“Pariisi lõbusad naised”
“Pariisi lõbusate naiste” tegelased on kaks keskealist naist, kes on jäänud üksikuks ja püüavad oma eluga midagi ette võtta. Kerge see Nõukogude Eestis ei ole, aga kerge pole see olnud kunagi. Nende elu riivavad ka mehed, õhus on võimalus armastusele ning tuleb otsustada, kas see jääbki vaid võimaluseks või on teineteisele meeldima hakanud inimestel otsustava […]
“Jean-Christophe” I, II ja III osa. 3 raamatut
I, II, III osa. I osa – sisaldab raamatuid “Puhe”, “Hommik’”, “Noormees”, “Mäss” ja kujutab geniaalse saksa muusiku Jean-Christophe Kraffti elukäiku lapsepõlvest täisealiseks saamiseni. Esimese köite tegevus toimub Saksamaal, Reini-äärses väikelinnas 19. sajandi lõpul, kusjuures aga paljud üksikasjad ja olustikulised pildid lähenevad pigem 18. sajandi Saksamaa miljööle. Autor on põiminud Jean-Christophe’i ellu rohkesti fakte ja […]
“Inglise-eesti sõnaraamat I-II. 2 raamatut”
Inglise – eesti sõnaraamat. English – estonian dictionary.
“Voldemar Panso”
Raamat silmapaistvast lavastajast, näitlejast ja teatripedagoogist, NSV Liidu rahvakunstnikust Voldemar Pansost (1920-1977). Portreed V. Pansost aitavad kujundada tama mõtisklused teatrist ja teatriinimestest, katkendid tema raamatutest.
“Kohustustest”
Cicero viimane traktaat sündis olustikus, mida teos ise küllaldase selgusega ei kajasta. Mingil määral kõnealuseid kajastusi muidugi esineb; ikka jälle autor kurdab, et riiki enam ei olevat ja mitmel korral vihjatakse tollelegi, kes on riigi hävingule kõige rohkem kaasa aidanud. Ometi jääb see üksikute hälvete tasemele, mis käsitluse tõtlikku, kuid siiski tasakaalukat voolavust palju ei […]
“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Teosed”
Eesti vanem kirjavara Rääkides eesti kirjanduse sünniaastatest, ei saa mööda minna ka omaaegsest kuulsast Ravila mõisa krahvist Peter August Friedrich von Mannteuffelist (1768-1842). See balti-saksa põlisesse kõrgaadlisse kuuluv mõisnik tundis millegipärast tõsist kutsumust eesti keele poeetiliseks rakendamiseks ning rahvale lugemisvara soetamiseks. Oma loomingut on ta alustanud värsside harrastamisega ning alles 70-ndal eluaastal hakanud juturaamatuid kirjutama. […]
“Õnnelik Ferda”
… Käesolev jutustus “Õnnelik Ferda” on mõeldud lugemiseks lastele alates seitsmendast eluaastast. On ju peategelanegi seitsmeaastane koolipoiss, kes käib teises klassis. Ja sellegi jutustuse puhul on autor kasutanud eeskätt just oma lapsepõlvemälestusi (muidugi loominguliselt). Teose tegevus toimub üsna vahetult pärast Teist maailmasõda. Ja tegevuspaigana pole raske ära tunda autori sünnilinna, kuigi kirjanik pole seda nimepidi […]
“”Vasklind” I ja II osa. 2 raamatut”
Seegi lugu – ei rohkem kui mõni teine lugu – ei saa meeldida kõigile, nii pole ka kellegi tarvis uskuda muud kui seda, mida ta ise soovib. Siiski on kõige parem ja kasulikum kuulata, kui lugu jutustatakse, nautida seda ja mitte pahandada, sest tõsi on: nii kaua kui inimesed naudivad lugusid, ei ole neil halbu […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1-4. vihik. 4 raamatut”
Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad huvi meie sõnavara tähenduskülje vastu. […]
“Henriku Liivimaa kroonika”
“Henriku Liivimaa kroonika” on muistse vabadusvõitluse ja ristisõja aja olulisim ajalooallikas. Kuigi tegemist pole romaaniga, võib teost pidada keskaegses ladinakeelses kirjanduses väljapaistvaks ka rahvusvahelises võrdluses. Just sellest tekstist pärinevad paljud hilisemad stereotüüpsed ajalookangelaste ja -vaenlaste kuvandid, millele eestlaste rahvusteadvus on saanud tugineda. Kroonika katab aastad 1184-1227. Teada on kroonika tõlked saksa, soome, vene, läti, leedu, […]
“Aiandus ja mesindus”
Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi Tartu osakond korraldab elanike aiandus-, mesindus- ja taimekaitsealaste teadmiste ja oskuste laiendamiseks ning süvendamiseks loenguid, kursusi, demonstratsioone, seminare, näitusi ja ekskursioone. Sama eesmärki taotleb igal aastal toimuv teaduslik sessioon, kus eriteadlased ja nimekad praktikud käsitlevad aktuaalseid küsimusi ehisaianduse, puuviljanduse, köögiviljanduse, taimekaitse ja mesinduse alalt. Käesolevas kogumikus on avaldatud XXII, XXIII […]
“Peeter Suure moorlane. Padaemand”
Suure vene kirjaniku Aleksandr Puškini (1799-1837) kaks jutustust. “Peeter Suure moorlane” on Puškini esimene tähelepanuväärsem, kuigi lõpetamata jäänud proosateos. Süžee aluseks on perekondlikud pärimused Puškini emapoolsest vaarisast. “Padaemand” kujutab kõrgema seltskonna hulgas valitsevat ebausku ja vaimset piiratust. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Põlev lipp”
See on, mis ma oma õpetatud sõbrale vastan: Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. […]
“Ussipealik”
Jakob Tamm (1861-1907) esindab seda eesti kirjanike põlvkonda (Juhan Liiv, E. Vilde, E. Peterson-Särgava, A. Haava, K. E. Sööt), kelle noorusaeg langeb kokku ärkamisajaga, eesti rahvusliku liikumise tõusuajaga 1860.-70-ndail aastail, kirjandusliku tegevuse algus kuulub aga juba järgnenud mõõnaperioodi. Selle põlvkonna teeneks on eesti kirjanduse väljaviimine järelärkamiseagsest epigoonlusest, isikupäratust sõnadetegemisest. … – Koostaja Raamat sisaldab luuletusi, […]
“Angibault´ mölder”
“Angibault’ mölder” autorilt. See romaan, nagu paljud teisedki, oli välja mõeldud vabadel päevadel ja puhketundidel toimunud jalutuskäikude ja kohtumiste muljete mõjul. Kõigile, kes on kunagi kirjutanud kirjanduslikke või isegi teaduslikke teoseid – kas hästi või halvemini – on teada, et abstraktsete ilmingute tajuvus lähtub väga sageli materiaalsete ilmingute tajuvusest. Näiteks õuna kukkumine puult viis Newtoni […]
“Üks, kaks, ja korraga”
Kolm lugu Autori käesolev jutukogu ühendab endas nii tavapärase realistliku käsitluslaadi kui ka fantaasiarikka elunägemise, peegeldades kujukalt autori püüdlusi ja otsinguid.
“Vaikimise motiivid”
“Ühele emale tehti etteheide poja pärast. Emal oli raske mõista, ta oli oma poega hoidnud üle kõige. Siis küsiti temalt: “Kui sa oleksid ette näinud, et võib juhtuda niisugune lugu, kas sa siis oleksid suutnud teda juba algusest peale arukamalt hoida?” Ma ei kuulnud vastust. Ma ei saanud ka teada seda lugu, millest räägiti. Aga […]
“Eestlased maailmas”
Eestlased maailmas, ülevaade arvukusest ja paiknemisest. …Uurimuse põhiosa koosneb peatükkidest Venemaa eestlased, Väliseestlased ja Eestlased maailmas. Niisiis jagab autor väliseestlased senikäibinud kõnepruugi alusel kahte ossa. Märgiksin, et nõukogude aja lõpus hakati Venemaa eestlasi ametlikult kutsuma Liidueestlaseks, pärast N Liidu kokkuvarisemist aga Idaeestlasteks. Läänemaades elavad eestlased oleksid seega Lääne-eestlased. Need mõlemad uusnimetused on aga mõnes suhtes […]
