“Janitšaride puu”
Istanbuli detektiivi Yasim tegutseb Tegemist on Jason Goodwini esimese ilukirjandusliku teosega, kuigi ajaloo ja kultuuriloo teemalisi raamatuid on ta avaldanud juba varem. Ta õppis Cambridge´is Bütsantsi ajalugu ning on kirjutanud Osmanite impeeriumist. “Janitšaride puu” on kavandatud raamatusarja avaraamatuks ning selle peategelane on detektiiv Yasim, kelle teeb eriliseks tõik, et ta on eunuhh. Samal ajal tagab […]
“Jänki kuningas Arthuri õukonnas”
/—/ Seda maailmakirjanduse tippteost on nimetatud rüütliromaanide paroodiaks, mida ta ka on, kuid praktilise maailmavaatega jänkist peategelane võinuks sattuda ükskõik mis ajastul mis tahes ühiskonda ning ikka näinuks Twain seda iroonilise pilguga. Romaanis astub üles kogu kuningas Arthuri ümarlauadefilee alates kuninganna Guinevere’ist ja lõpetades võimsa võluri Merliniga, kellele assisteerivad igat masti rändrüütlid oma turniiride, pidusöökide […]
“Jänki kuningas Arthuri õukonnas”
“Maailm on täis üllatusi. Kuningas tusatses; see oli loomulik. Võidakse küsida, mispärast, ja arvatakse muidugi, et ta mõtles oma hämmastavalt suurele langusele, mõtles sellele, kuidas ta kõige kõrgemalt positsioonilt maalimas langes kõige madalamale, kõige hiilgavamast seisusest kõige tähtsusetumasse; kuidas ta kõige suursugusema elukutse pidi vahetama kõige alaväärtuslikuma vastu. Ei, olen valmis vanduma, et kõige rohkem […]
“Jannsen. Elu ja töö”
Vello Salo hinnangul on Johann Voldemar Jannsen kõige laimatum tegelane Eesti ajaloos, kelle hea nimi ootab taastamist. Sellesse soovib oma panuse anda ka monograafia Johann Voldemar Jannsenist, mis annab ülevaate tema elust algusest lõpuni ja tegevuse erinevatest aspektidest, nagu naiteks tööst koolmeistrina, tegevusest rahvakirjanikukuna, “Perno Postimehe” sünnist, “Eesti Postimehe” loomisest ja tegevusest, “Wanemuise” seltsi asutamisest […]
“Jansiga maailma nabal”
Magnuse koolipoisielu kulges mööda tavalist rada kuni päevani, mil ta leidis endale kauge kirjasõbra Analola. … Ühtäkki juhtus midagi ekstra eriskummalist. Kuuldus imelik madal jorin. See kostis justkui mäe seest või maa alt, ent õige lähedalt. Nüüd tundis Magnus, kuidas kivi istumise all liigahtas ning hakkas kergelt võnkuma. Ka Mans paistis segaduses olevat, niheles ja […]
“Järelehüüd”
Sisukord – 1941 – Järelhüüd Kuusiku peremehele – Vürst Loomingu Raamatukogu 1994/11
“Järelhüppeid kultuurikihist” 1. ja 2. raamat
Kokku kaks raamatut. Fotoraamatu 1. osa Tema kogu aeg kaelas kõlkuv aparaat ning pidevalt mööda ruumi otsivalt vaatavad silmad vastavad romantilisele ettekujutusele fotograafist, kes oskabki maailma ainult läbi kaamerasilma vaadata. Kalju Suure autorikujund on väga tugev, tema lähenemine fotograafiale samavõrd tugevat aukartust reetev. Kalju Suure puhul võib ilmselt liialdamata öelda, et tema tööd on sulandunud […]
“Järelnoppeid kultuurikihist”
Nüüd aitab! Minu mõõt hakkab täis saama. Kui Kalju Suur veel mõne triki sooritab, lähen kadedusest lõhki. Kuidas on võimalik, et Tallinna Raamatutrükikoda ainuüksi Kalju Suure jaoks rügab? Selle maja toodangut jälgides võib kahtlustada, et suurem osa ajast kulutatakse seal just härra Suure fotoraamatuile. Ammuks see oli, kui ilmus “Seinast seina”, selle järel õige pea […]
“Järelpõimik”
Sellesse on koondatud mõne aasta eest meie keskelt lahkunud Gert Helbemäe suurelt osalt seni avaldamata ilukirjanduslik pärand – novellid lühipalad, romaanikatkend, koguni üks lühinäidend ja reisikirjeldus. Kõik need annavad tunnistust nii Helbemäe loomingu mitmekülgsusest kui ka ta eripalgest, eriti Vana Tallinna kujutajana. Neile on lisatud lühike saatesõna ja fotosid, et ta kuju selgemalt silme ette […]
“Järeltöötlus: must-valge”
n. filmile või digitaalkandjale jäädvustatud kujutise töötlemine peale salvestusprotsessi Põhjalik järeltöötlusvahendite ja -tehnikate tundmine on ülimalt oluline kõigile, kes püüdlevad paremate fotode poole. Nende abil võib meistriteose voolida ka algselt üpris keskpärasest kaadrist. Pole vahet, kas töötate klassikaliste või digitaalsete vahenditega – peale päästikule vajutamist tehtav mõjutab teie töö lõpptulemust alati olulisel määral. See raamat […]
“Järeltöötlus: värvifoto”
n. filmile või digitaalkandjale jäädvustatud kujutise töötlemine peale salvestusprotsessi Selle raamatuga alustab Digipraktik fototeatmike sarja, mis käsitleb fotode järeltöötlust, kompositsiooni, valguse nägemise oskusi ja teisi edukate fotode tegemise aluspõhimõtteid. Seeläbi üritame anda oma panuse Eesti fotohuviliste oskuste parandamiseks ja alusteadmiste taseme tõstmiseks. Loodetavasti leiavad need raamatud tee ka kunstiüliõpilaste ja juba kogenumate fotograafide lugemislauale – […]
“Järgmise mehega on kõik teisiti”
Kust leida õiget meest ja milline see õige mees üldse olema peaks? Ja kui see kord leitakse, mis siis edasi saab? Arstide, sotsioloogide, filmiteadlaste – seltskonna koorekihis liikuva, Berliinis kinorežissööriks pürgiva neiu lustakasiroonilises stiilis kirjapandud seiklused elukaaslase ja -õnne otsinguil.
“Järgmiseks”
“Järgmiseks” on hoiatusromaan, kuid – see on suhteliselt pretsedenditu – kuna autor pakub teose lõpus välja väga selge tegevuskava, võib seda teatud mõttes ka lahendusromaaniks lugeda. Teost läbib terav ühiskonnakriitika, põhilise sauna saab USA seadusandlus, mis võimaldab geenide patenteerimist ja inimkudede kaubastamist. Üsna puust ja punaselt tehakse selgeks, et tegelikult satub see vastuollu USA konstitutsiooni […]
“Järgmisel aastal Jeruusalemmas”
«Järgmisel aastal Jeruusalemmas!» hüüavad juudid üksteisele hüvastijätul ja uusaastal. Nad peavad sellega silmas: me näeme üksteist taas, ja kui võimalik, siis tõotatud maal. Või vähemalt seal, kus saab rahus elada. Andre Kaminski perekonnasaaga on seikluslik ja meeliköitev romaan, juudi jutustava ilukirjanduse ainulaadne näide, intelligentne, kaval, huumoriküllaselt kirjutatud teos, mille igas peatükis sisaldub sügav tarkus: ilma […]
“Jarmalandi kroonikad I. Salajaki lahing”
„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod. Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist. Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning […]
“Jarmalandi kroonikad II. Viitrijaht”
Salajaki lahing on lõppenud, kuid viitrijaht mitte. Paljud on põgenenud maa alla. Viiter Ristin ja Salajaki prints Dhor liiguvad aeglaselt sügavikku, mida nimetatakse Jarmalandiks. Neil on kannul salk sõdureid, rüütleid ja haldjaid ning ronijad Niklis ja Jöran Egg. Nüüd peavad viitrid ja inimesed võitlema tundmatus maailmas, kus puhub jäine tuul ja varjude seas varitsevad kurjad […]
“Järvemaja”
Selles romaanis jätkuvad raamatus “Kui tuul puhub” alanud põnevad sündmused, mis võiksid toimuda ka tegelikkuses! Colorado veterinaar Frannie O´Neill teab kohtuvat saladust, mid muudab maailma tulevikku. Tööt ajutiselt kõrvaldatud FBI agent Kit Harrison on näinud asju, mis panevad teised ta terves mõistuses kahtlema. Kahteistkümneaastasel tüdrukul Maxil ja veel viiel imetabasel lapsel on võime, millest meie […]
“Jean Gabin”
Fotol on poisike, aastat kuus vana. Käes on tal mingisugune võru, peas madrusemüts. Mossis ja tedretähniline. Fotograaf on ta pannud seisma poosi, nagu ikka pildistatakse heast perekonnast lapsi kusagil pargis, mille hooldatud teedel pettunud fotografeeritu hiljem veeretatab oma võru, nägu viril, sest musta katte alt ei ilmunud ju tõotatud linnukest. Kuid parki pole. Selle asemel […]
“Jean Sibelius”
Muidugi, ka selline raamat Sibeliuse kohta võib meil olla. See teos ei ole muusikamehe kirjutatud. Santeri Levis oli Sibeliuse sekretär – tema kirjapanekud on seega kauaaegsete tähelepanekute, muljete ja meeldejäetud faktide resultaat. Kindlasti on autor püüdnud Sibeliust õige mitmekülgselt kujutada, kuid – mis parata! – iga kirjapaneja teeb paratamatult valiku sellest, mis talle kõige olulisemana […]
