“Nansen”
“Fridtjof, mis sinust küll saab?” … “Veel pole su käe haav kinni kasvanud, jalad on sul üleni kriime täis. Kuidas sa välja näed? Fridtjof, mis sinust küll saab?” noomis ema. “Nii suured forellid, ema! Ma tahtsin sulle üllatust teha; sa oleksid nad ära praadinud …” tulid sõnad vaevaliselt poisi veritsevast suust. “Ennäe mul kalameest! Oota […]
“Vanaaja seitse maailmaimet”
Meie päevini on säilinud Bütsantsist pärit Philoni teos “Seitsmest imest”, kus valik on sama, mis Sidoni Antipatrosel. Raamatus on iga ime kohta toodud üksikasjaline kirjeldus. See puudutab ainult Halikarnassose Mausoleumi kohta, kuna käsikirja lõpuosa on kaduma läinud. Raamatu autori ja tema eludaatumite suhtes on teadusmehed erinevatel arvamustel. Ühed peavad teose autoriks III sajandi lõpul e.m.a. […]
“Mu kuninganna”
Malika Läbi hommikuse une lendas nagu nuga ema nõudlik hääl: “Malika!” Ta karjus alumise korruse trepimademelt veel paar korda mu nime, et ärkamiseks kindel olla. Ajasin end vastumeelselt jalule. Allah! Olin jälle sisse maganud. Ma ei salli praktikapäevi. Tõmbasin kiirelt riided selga. Kõige rohkem aega nõuab tavaliselt pearätiku valimine. Tuhlasin segikeeratud kapis ning leidsin lõpuks […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Emigrandid” VII osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, VII osa. Selles jutustuses käsitletud seigad on ajaloos tõesti aset leidnud, õiged on ka Stokholmi mõrvadest osavõtjate nimed. Üks Stokholmi ülikooli professor tegi mulle teatavaks selle ununenud loo üksikasjad. Teised tegelased ja stseenid on võetud võimalust mööda dokumentidest, suulistest teadaannetest ja isiklikest tähelepanekutest. Esimeses redaktsioonis oli selle jutustuse nimi […]
“Juhan Sütiste”
Käesoleva sajandi algul kasvas eesti kirjandus üle õpetlikust ja isamaalisi tundeid õhutavast vanaromantilisest talupojalugemisest. Esiplaanile tõusid kunstilise sõna tunnetuslikud ja esteetilised väärtused. Luules algas teisenemine J. Liivi lüürikast. J. Liivi saavutusi arendasid edasi “Noor-Eesti” luuletajad, esmajoones G. Suits. Nooreestlased saavutasid kõrge vormikultuuri, erksa individuaalsuse ning varjunditekülluse. Värske puhanguna tulid 1917. a. revolutsioonide ja kodusõja perioodil […]
“Leeriõpik” Nr 3
Kiriku ajalugu ja teave. Ristiusk on ajalooline usund ning tema minevikku tundmata ei saa mõista tänapäeva kristlust. Kõige parema ettekujutluse ristiusu tähtsusest Lääne kultuurile annab ajalooline käsitlusviis. Käesolev õpik sisaldab ka teavet kirikute kohta ning seda selle õiges ajaloolises seoses, mitte omaette informatsioonina. Lähtekohaks on kristlaskonna praegune olukord, kuid selle kujutamist ei ole paisutatud kiriku […]
“Ausalt ja avameelselt. Isiksusest ja isikuvabadusest”
Ausalt ja avameelselt. Isiksusest ja isikuvabadusest, rahvusküsimusest, “valgetest laikudest” kõnelevad Ene Hion, Ülo Kaevats, Harry Roots, Toomas Karjahärm, Klara Hallik. Kogumik sisaldab 1988. aasta kevadtalvel Eesti Raadio poolt ajaloolaste, sotsioloogide ja filosoofidega tehtud vestlusringide ja intervjuude helisalvestuse materjale. Arutlusteemadeks on marksismi põhiseisukohad isiksuse osa kohta ajaloos ning rahvusküsimuses.
“Skeptikutest ja skeptitsismist”
… Ükskord sattus minu tähelepanu objektiks üks üliõpilane, kes suhtus ilmse umbusuga loengutel esitatavatesse filosoofilistesse konseptsioonidesse. Ta isegi ei püüdnud oma skeptilisust varjata. Pärast loengut alustasin selle noormehega avameelset kõnelust. Meie vestluses selgus, et juba mõnda aega on tal väär ettekujutus ühiskonnateadustest. Ta arvas, et nende teaduste abil on võimalik argumenteerida ükskõik missuguseid seisukohti. Selline […]
“Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini”
Huvitavaid raidkivikunstiteoseid loodi Eestis juba keskajal, kuid kõige produktiivsemaks ajaks selle kunstiliigi viljelemisel oli renessansiperiood – XVI sajand ja XVII sajandi I pool, seda eriti Tallinnas. Kohalik omapära ilmneb tollal raidkivikunstis selgemini kui teistes kunstiliikides ja raidkivikunsti võibki pidada tolle perioodi tähelepanuväärseimaks alaks. Raidkivikunst ei seisa nüüd enam ainult kiriku teenistuses, vaid tema üheks tähtsamaks […]
“Punamütsike”
Soomerootsi kirjaniku pihtimuslik romaan naise elukäigust, tema lapsepõlvest ja vanematest, Hundiga kohtumisest ja uuest perekonnast, kus sünnivad omad hundikutsikad.
“Leitnant Gustl”
Tuntud austria kirjaniku novell käsitleb psühholoogilist kriisiseisundit, millesse peategelane satub ühiskonnas valitseva aumõiste tõttu. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Must obelisk I & II. 2 raamatut”
Inflatsioon. Raha läheb iga päevaga odavamaks. Saksa väikelinna inimesed püüavad erandlike oludega kohaneda kuidas oskavad. Ent kirev elu käib majandusliku surutise kiuste edasi. Matusetarvete äri ja vaimuhaigla on kaks peamist tegevuspaika. Remarque on osanud väikelinna elu suureks kirjutada. Üks kaasakiskuv olukord järgneb teisele, ikka parajalt irooniaga või ka leebe huumoriga vürtsitatult. Sekka jagab kirjanik õpetusi, […]
“Puškin”
“Ning hiigla-Venemaa mind mainib ühtelugu, mu nime kuulda võib kord koduhõimu suus küll slaavi lapselaps, küll soome rahvasugu, kalmõkk ja tundrate tunguus.” Nii kirjutas Puškin “Exegi monumentum’is” ja selle veendumuse andis poeedile teadmine, et ta on oma loomingu lipukirjaks seadnud kõrge ideelisuse ja rahvalikkuse. Eesti Raamat 1966 Biograafiline sari
“Maria Siberimaal”
“Maria Siberimaal” on üks väheseid aegumatu väärtusega romaane eesti kirjanduses, on sedastanud kirjandusteadlane Pärt Lias. Heino Kiige “Maria Siberimaal” ilmumine 1987 ja 1988. aasta Eesti NSVs oli esimesi märke sõnavabaduse naasmisest. Teost, mis kujutab ausalt 1949.a. küüditatute üleelamisi Nõukogude “idapiirkondades”, poleks lastud avaldada ühelgi varasemal aastakümnel. Käsikiri oli autoril valminud juba 1978. aastal ja ta […]
“Zarafa”
Tõestisündinud lugu ühest kaelkirjakust, kes reisis Aafrikast Pariisi südamesse. See vaatepilt jahmatas iga teekäijat. Mööda Lyon-Pariisi maanteed sammus kentsakas reisiseltskond, mille keskpunktis oli kolme ja poole meetri kõrgune seninägematu laiguline loom, keda talutasid oheliku otsas kaks musta meest. Reisijatel oli kaasas ka kaks lehma ning hobuvankris veeti mägilambaid. Mööda Prantsusmaad sammus kaelkirjak Zarafa, kelle Egiptuse […]
“Landau”
Lev Davidovitš Landau teaduslik panus on niivõrd suur ja tema koolkond niivõrd tähtis, et nõukogude teoreetilise füüsika kõrge arengutaseme eest võlgneme suurel määral tänu just temale. Landaud loetakse õigusega uue, XX sajandi keskaastate stiili loojaks teaduses. Akadeemik Landau kuulub kaasaja teaduse suurnimede hulka, seetõttu väärib tema elu lähemat tutvustamist. Landau oli haruldane inimene – lõbus, […]
“Jüri Vilms mälestustes”
“Jüri Vilms mälestustes” on raamat, mis pidanuks ilmuma aastal 1940, seega ümmarguselt kaks inimpõlve tagasi. Meie noor poliitikamees ja riigilooja Jüri Vilms hukkus märtrina aastal 1918. Kaks aastakümmet hiljem moodustasid Jüri Vilmsi sõbrad ja järelkäijad, ajaloolased ja seltskonnategelased tema mälestuse jäädvustamiseks komitee. Ettevõtte hingeks oli noor ajaloouurija Aleksander Looring. Tööd tehti palavikulise usinusega. Mitmel meetodil […]
“Kuratliku kirikuukse koputi”
“Too Brummagemi sell ei tulnud oma autole järele,” lausus Dave. Dinah vaevalt kuulis teda, ta oli nii kaugel ära. “Ilmselt jääb ta siia ööbima. Ta ütles, et võib jääda. Huvitav, mida põrgut ta siitkandis leida loodab?” “Vaime, paharette, lepinguid, saatanaid? Kes teab?” ütles Dinah haigutades. “Nõiakunst ja muu sihuke on neil päevil uudisasi, kas sa […]
“Suvesaare lood”
… Karma loomingust kumab läbi kogu soome nelja aastakümne noortekirjanduse pilt. Ühtlasi on see ulatuslik ülevaade soome lapse elukeskkonnast. Ka rahvusvahelises võrdluses kerkib Maija Karma esile kui isikupärane sule ja pintsli käsitaja. Maija Karma on saanud oma rikkaliku loomingu eest suure tunnustuse, mille tõendiks on väga paljud auhinnad. Raamatu “Suvesaare lood” ilmumise puhul kirjutatakse “Itä-Savos” […]
“Väike esteetika leksikon”
Käesoleva väikese esteetika leksikoni väljaandmine osutus vajalikuks sellepärast, et esteetika probleemide vastu tuntakse suurt huvi ning nõukogude inimeste esteetiline kasvatamine on muutunud väga aktuaalseks ülesandeks. See on esimene katse seda laadi kirjanduse väljaandmisel. Leksikon ei ole mõeldud spetsialistide kitsale ringkonnale, vaid laiadele lugejate hulkadele. Loomulikult ei pretendeeri ta kõikide esteetika probleemide ühtviisi täielikule ja põhjalikule […]
