“Soome-kaubandus Eesti sadamates 19. sajandi viimastest kümnenditest kuni esimese maailmasõjani”

Eesti-Soome kaubavahetusel on sajanditepikkune ajalugu. Eesti põldude suhteliselt hea saagikus ja kalarikaste püügikohtade puudumine iseäranis Virumaa rannikul lõid eeldused Eesti ja Soome rannaelanike püsivate kaubakontaktide tekkimiseks. Erilise tähenduse omandas eestlastega kauplemine Soome saarlaste jaoks, võttes Virumaal üsna omanäolise sõbrakaubanduse vormi. Läbi aegade püüdsid Eesti ja Soome suuremad kaubalinnad, eelkõige Tallinn ja Viiburi, vahelduva eduga keelata sealsetel randadel vahetuskaubandust. Nii on teada, et juba 1336. aastal anti Soomes korraldus piirata vaba talupojakaubandust ja koondada see linnakaupmeeste kätte. Kuningas Gustav Vasa keelanud nn. talupojakaubanduse koguni surmanuhtluse ähvardusel. On loomulik, et ülelahekaubandus elavnes neil aastail, mil Soome lahe äärsed alad kuulusid ühe Läänemerel ülemvõimu saavutanud suurriigi koosseisu.