“Kesk umma mäke”
Noore luuletaja (s. 1962) läbinisti võru murdes luulekogule on iseloomulikud optimism ning vitaalsus, isemoodi kargus ning humoorikus. Taskuformaat
“Murrang”
Eesti maareform 1919. aastal on üks tähtsamaid lähtepunkte meie riikliku iseseisvuse loos. Selle aktiga võõrandati mõisad ja sätestati põhimõtted, kuidas ja kellele võõrandatud maid jagada. Nii tekkis uus ja arvukas rahvakiht – asunikud. Tekkisid uut tüüpi talud ja elamised – asunikutalud. Selle reformi üks parimaid kajastusi ilukirjanduses on kahtlemata Albert Kivika “Murrang”. Õigupoolest kirjutas Albert […]
“Michael Jackson”
Kuidas sai mustanahalise kraanajuhi pojast üks maailma kuulsamaid inimesi?
“Peter Schlemihli kummaline lugu”
Tuntud saksa hilisromantiku allegoorilis-fantastiline jutustus mehest, kes oma varju kuradile on müünud. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Retk ooboluste riiki”
Arvo Valtoni (Vallikivi) jutustab lastele maavarade tekkest.Võib nimetada ka teadusulmeliseks raamatuks.
“Bütsantsi inimene”
Rohkem kui tuhat aastat õitses Bütsants ida ja lääne ristteel. Kes olid sealsed inimesed? Miks eristas neid varasemate tsivilisatsioonide inimestest ja millised kultuurilised tunnusjooned tegid neist, vaatamata nende mitmekesisle etnilisele päritolule, genuiinsed bütsantslased. Terve rea detalisete portreede varal luuakse pilt sellest kirjust ühiskonnast, mis on ühteaegu nii kauge, ent samas üllatavalt moderne. Guglielmo Cavallo – […]
“Simon ja tammed”
Simon kasvab oma tegelikke vanemaid tundmata üles onu ja tädi peres. Liigutavatele ja müstiliste sugemetega perekonnaloole on taustaks elu Teise maailmasõja eelses ja järgses Rootsis. Kesksele kohale tõusevad peresidemed ja inimlik headus.
“Mu kuninganna”
Malika Läbi hommikuse une lendas nagu nuga ema nõudlik hääl: “Malika!” Ta karjus alumise korruse trepimademelt veel paar korda mu nime, et ärkamiseks kindel olla. Ajasin end vastumeelselt jalule. Allah! Olin jälle sisse maganud. Ma ei salli praktikapäevi. Tõmbasin kiirelt riided selga. Kõige rohkem aega nõuab tavaliselt pearätiku valimine. Tuhlasin segikeeratud kapis ning leidsin lõpuks […]
“Kuutiiger”
Inglise nüüdiskirjaniku Penelope Lively 1987. a. Inglismaal ilmunud romaan “Kuutiiger” (Moon Tiger) on omamoodi ajalookäsitlus, selle teemaks on üksikisiku suhe ajalooga, oma ajaga, inimesega, kellega aeg teda seob. Teose sündmustik kulmineerub Teise maailmasõja Egiptuse sõjatandril, kus teose peategelane Claudia on sõjakorrespondendiks, ja annab kronoloogiast kammitsemata, vaba mosaiigi tema ja ta lähedaste elust.
“Urniväljadest ümarkääbasteni”
Populaarteaduslikus raamatus käsitletakse slaavlaste päritolu probleemi ning slaavi ajaloo varaseid järke alates indoeuroopa keererühma kuulunud Euroopa kiviaja asukatest ja slaavi hõimuda eellastest kuni varaslaavi kultuuride väljakujunemiseni. Raamat lõpeb 10. sajandiga m.a.j., mil idaslaavi hõimud jõudsid Loode-Venemaa metsavööndisse ning neist said eesti hõimude vahetud idanaabrid. Huvitav lugemisvara neile, keda köidab ajalugu ja arheoloogia. Sari: “Maailma rahvaste […]
“Sokrates”
Nimekate tšehhi kirjanike romaan antiikaja suure filosoofi Sokratese elust.
“Muinasaja mõistatused”
Saksa DV arheoloogiaprofessor Burchard Brentjes paljastab fantastikakirjanduse esindajate katseid näha muinasaja arheoloogiamuististes mõistatuslike objekte. Konkreetsete teaduslike andmete varal kummutab autor fantaseerijate võltsinguid ja selgitab, et materiaalse kultuuri on maailmas loonud inimene ise, mitte aga mingid tulnukad kosmosest. Raamat igale arheoloogiast ja kultuuriloost huvitatud lugejale. Taskuformaat
“Aovalged aknad. Kogutud teaosed I”
… Ajal, kus pärast poolt sajandit isiksuse teadlikku mahasurumist igatsetakse jälle olla mina ise ja olla sellisena nähtav ning hinnatud, on Hindrey avastamine tegelikult väga iseloomulik. Hindreyd on peetud aristokraadiks. Ent aristokratism ei ole eeskätt väline kombekus ning hoopiski mitte ei ole see too nähtavate kulisside laitmatu korrashoid, mida tuleks nimetada pigem heakodanlikkuseks. Aristokratism on […]
“Piimamees Tevje”
…Kõigi lugude prototüübiks on olnud Kiievi suvitajatega – nende hulgas oli ka Rabinovitšite perekond – kaubitsenud juudi rändkaupmees, kes peale toiduainete tõi kirjanikule ka rikkalikult külauudiseid ja tähelepanekuid oma elust. Vahetpidamatu lobisemise oskas ta rüütada vaga õpetusega, pikkides arutlusi tsitaatidega Piiblist, Talmudist ja midrašist – nii ehtsate kui ka isetehtutega. … K. Kasemaa Loomingu Raamatukogu […]
“Vaene mängumees”
…Poliitilise mõtlemise piiratus ei aheldanud õnneks tema kirjanikuannet, mille tähendusrikka teostumisena meie ees on “Vaene mängumees”. Andkem kokkuvõtte tegemiseks veel sõna kahele austria kirjanduse vaatlejale. “Kõik enne Grillparzerit tekkinu näib meile tänapäeval vaid ettevalmistusena, kõik pärast teda kirjutatu – tema ilmumiseta raskesti kujuteldavana… Ent suhteliselt nii tagasihoidlikust eost kui Grillparzeri “Vaene mängumees” meie sajandil on […]
“Chancellori käsikiri”
Ameerika kirjaniku poliitiline põnevusromaan, USA poliitikaelu, reaalsetest seikadest ehitab autor üles haarava vandenõuloo, mis kogu oma hüpoteetilisuses viitab ometi üsna veenvalt politseiriigi tekkimise võimalustele paljukiidetud ameerika demokraatia rüpes.
“Ameerika. Protsess. Loss”
Te võite austria-ungari kirjaniku Franz Kafka kolme romaani lugeda kristallselges keeles kirjutatud lugudena Karl Rossmanni juhtumustest Ameerikas, Josef K. veidrast kohtuprotsessist ja maamõõtja K. kurnavast võitlusest lossi pääsemiseks. Aga te võite neid võtta ka inimeksistentsi totaalsuse sümbolitena, katsena hõlmata metafooriga tervet inimeksistentsi, tema mõtte ja mõttetuse paradoksi.
“Murphy seaduste täielik kogu”
Lõbus käsiraamat elu naeruväärsetest seaduspärasustest kirjanikele, kõnekirjutajatele, toostiütlejatele ja igaühele, kel on naljasoont. Kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb! Nüüd on kõigile meeldivad naljaseadused, koos saja uue lisandusega, kokku pandud ühte teatmeteosesse. Kui Teil on tarvis sobivat tsitaati kõne või kirja jaoks, klaasikese või prae juurde, leiate te siit imelisi paljastusi ja […]
“Laterna magica”
Kuulsa rootsi teatri- ja filmirežissööri Ingmar Bergmani mälestusteraamat (1987). Ennast ja teisi säästmata kujutab autor selles oma elukäiku, lapsepõlve ja noorust, tööd filmis ja teatris, suhteid naistega, kohtumisi filmikunsti suurkujudega, oma eksiiliaastaid ja kojutulekut. Lõpuks ring sulgub, jääb taas lapsepõlv, isa ja ema …
