha viksida kui vaid omas hinges kõigile kaasa tundes ja kõigega kaasa elades. Nii on. Nii on see inimese lugu. Ja autor, Kuusealune, on ise ju pime, aga seda avatum on hing. Loe ka artiklit Haapsalu linnalehelt (http://www.haapsalu.ee/index.php?lk=85&show=1518). Raamat oli 2009. aasta Betti Alveri […]
“Metsavennad”
Keegi ei kuule meid – sõnastas kirjanik Valev Uibopuu oma 1940-41 Eestis toimunut kirjeldava raamatu pealkirja. Sama mõte läbis mu pead, istudes ühe Ameerika kõrgkooli esinduslikemaist esinduslikuimas raamatukogus riiuli ees, kuhu olid koondatud raamatud partisanisõjast, geriljataktikast ja vastpanuliikumiste ajaloost üle kogu maailma. Naiivne oleks olnud loota leida nende sadade raamatute seast mõnda teost Ida-Euroopas peale […]
“Nulltund”
Kas Te teate, milles seisneb selle raamatu fenomen? Putini Venemaa presidendiks valimise kampaania aegu avaldatud romaan sai vene poliitilise maastiku kujundajate hulgas 2000. aasta kõige loetavamaks raamatuks. Huumoririkka paroodia ja julma ettekuulutuse segu kindlustasid Mihhail Velleri uuele terava süžeega romaanile järjekordse pääsu bestsellerite hulka. Esimese aasta jooksul avaldati “Nulltund” kaheksas trükis üldtiraažiga 150 000 eksemplari […]
“Sinine ingel”
Et ta nimi oli Raat, hüüdis teda kogu kool Unratiks*. Miski ei võinud olla lihtsam ning loomulikum. Üks ja teine õpetaja vahetas vahetevahel oma hüüdnime. Klassi jõudis uus aastakäik õpilasi, avastas tapahimuliselt õpetaja juures mõne eelmise aastakäigu poolt mitte küllaldaselt hinnatud koomilise külje ja nimetas seda säästmatult nimepidi. Unrat kandis aga oma nime juba paljude […]
“Mees, keda ei murtud. Raamat Erik Udamist”
Oma parimas meheeas lahkunud Eesti vabadusvõitleja ning tippsportlase Erik Udami (1938 – 1990) mälestuseks koostatud koguteoses meenutavad Erikut tema sõbrad, kaasvõitlejad ja omaksed, lisades mõndagi uut Erik Udami eluaega mahtuva meie rahva ajaloo traagilise perioodi kirjeldamisse. Raamat on kokku pandud kronoloogilises järjestuses: Seda alustab üks Eesti-aegne vanahärra, kes mäletab Erikut lapsena, ja lõpetab teine samasse […]
“Mormoni Raamat”
Mistõttu see on lühendus Nefi rahva ja ka laamanlaste ülestähendusest – Kirjutatud laamanlastele, kes on Iisraeli koja jääk; ja samuti juudile ja paganale – Kirjutatud käsu kohaselt ning ka läbi ettekuulutse ja ilmutuse vaimu – Kirjutatud ja kinni pitseeritud ning peidetud Issandale, et neid ei hävitataks – Et tulla esile selle tõlkimiseks läbi Jumala anni […]
“Veel 27 maailmaimet”
Käesolevas raaamatus jutustatakse kahekümne seitsmest Aasias loodud maailmaimest. Aasiaga piirduda otsustasin mitmel põhjusel. Esiteks on Aasia kõige iidsemate ja eripalgelisemate kultuuride häll, mis paljus on mõjutanud maailmakultuuri edasist arengut. Teiseks – kõikides maakeral leiduvatest imedest kirjutamine oleks liialt lai teema. Kahekümne seitsme imega siin kuidagi välja ei tuleks, sest isegi Aasia jaoks on arv 27 […]
“Suve õdang”
Kogumikus avaldatakse üle neljakümne XVIII ja XIX saj. vahetuse kirjamehe Gustav Adolph Oldekopi (1755-1838) luuletuse ja luuletõlke, mis enamikus käsitlevad maaelu ja loodust idüllilises või humoristlikus laadis. Kirjandusteadlse A. Vinkeli ülevaatlik saatesõna ja kommentaarid avavad G. A. Oldekopi loomingu tähenduse omal ajal ja lähendavad seda tänasele lugejale.
“Armastust otsimas”
Romaani “Armastust otsimas” minajutustaja Fanny on kasvanud üles tädi perekonnas ja veetnud ohtralt aega koos onulastega. Fanny on suurel määral vaatleja, kes jälgib onutütarde saatust enne Teist maailmasõda ja selle ajal. Fannyle kõige lähedasem on Linda, kelle abielu nurjub nagu Mitfordi endagi abielu. Tema edasised armastuse ja õnne otsingud peegeldavad Nancy Mitfordi enda elu keerdkäike. […]
“Hiired tuules”
Mihkel Muti 1982. aastal ilmunud romaan “Hiired tuules” jõudis kohe eesti kirjanduse klassikasse. Oma esikromaanis jätkab varem novellistina tuntuks saanud autor tänapäeva eesti intelligentsi läbivalgustamist talle omases iroonilisgroteskses laadis. Intelligendiromaanide loojana pole Mihkel Mutile eesti krjanduses võrdset. Kirjaniku teiseks tugevaks küljeks on peetud teksti sundimatut kergust ja tegelaste kõne lutsulikku värvikust. Neid tugevaid külgi saab […]
“Eksliibrist puugravüüris”
Kusagil mujal maailmas ei ole nii palju raamatukogusid kui Nõukogude Liidus. Sotsialistliku ühiskonna üha suureneva kultuurilise ja majandusliku tõusuga suureneb nõudmine kirjanduse järele. See põhjustab ka isiklike raamatukogude arvu pidevat kasvu. Soodustavaks asjaoluks on meil väljaantavate raamatute kõrgetasemeline sisu ja väline maitsekas kujundus. Hinnaodavuselt on aga raamat kõigile kättesaadav. Raamat, inimese parim sõber, on saanud […]
“Seiklusrikkad suvepäevad”
Vene nõukogude kirjaniku jutustus Kiievi koolipoisi Antoni mõnest suvepäevast, mis ta veedab maal metskonnas koos korterinaabri ja tema koeraga.
“Aruanne”
Novelle. Mälestusteose “Saaremaalt Leningradi” autor debüteerib siin ilukirjanikuna, esitades kimbu inimlikust kaastundest hõõguvaid novelle. Nendes lugudes juhib autorit äratundmine, et igale tõele leidub vastutõde ja igale nähtusele kui mitte õigustus, siis vähemalt seletus. Novellide tegelasteks on inimesed põllul, kaevikus ja maapaos. Inimene on ise oma piiratuse vang, kuid vahel siiski vilksatab ta tegudest ka headuse […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Veidrikud. Lonkur isand. Nevzorovi seiklused ehk Ibikus” III osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, III osa.
“Teosed II”
Jutustusi, novelle ja laaste. 1914-1930. Avaldamata töid (Alatu inimene; Külamehed). (paberkaaned väga kulunud)
“Salambo”
Terav rahulolematus “prantslaste keisriks” upitatud Napoleon III reaktsioonilise režiimiga mõjutas Flaubert’i pöörduma kaugest minevikust ammutatud teema poole. “Salambo” käsitleb tähtsat episoodi Kartaago ajaloost. Võimas kaubitsejate ja mereröövlite vabariik on kurnatud pärast esimest äpardunud jõuproovi tõusva Roomaga. Palgasõdurite ülestõus ähvardab vabariigi türannilise ülemkihi võimu. Viimase all on pidanud kannatama ka Hamilkar Barka, vabariigi väljapaistvaim väejuht ja […]
“Pohjanmaa”
“Ja jessas ma löön neil mõlemal näo üles,” karjus Veikko kusagil sees, toauks käis kõmakaga kinni ja mees tuli õue, nii et veranda klaasid klirisesid. Toa akendest paistsid naiste ehmunud näod, kardinad liikusid. Veikko naine Helena jooksis trepile ja jäi sinna seisma. Nutuse häälega kutsus ta Veikkot tuppa tagasi. Veikko jooksis üle õue, sealt, kust […]
“Hiromandi kokteil”
Kui keegi peaks seda paroodiaks tulnukate teemal – palun, võtke heaks. Kes näeb selles loos kaasaegset muinasjuttu vananevatest meestest, noortest naistest ja südikatest pensionäridest – pole minu asi vastu vaielda. Mõni ehk ei usu siin kirjapandust mitte ühtegi sõna. Ega mina saa sundida. Ometi juhtus kõik täpselt nii. Polnud mõtet muuta ka tegevuse kohta. Nagu […]
