“Meie kitsed. Elu kitsenduses, laiendusega lambale”
Kitsepidamine on midagi armastuse ja alkoholismi vahepealset. Algab see tavaliselt esimesest pilgust, olukorrast, kus kõnnid pahaaimamatult mööda ilma ringi, ette satub üks täiesti süütu kits ja kõmm! – oledki konksu otsas. Nagu muuseas hakkad lugema internetist kitselugusid, vaatad nunnusid kitsepilte, hakkad otsima puhkusekohti, kus võiks kohata kitsi. Lõpuks satud kogemata peale kitsekasvatuse koolitusele ja mõtled, […]
“Üks päev Ivo Schenkenbergi elust”
„Kolmandaks oli auväärne raad ka ühe Harjumaa talupoegade lipkonna vähese tasu eest palganud… Need olid uhked kartmatud mehed. Nende pealikuks oli Ivo Schenkenberg, müntmeistri poeg Tallinnast, tubli vahva noormees, kes oma talupoegadest sõjarahva saksa korra ja kombe kohaselt välja oli õpetanud. Ja need talupojad koos saksa ja rootsi tingisõduritega ei ihanud muud, kui igal päeval […]
“Moemaja”
Ühel päeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus välja – tal olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.-80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed […]
“Ema saladus”
Kõigil on ettekujutus ideaalsest elust. Agatha arvates elab seda Meghan Shaughnessy. Vähemalt nii ta arvab. Kaugelt vaadates tundub nii … Neil kahel täiesti erineva taustaga naisel on midagi ühist: mõlemal on ohtlik saladus, mis võib hävitada kõik, mida nad kalliks peavad. Nad mõlemad on tugeva emainstinktiga, valmis riskima suurelt. „Ema saladus“ on menukirjanik Michael Robothami […]
“Meie kodulinnud. Kanakari ja lestadega bande”
Astusin linnuaeda, ühes käes telefon ja teises söödapang. Otsekohe piirasid näljased linnud mind ümber ja ämbri äärtele hakkas maanduma kanu. Äkki kaotasin tasakaalu ja hetk hiljem vedelesin siruli maas, telefon lennanud tont teab kuhu ja minu peal, minu kõrval, igal pool olid söödagraanulid. Nii ma seal siis lamasin, selili sita sees, kaetud õnnelike kanadega, kes […]
“Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798”
SCRIPTA ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE Uurimus on valminud ETF grandiprojekti nr 3623 ja ETKN projekti nr 0362484/Bs03 toetusel ning kaalukamat osa allikandmete kogumise reisidest toetas sihtasutus Volkswagenstiftung.
“Ohvitseri päevaraamat. Ants Matsalo”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 10 Kolonel Ants Matsalo (1895–1945) saatus oli Eesti ohvitseri jaoks üpris tavapärane. Ta pärines paljulapselisest Mulgimaa põlistalust, sai üldhariduse Viljandi linnakoolis, mobiliseeriti ilmasõtta, läbis ohvitserikoolituse ja saadeti rindele, tegi kaasa Vabadussõja, pälvides Vabadusristi ja autasutalu, omandas sõjaväelise kõrghariduse, tõusis nii auastmes kui ka ametiredelil, arvati 1940. aastal vastutahtsi Punaarmeesse, arreteeriti […]
“Vald. Talurahva omavalitsus 1866–1918”
1866. aasta vallareform oli oluline samm kogukondade iseseisvumise teel. Vallaomavalitsuste ja vallakohtute loomisega üritati emantsipeeruv talupoegkond sobitada Balti erikorra sajanditepikkuse seisusliku ja õigusliku traditsiooniga. Balti kubermange ühtlustav vallaseadus tõi Eestimaa kubermangus kaasa suuremaid muudatusi kui Liivimaal, kus vallakohtutel oli juba olemas pikaaegne, ligi 50aastane kogemus nii kohtupraktikas kui ka majandus- ja haldusasjade ajamises. Eestimaa talupojad […]
“Sepikoda. Eestisõjakoolid 1919–1940: Inimesed, ideed, institutsioonid”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 11 Monograafia on ümbertöötatud ja täiendatud variant autori 2011. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst «Eesti sõjaväe ohvitseride ettevalmistamise süsteemi kujunemine ja areng 1919–1940» 19. sajandi teisest poolest alates oli järjest enam eestlasi Vene keisririigi alamatena omandanud ohvitserikutse. Massilisemalt toimus see aga juba Esimese maailmasõja aastail. Vabadussõjas tunti siiski suurt puudust […]
“Friedrich Akel — silmaarst, diplomaat ja riigimees”
Friedrich Akel oli Eesti omariikluse esimestel aastakümnetel ainus arstikutsega riigijuht. Enne Eesti riigi sündi silmaarsti ja ühiskonnategelasena silma paistnud Akelist sai 1920. aastatel diplomaat, seejärel välisminister ja 1924. aasta märtsist detsembrini riigivanem. Ta oli Eesti riigijuht ajal, mil kommunistid üritasid mässu abil võimu kukutada ja riik vaevles majanduskriisis. Järgnenud aastatel oli Akel veel kahel korral […]
“Jaan Teemant. Biograafia”
Vandeadvokaat Jaan Teemant (1872–1941?) oli neljakordne riigivanem ja pikaaegne Eesti tegevpoliitik. Ta oli ka 1905. aasta revolutsiooni käremeelne rahvajuht, poliitiline pagulane ja vabadussõjalaste kaitsja. Tema CV-sse mahtusid veel ametid nagu Maanõukogu aseesimees, Eesti Vabariigi prokurör ja Eesti Vabariigi usaldusmees Saksa usaldusvalitsuse juures, kui nimetada ainult mõned. Silmapaistvad positsioonid kombineerituna Teemanti jõulise natuuri ja keevalise temperamendiga, […]
“Mõrv Idaekspressis”
Poirot vaatas särava ja terase pilguga kupees ringi. Tema pilk meenutas linnu oma. Tundus, et mitte miski ei saanud selle eest varjule jääda. Ta kummardus tasase hüüatusega ja võttis midagi põrandalt üles. See oli väga elegantne väike batisträtik. Selle nurka oli tikitud nimetäht H. “Naisterahva taskurätik,” ütles arst. “Meie sõbral rongiülemal oli õigus. Mängus oli […]
“Kass”
Lemmikloomad Kompaktne – Praktilisi ja ekspertnõuandeid kassi pidamiseks Kokkuvõtlik – Hooldamine, toitmine, kasvatamine, järglaste saamine, tervishoid, käitumine ja palju muud. Sisaldab rohkesti värvilisi pilte, vajalikke aadresse ja lisainformatsiooni ning Internetiaadresse. Kompetentne – Tekst on koostatud koostöös mitmete professionaalsete kasvatajate ja loomaarstidega.
“Eesti maa maitsed (ja mõned vetelt ka)”
IRL ajab Eesti asja igal pool ja kogu aeg. Selles raamatus heidame pilgu Eesti maitsetele. Peatähelepanu ei ole mitte traditsioonilistel maitsetel, vaid pigem headel toiduainetel, mida meie kodumaa pakub. Olgu need retseptid inspiratsiooniks igaühele, kes soovib senisest põnevamal viisil kasutada oma koduaia võimalusi ning leida turu- või poeriiulikraamile uusi ja põnevaid rakendusi. Et traditsioonid ära […]
“Eesti pühade maitsed (sobivad argipäeva ka)”
Siin raamatus pole võetud sihiks kopeerida meie esivanemate menüüd ega toitumistava. Pühademeeleolu ei ole museaal. Kõige olulisemad on pühad ise, nende tähendus. Võtke endale aega, valmistage üks maitsev roog, istuge laua taha ja arutage pereringis, mis on need asjad, mis teile tegelikult olulised on. Mis on püha?
“Tuna 1-4 2006. 4 raamatut”
Tuna 1/2006 Jaak Valge: Demokraatia ja ebademokraatia Ivar Leimus: Viikingid – röövlid või kaupmehed? Sulev Vahtre: Jaagupipäeva asjus Inna Põltsam-Jürjö: Käsitöölised ja nende osa Uus-Pärnu majanduselus orduaja lõpul Heino Arumäe: Võrdlevalt Eesti-Nõukogude ja Soome-Nõukogude läbirääkimistest sügisel 1939 Kalervo Hovi: Göring ja Soome Talvesõda Vladimir Sazonov: Arad-Ahhešu kiri Aššurbanipalile Marika Mikkor: 1930. aastad Kaukaasias “Edasi” kolhoosis […]
“Kohtlane. Mikrobegas”
Sari Europeia Houdoni silmapaistvat skulptuuri “Voltaire tugitoolis” säilitatakse Sankt Peterburi Ermitaažis. Skulptuuri koopia asub Pariisi Comedie-Francaise´is. Kui teha ring ümber skulptuuri, vaadates ainiti kirjaniku silmi, võib tähendada, kuidas reibas naeratus ta huulil asendub tülgastuse, grimassi ja sarkasmiga. Edasi võib näha Voltaire´i kui mõtisklustesse süvenenud filosoofi, siis Voltaire´i kui “peiarit”, kes lihtsameelse pilguga seirab maailma absurdsust. […]
“Fööniksburgi karussell”
“Loomingu” Raamatukogu 33-34 2017 Kogumik koondab neli teksti: kaks lühilugu, näidendi ja kinonovelli. Kõik lood keerlevad ümber Viljandi. “Olen sisuloome kõrval pidanud silmas ka keeleloomet. Vormi ja stiili valik on teadvustatud, vahel vaistlik. Nii olen välja kujundanud loomelaadi, mida omaette nimetan “võimatusevõimaluse stiiliks”, s.t. kõik reaalne on sedavõrd ebareaalne, et on – juba uuel tasandil […]
“Naljakad armastuslood”
“Loomingu” Raamatukogu nr. 39 1965 Kolm melanhoolset anekdooti
“Hrafnkell Freysgodi saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga”
Saagad Keskaegne Islandi saagakirjandus on Euroopa kultuuriloo üks omapärasemaid ja põnevamaid peatükke, mis ütleb midagi igale lugejale – otsigu ta neist elutarkust, seiklusi, ajalugu, müüte või meelelahutust. Hrafnkeli saaga, mille tegevus toimub umbes aastal 925-950, on kirja pandud ajavahemikus 1280-1350, ning Gunnlaugi saaga, mille tegevus leiab aset umbkaudu 990-1010, tõenäoliselt mõnevõrra varem, umbes aastatel 1270-1300. […]
