“Ivan Orava mälestused”
Minevik kui helesinised mäed (Raamatus on eelmise omaniku nimi)
“Ivanhoe”
“Ivanhoe” tegevus toimub 1190. aastatel ristisõdade ajal. Inglismaal on tugevnenud normannide mõju ning troonil on asevalitseja prints John, Pühal Maal viibiva seadusliku kuninga Richard Lõvisüdame vend, kes trooni ihaleb. Kord aga ilmub turniirile tundmatu rüütel, kiiver nägu varjamas. Vaid asjasse pühendatud teavad, et tegu on Richard Lõvisüdame truu kaaskondlase Wilfred Ivanhoega, kes annab saksidele taas […]
“Ivanhoe”
Wordsworth classics With an introduction and Notes by David Blair, University of Kent at Canterbury Set in the reign of Richard I, Coeur de Lion, Ivanhoe is packed with memorable incidents – sieges, ambushes and combats – and equally memorable characters: Cedrie of Rotherwood, the die-hard Saxon; his ward Rowena; the fierce Templar knight, Sir […]
“Ivar Stukolkin”
Sari: “Olümpiavõitjad” Sportlike saavutuste poolest võin ma oma spordikarjääriga igati rahul olla. Paremat tahta oleks raske: olümpiavõit ja olümpiamedalid räägivad enda eest. See on sporditee tipp, mida võib uhkusega meenutada. Seda enam, et suutsin tippujumise kõrvalt lõpetada ka ülikooli ja läbid ajateenistuse. Kõik oli seega peaaegu üheaegselt saavutatud ning sellises olukorras võinuks rahulikult ka sportlasena […]
“J.M.R.L”
… Lenzist kõneldes jõutakse varem või hiljem hullumeelse teemani. Ebanormaalse inimese maine saatis Lenzi eriti pärast pastor Oberlini juures veedetud üheksateistkümmet kurikuulsat päeva elu lõpuni. Niisugust mainet kujundas muidugi olulisel määral Lenzi enda küllap varasemast ajuti ebastabiilsem psüühiline seisund pärast Lääne-Euroopast lahkumist (see periood on aga väga katkendlikult dokumenteeritud), kuid peamine osa selles on olnud […]
“Ja ära Kafkat unusta”
Selle raamatu pealkirja eest olen tänu võlgu Toomas Liivile. 2003. aasta suvel kinkis Toomas mulle oma luulekogu, kuhu kirjutas: “Heale kolleegile Toomas Raudamile! Läbilugemiseks! Ja ära Kafkat unusta!” Kiri on kirjutatud punase pastakaga. Kirjas on ka üks kirjaviga: juuli on kirjutatud ühe u-ga. Võimalik, et mingis keeles kirjutataksegi juuli ühe u-ga ja juuli suure tähega, […]
“Ja ei jäänud teda ka”
Salapärane U. N. Owen meelitab kümme inimest, keda pealtnäha miski omavahel ei seo, Devoni rannajoone lähedale Sõdurisaarele. Õhtusöögi ajal hakkab mängima salvestis, milles nähtamatu majaperemehe hääl süüdistab külalisi ränkades kuritegudes. Samal õhtul leitakse üks külalistest, hooletu autojuht Tony Marston, surnult. Pinge kasvab sedamööda, kuidas külalised mõistavad, et mõrvar viibib nende seas ning kavatseb tappa üha […]
“Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka. Kogutud teosed III”
Sisukord Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka Hindrey suve viimane, lõplik päev (T. Liiv) Esitrüki arvustusi K. A. Hindrey: Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka. Suvejutt. Noor-Eesti Kirjastus, 1939 (B. Kangro) Eesti romaan (B. Kangro) Selgitusi (T. Liiv) Bibliograafilisi andmeid
“Ja ilma ja inimesi”
Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi 1984-1989. Tuntud raadioajakirjanik mõtiskleb talle omastes pisut lüürilises esseevormis glasnosti ning sellele osakssaanud tagasilöökidest Eestis.
“Ja mullaks ei pea sa saama…”
Autori märkus “Ja mullaks ei pea sa saama… on romaan Guibordi protsessist. Mõned stseenid ja suurem osa kõnelusist on kujutletud. Aga väljamõeldised põhinevad siiski mõningail tuntud olukordadel ja kõnelused on taastatud pudenevaist ajalehtedest, ajakirjadest, kohtuprotokollidest ja teistest selleaegseist dokumentidest. Ei ole mingit märkimisväärset tõest kõrvalekaldumist. *** Andrea: “Õnnetu on maa, kus sangarit ei võrsu.” Galileo: […]
“Ja nüüd tulen mina!”
Äriromaan naistele “Seda, et ma hea olen, märkavad teised niigi!” Eksite, kui nii arvate. Seda, kui hea te olete, peate teistele ise näitama. Edu ei ole taeva kingitus ega kaasasündinud omadus – edukaks tuleb saada. Iseenda ja oma ideede õige esitlemine ja edukas müümine on lihtne – nagu näitavad Sabine Asgodom ja Hermann Scherer loos […]
“Ja oli kunagi keegi…”
Valimik novelle. Sisukord: Karl Augusr Hindrey, Isa, Neero, Haiged hinged, Maksuinspektor, Üks pühapäev, Kahevõitlus, Viinapisarad, Ristteel, Ja oli kunagi keegi …, Linnuteelind. Loomingu Raamatukogu 1968, 35-38
“Ja päike tõuseb. Fiesta”
… Hemingway põhiprintsiibiks läbi aegade oli tõdemus, et kirjaniku tööks on tõekuulutamine. Milline tõde ja millal – see oli omaette küsimus, ning kuidas seda saavutada eri aegadel, küllaltki erinev. Kõin need jutud telegraafistiilist, jäämäe nähtavast ja nähtamatust osast, väljamõeldise elust elavam olemine (see on ju nonsenss) ning paljud teisedki müütideks stantsitud stambid on tegelikult hädised […]
“Ja väntab härg”
Peatoimetajad meenutamas turnimist võimu ja vaimu vahel. Lunatšarski tahab Eesti vara pihta panna & Gorkile teeb Eesti hümn nalja & Vanaprouadel on kõik meeles & Molotovi-Ribbentropi pakti igihaljus & Putini valikud noore mehena ja praegu. Pamflette Taskuformaat.
“Jää ja pimeduse õud”
Christoph Ransmayr sündis 1954. aastal Welsis, Ülem-Austrias. Ta tudeeris Viinis ja elab praegu Iirimaal. Tema raamatuid, teiste hulgas Viimne maailm, on siiani tõlgitud 22 keelde. Temalt on ilmunud teosed: Särav Surm. Kuivendusprojekt ehk olulise avastamine (1982), Pimedas nurgas. Teateid Kesk-Euroopast (1985), Viimne maailm, romaan (1988), Morbus Kitahara, romaan (1995). Selle mitmekihilise seiklusromaani keskmes on Austria-Ungari […]
“Jää kütkes”
Arsti võitlus ellujäämise eest lõunapoolusel. Tõesti sündinud ja kaasakiskuv lugu lõunapooluse uurimisbaasis muust maailmast ära lõigatud arstist Jerri Nielsenist, kelle hämmastav päästeoperatsioon 1999. aasta oktoobris maailma ajakirjanduses laineid lõi.
“Jää voolab. Eesti polaarränduri August Masiku maailm.”
1918. aastal võtsid viis asjahuvilist meest, kes olid varem küttinud vaalu ja karusloomi, Kanada põhjarannikult Crossi saarelt suuna Beauforti merele, kuhu ei olnud tihanud kaugeneda ükski loodusteadlane ega põliselanik. Nende juhiks olid merekoolis käinud norralane Storker Storkerson ning eestlane August Masik. Nad rajasid jääle maailma esimese triivjaama. Meeste käsutuses ei olnud puidust maju, telefone, lennukeid […]
“Jäähoki Eestis ja maailmas”
Säravad tähed ja olulised hetked Jäähoki kui maailma kiireim sportmäng, mida enne Teist maailmasõda Eesti ajalehes kirjeldati koguni kui “mängu surmaga”, ei jäta külmaks ühtegi tõelist spordisõpra. Seda spordiala on Eestis harrastatud nüüd juba kaheksakümmend aastat. Eesti jäähokimängijatel ei ole küll seni ette näidata maailma mastaabis suuri võite, kuid laias ilmas toimuvad hokisündmused köidavad meiegi […]