“Kaval kuuldavus”
Kui asume Aurora poole teele, piki õblukest rada kui plaadivagu. Kuid mustava vinüüli asemel keerlevad korraga kõikjal me ümber helekollased aasad, erendavad ja sumisevad, nii et pisara võtab silma. On taevas, kus kestab ikka me lapsepõlv; me kolmekesi – poiss, tüdruk ja androgüün – oleme grammofoninõel, mis Ikarusena päiksesse on sööstnud, me mängime siredat suvepäeva […]
“Midagi sellist ei juhtu”
“Viska see vette,” soovitas mees. “Viska oma sõrmus vette, siis me ei saa hukka.” Naine heitis talle pilgu, tõmbas sõrmuse sõrmest ja vaatas seda. Hernesuurune briljant helkis päikesevalguses. “Kas sa ei näe?” küsis mees. “Kaunid ja armutud jumalad istuvad mäe harjal ning heidavad täringut inimeste saatuste üle. Viska oma sõrmus vette, proovi neid ära osta, […]
“Preili Fifi”
Raamat sisaldab nimeka prantsuse kirjaniku 19 novelli. Sari: “Europeia”
“Keelatud vili”
Meil kõigil tuleb ühtelugu valida: kas seada esikohale ülitähtsaina näivate hetkevajaduste rahuldamine või eelistada inimeksistentsi põhiväärtusi, näha elus – saladust, inimeses – mõistatust, ning suhtuda neisse aukartusega, mis välistab mõtlematud eksperimendid. Raamatu põhiprobleem ongi teadlase vastutus tema suurt tulu tõotava avastuse kaugemate, etteaimamatute tagajärgede eest. Raamat seljalt soditud.
“Lahkumine”
Ülestähendusi viimasest aastatosinast. Lahtilöödav trükis on oma valdavamas osas suurte lahkumiste, ilmajäämiste, sundloobumiste, mahajätmiste, kaotuste, pettumuste ja illusioonide purunemiste raamat – nagu need meie maad ja rahvast ning põgenikke tabanud on, alates aastast 1940, ja nagu nad veel lõppenud ei ole ajal, mil kirjutame 1951. Sel ajavahemikul oleme pidanud ilma jääma oma riigist; kaotama vabaduse, […]
“Aleksandr Sergejevitš Puškin”
Tuntud semiootiku prof. Juri Lotmani (1922-1993) monograafia suure vene luuletaja Aleksandr Sergejevitš Puškini elust ja loomingust. Teoses puudutatakse mitmeid seni vähe käsitletud probleeme, on toodud rohkesti luulenäiteid.
“Elu edeneb”
Kolga uus romaan jätkab möödunud aastal ilmunud “Vallavanema pärandustombust” tuntud tegelaste ja sündmuste kujutust vabariigi 30-ndate aastate keskpaiku. Kriisiaastate järele toimub nobe majanduslik ja ühiskondlik stabiliseerumine. Uue poliitilise tegurina tõuseb esile Isamaaliit, aga ka vapsid lasevad endast veel kuulda. Kolk jutustab inimestest ja sündmustest kergelt humoristlikult, üledramatiseerimata kujul. Romaani vaateväli piirdub jatkuvasti ühe Lõuna-Eesti maakoha […]
“Rõžkovo virulased pärimuskultuuri kandjaina”
Eesti Rahvaluule arhiivi toimetised Lääne-Siberi vanimas luteriusuliste asunduses Rõžkovos elavad virulased, kelle Eestist, Soomest ja Ingerimaalt pärit esivanemad saadeti sinna Vene tsaari poolt umbes kakssada aastat tagasi. Hiljem lisandus esmaasukaile väljarännanuid ning nii kujunes mitmekultuurilises keskkonnas omanäoline kogukond oma keele ja pärimusega. Raamat tutvustab virulaste pidude- ja laulutraditsiooni, rahvakalendri tavandit, rahvapärase ravitraditsiooniga seotud pärimused ja […]
“Üks punane kirjaklamber”
Kuidas tillukesest kirjatarbest sai alguse suur seiklus.See ei pruugi Teid üllatada, kuid tegemist on fotoga kirjaklambrist. Klamber on punast värvi ja lebab praegu mu kirjutuslaual arvuti kõrval. Tahan seda kirjaklambrit vahetada sinuga millegi suurema või parema, võib-olla pliiatsi, lusika, ehk ka saapa vastu. Kui sa lubad minuga vahetust teha, siis tulen tehinguks sinu juurde, ükskõik, […]
“Koer”
Raamatus käsitletakse koera anatoomiat, füsioloogiat, tähtsamaid haigusi ja nende ärahoidmist, aga samuti söötmist, pidamist ja hooldamist. Eraldi peatükis antakse ülevaade meil levinud koeratõugudest ja nende hindamisest. Koerte dresseerimise peatükis käsitletakse alg- ja eridressuuri, kus eriti on rõhutatud teenistuskoerte väljaõpetamist. Lisades on toodud jahikoerte katsetuste ja tööomaduste hindamise juhendid. Raamat on varustatud paljude originaalsete illustratsioonidega. Väljaanne […]
“Lokis. Ille´i Venus”
Prantsuse kirjaniku Prosper Mérimée (1803-1870) loomingust on “Klassikalistes lugudes” juba varem 1974.a. ilmunud ta kuulsaim novell “Carmen”. Siin avaldatud kaks novelli kuuluvad õudusfantastika valdkonda, tegevuskohaks Leedu ja Prantsusmaa provints. Klassikalised lood (Taskuformaat. Valged kaaned juba kulumise jälgedega)
“Aleksis Kivi ja tema suurteos “Seitse Venda””
Soome kirjandusloos võime näha eesti kirjanduslooga mitmeid ühiseid jooni. Nagu meilgi algab seal kirjandus vaimulikkude toodetega, pastorite ja piiskoppide hoolitsusel. Siis, nagu meilgi, tekib seal juhuluule, püsiva kunstiväärtuseta ilmlik kirjandus, mis kultuuri arenedes annab maad fennofiilide rahvust-harrastavale päris-kirjanduslikule eeltööle. Ja alles hoopis hilja, XIX sajandi keskpaiku, algab soomeski kunstikirjanduse tõuseng. … …Kui üldiselt vaatleme enne […]
“Koduse ravi ABC”
Üle 2000 nõuande 500 arsti parimad näpunäited. Kujutle, et paksid minema inimtühjale saarele ja võiksid kaasa võtta ainult ühe ravinõuannete raamatu, mille abil suudaksid hästi ja turvaliselt hakkama saada väga erinevate terviseprobleemidega. Just see oleks niisugune raamat. Sinu käes on erekordne teos, mis sobib kasutamiseks paljudele inimestele. Siia on koondatud sadade arstide ja tervisehoiuspetsialistide praktikaks […]
“Vikerkaare saladus”
Raamat Heli Läätsest. Ürgseist ürgseim on koduvärava kutse, sest sealt algas helisev DO. Laps, kes kõndis maadligi, hakkas otsima oma laulu, meeles veel hällilaulude helgus. Sirgudes ei pilganud ta elu ja seepärast pole iialgi elu teda pilganud. Ikka maadligi, ikka südamete ligi ja pilk päikese poole. Millal tabas ta hetke, mil südamed olid kõige soojemad, […]
“Lained”
Virginia Woolf (1882-1941) lõpetas tema kõige eksperimentaalsemaks romaaniks nimetatud “Lained” 7. veebruaril 1931. aastal. Päevikusse on ta sel puhul kirjutanud: “Püüdsin võrku selle uime veelaamas, mis paistis mulle Rodmellis aknast üle soode, kui hakkasin lõpule jõudma romaaniga “Tuletorni juurde”.” “Laineid” hakkas Woolf kirjutama 1930. aastal, seega kandis kirjanik “Lainete” algideed endas umbes kolm aastat. Vahepeal […]
“Saun ja tervis”
Ajalooliselt tuntakse sauna eeskätt hügieeniasutusena. Saun on olnud sajandite vältel peaaegu ainsaks puhtuse eest hoolitsemise kohaks ning seepärast on sauna peetudki tervistavaks asutuseks. Meie sooviks jääb, et oleks palju saunu, et sauna kasutataks kui füsioteraapilist, oraginismi tugevdavat, haigusi ennetavat ja karastavat vahendit, et taastusravilates oleks saunaleil üheks füüsikalise ravi võtteks. Käsiraamatus kirjeldatakse eri tüüpi saunu, […]
“Lageraie”
Suurlinn laieneb. Kui hakatakse rajama pealesõiduteed magistraalile, satub ohtu ümbruskonna viimane puudesalu – Kullimets. Lähikonna asumite elanikud, kes seni on oma aega sisustanud seriaalide vaatamise ja omavahelise nääklemisega, leiavad äkki, et midagi on vaja metsaraiumise vastu ette võtta. Seda enam, et samal ajal ilmub sinnakanti Mando, kummaline mees, kelle imelikud teod tunnustähtedena mõjuvad. Kullimetsa päästekomitee […]
“Ehitus- ja kunstimälestisi Tallinnas”
Raamatus antakse ülevaade Tallinna vanematest ehitistest. Väljaannet on täiendatud Tallinna tornikelli käsitleva materjalidega, ära on toodud mälestistel näha olevad tekstid. Analüüsitakse arhitektuurimõjusid, hoonete interjööri ja seal asuvaid kunstiteoseid. Põgusalt on tutvustatud Tallinna umbes 70 kellast koosnevat tornikellade kogu. Linna tornides paiknev rohkem kui poole tuhande aastase ajalooga kogu on üks suuremaid ja mitmekesisemaid omataoliste tarbekunstikogude […]
“10-minutiline näohooldus”
Vananemise ilmingute vähendamine looduslike vahenditega. Lihtsad sammud ühtlase ja särava jumeni: vere- ja lümfiringluse ergutamiseks ning toonuse tõstmiseks masseeri nägu naturaalsete õlidega tee selgepiiriliste põsesarnade ja täidlasemate huulte kujundamiseks näolihaste harjutusi puhasta organism jääkainetest ja toitu tervislikult valmista looduslikest vahenditest näomaske ja -koorijaid
“Tähtraamat”
Sõnakunsti vaatepiiride avardumine viimase aastakümne vältel on vaieldamatu. Nii laiuti kui ka sügavuti on edasi liigutud, taotledes üha suuremat elu ja kunstitõe sünteesi. Siit meie kirjanike järjest tuumakam esinemine ka väljaspool oma keele piire, üleliidulisel ja rahvusvaheliselgi kirjandusfoorumil. Söendan uskuda, et loomepraktika täiustamises on oluline sõna kaasa rääkida üldisel kirjanduse retseptsioonil, kirjandusliku mõtte arengutasemel. Seda […]
