“Tallinna kalmistud – rahva pärand”
Olen kasvanud üles võõrsil, sest lahkusime Eestist 1944. aastal, seepärast vaatan ma siinseid kalmistuid välismaalase vaimustusega. Aga kuna olen sündinud Tallinnas, siis tundsin, et need on ka minu kalmistud, ja mul tekkis soov koostada nendest raamat. See raamat on mõeldud tallinlastele, et neil oleks üks pildiraamat kalmistutest, kuhu on võib-olla maetud nende omaksed ja sõbrad. […]
“Kuldsed kuuekümnendad. Tartu tudengi mälupildis”
Eesti ajalookirjanduses puudub terviklik ülevaade möödunud sajandi kuldsete kuuekümnendate müüdist. Muidugi on sellest ajajärgust ja komsomolipõlvkonnast kirjutatud arvukalt lühiülevaateid ja meenutusi. Ent enamik neist käsitleb vaid ajajärgu kurba lõppu (Praha kevad, Tartu sügis) või siis üksikuid aspekte (nt meie kultuurisemiootika ja sotsioloogia teke). “Kuldsed kuuekümnendad Tartu tudengi mälupildis”… Võib küsida, mida oskas üks tudeng – […]
“Ajaloo kurikuulsaimad piraadid”
Piraadi nimetus täidab meremeeste meeled alateadliku õudustundega; on vähe teemasid, mis tekitas inimkonnas rohkem uudishimu kui sääraste inimnahas pesitsevate koletiste pöörased seiklused, nurjatused ja saatanlikud eluteed. – Charles Ellms, “The Pirates Own Book” (“Piraatide oma raamat”)
“Konkistadoorid”
Detsember 1534 heiskab “Santa Trinidad” Hispaanias purjed. Pardal on ka kaheksateistkümneaastane Burkhardi Ansorg, kes tuleb koos oma perega Saksimaalt, et minna Uude Maailma õnne otsima. Kuid Venetsueelasse saabumine on troostitu. Nii lähebki Burkhardt lõpuks konkistadooridega pikale ja vaevarikkale retkele, et otsida saladuslikku kullalinna Eldoradot. (Raamatu lehed on kollased juba)
“Liilia märgi all I-II. 2 raamatut”
Prantsusmaa, 15. sajandi algus. Pärast ligi sada aastat kestnud sõda Inglismaaga äratab Jeanne d´Arc oma maal otsustavaks võitluseks. Tema kõrval ratsutab Must Rüütel Gilles de Rais. Põlisest Bretagne´i aadlisuguvõsast pärit, Prantsusmaa marssaliks ülendatud Gilles de Rais (1404-1440) on viimaseid säravaid rüütliisiksusi keskaja loojakul. Päratult rikas, vapper, lugupeetud. Ent välise hiilguse taga peitub kahe näoga Januse […]
“Rooma kirjanduse antoloogia”
“Rooma kirjanduse antoloogia” ülesanne, nagu talle eelnenud “Kreeka kirjanduse antoloogia” omagi, on tutvustada eesti lugejale emakeelses tõlkes antiikkirjanduse suurteoseid: ehkki mõeldud eeskätt õppevahendiks ülikoolile, on ta adressaadiks siiski hoopis laiem üldsus. “Rooma kirjanduse antoloogia” väljaandmise plaan küpses juba eelmise antoloogia koostamise käigus TRÜ klassikalise filoloogia ja Lääne-Euroopa kirjanduse kateedris prof. V. Alttoa ja dots. R. […]
“Peotäis mulda, lapike maad”
Käbi Laretei on sündinud 1922. aastal Tartus poliitiku ja diplomaadi Heinrich Laretei tütrena. Eesti saatuseaastad, mis sundisid perekonna pagulusse, panid aluse Käbi Laretei muusikukarjäärile. Tuntud pianistina annab ta kontserte terves maailmas. Hiljem sugenes vajadus väljendada oma taotlusi muusikas ka sõna abil, ja 1970. aastal ilmus tema sulest raamat “Kellele ma mängin?” (Vem spelar jag för?). […]
“Seitsme lukuga suletud raamat III”
Voldemar Kurese päevaraamatute kolmas köide algab aastaga 1953. Jätkub eesti pagulaskonna elu kajastamine 1950-ndate esimesel poolel, vaatepunktiks “raudse eesriide tagusele” kodumaale vastanduv läänelik Rootsi. Lisalugudena on avaldatud valik Voldemar Kurese artikleid. Raamat sisaldab fotomaterjale. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Seitsme lukuga suletud raamat V”
Valmis on saanud Voldemar Kurese päevaraamatute viies ja viimane köide (esimene neist ilmus aastal 2006). Vaatluse all on ajavahemik maikuust 1956 detsembrini 1959, mil Kuresel täitub 66. eluaasta. Lehekülg “Stockholms-Tidningen Eestlastele” lõpetab ilmumise. Pooleldi pensioneerunud Kurese ajakirjanikutöö jätkub vabamas vormis, avaldamiskohaks saab peamiselt Stockholmi “Eesti Päevaleht”. Korduvalt jutuks võetud mälestused ei ilmu kunagi ja nende […]
“Seitsme lukuga suletud raamat IV”
Kurese päevaraamatute neljas köide vaatleb tema enese ja välis-eesti kogukonna elukroonikat septembrist 1954 kuni aprillini 1956. Lisaks kohtutakse Rootsis ringreisil viibiva Georg Otsaga ja Soomest saabunud Juhan Tuldavaga, saades neilt teateid Eestisse jäänud või küüditatud kultuurirahva, samuti omaenese sugulaste kohta. Päevamärkmetele on lisatud Kurese Rootsi “Eesti Päevalehes” ilmunud kirjutisi hilisematest aastatest, mil tema põhitöökohaks olnud […]
“Seitsme lukuga suletud raamat II”
Voldemar Kurese päevaraamatute teine köide algab aastaga 1951. Raamat kajastab eesti pagulaskonna aastaid 1950-ndate esimesel poolel, nähtuna Stockholmist. Köide käsitleb aega, mil “raudne eesriie” kodumaa ja läänemaailma vahel polnud lõdvenenud, mil inimsuhted äärmiselt pingestatud. Raamatus on ka fotomaterjali. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Maajumala poig”
Folkloristi, lingvisti ja diplomaadi Oskar Kallase “Maajumala poig” on oma kokkuseatuselt pisut erinev teistest Eesti Mõtteloo sarja raamatutest. Siin on Kallase humoorikad päevikumärkmed, tema kirjeldus oma varasest noorusest, kust on alguse saanud ka autori hilisem huvi arhiivinduse vastu. Käesolevast köitest leiab ka Lutsi maarahva tutvustuse. Oli ju Lutsi eestlaste avastamine ja uurimine üks Oskar Kallase […]
“Mida inimesed õpivad”
See raamat on katse koondada ühtede kaante vahele Lotmani kõige olulisemad tekstid, mis väljendavad kõige paremini tema teadlase kreedot. Lotman on humanitaarina otsinud vastust küsimusele, milline on humanitaarteadlase missioon, mida peaks ta ise õppima ja õpetama ja mida peaksid tema töödest õppima tema lugejad. Kas me kõik mõistame Puškinit ühtemoodi? Ei, igaüks erinevalt. Ja ärge […]
“Põhjatähe pojad”
Arved Viirlaid on kirja pannud oma mälestused Teise maailmasõja lõpuaastatest, mil ta viibis vabatahtlikuna Soome armees. Sündmused saavad alguse 1943. aastal, mil ta põgenes üle lahe Soome. Jalaväerügemendi JR 200 koosseisus tulid eestlased 1944. a. augustis kodumaale tagasi, et Saksa armee poolel anda viimsed lahingud Eesti pinnal. Sama aasta sügisel lahkus Viirlaid Soome suunal teistkordselt, […]
“Hommikupooliku lõpu poole”
On Fleet Streeti õitseaeg Londonis. John ja Bob töötavad ajalehe juures, toimetades selle vähemolulisi rubriike: ajalooveerg „Ammumöödunud ajad“, religioonile pühendatud „Meditatsioonid“ ja lisaks veel ristsõnad. Nad leiavad, et ajakirjaniku elukutse on loid ja igav, ning veedavad suurema osa päevast nurisedes oma töö üle ja unistades paremast elust. John on alati soovinud töötada hoopis televisioonis ja […]
“Helmandi silmus”
Eesti kompanii kammib läbi viimaseid majapidamisi enne elutut Bowri kivikõrbe baasist umbes kaheksa kilomeetrit põhja pool. Öösel valves olnud luureohvitser Tanel Liivak jääb maja hoovis müüri äärde tukkuma. Kui ta ärkab, pole sõdurite ega soomukite hääli kuulda. Mehe kõige suur hirm on teoks saanud ‒ ta on omadest maha jäänud. Liivak peab leidma viisi, kuidas […]
“Avastage endas geenius”
Kuidas mõelda nagu ajaloo kümme kõige revolutsioonilisemat vaimuhiiglast? Michael J. Gelb, uuendja loova mõtlemise ja juhtimisoskuste arenduse alal, on kirjutanud bestsellerid “How to Think Like Leonardo da Vinci”, “Body Learning”, “Samurai Chess” ja “Present Yourself!”. Alates 1978. aastast on Gelb kõikjal maailmas korraldanud seminare sellistele suurfirmadele nagu British Petroleum, IBM, DuPont, Microsoft, Merck ja Nike. […]
“Meie rahvuskultuuri küsimusi”
Elame praegu ajal, mis on sama pöördeline, nagu olid seda meie vabariigi sünniaastad. Nagu siis, on ka praegu jälle maailma väline korraldus murdumas ja käib ühtlasi terav võitlus uute sisemiste ühiskondlike vormide kujunemise ümber. Ka meie väike riik on juba kaasa tõmmatud käimasolevate ümberkujunemiste keerisesse. Sündmused on asetanud küsimuse alla mõnedki tõekspidamised ja lootused, millest […]
“Esivanemate ohverdamised”
Selles raamatus vaatleb M. J. Eisen tollal ja osalt täninigi marginaalseks peetud nähtust eesti rahvausundis – ohverdamist. Eisen on siin küllalt põhjalik ja süsteemne. Ta jälgib, mida ohverdati ja kus ohverdati. Rohkesti andmeid on ka sellest, millal ohverdati. Tunduvalt vähem on õnnestunud leida teateid ohverdajate, ohverdamise eesmärkide ja ohverdamisviiside kohta. Eriti huvitavaks peaks raamatu tegema […]
“Kuningas asfaldi all”
Kuidas arheoloogid leidsid Richard III Kui arheoloogid kaevasid 2012. aastal Leicesteri linna sotsiaalameti parkla alt välja vana kloostrikiriku müürid, leidsid nad sealt ühe haua. Hauas lamas luukere, mille selgroog oli tugevalt kõverdunud, kolp sisse löödud ja luudel paistis mõõgajälgi. Kas see võib olla Inglise kuningas Richard III, kurikuulus küürakas, kelle tuntusele aitas tublisti kaasa Shakespeare? […]
