“Jumala tuultes”
Viis jutustust Sealpool väravaid Kaks elu Ema Jumala tuultes Kivi mere ääres (Raamatus on endise omaniku nimi, paberkaaned puudu)
“Jumala veskid”
Sari: Eesti novellivara Hugo Raudseppa (1883-1952) on iseloomustatud kui reporterit ja filosoofi, elunähtuste registreerijat ning nende kallal juurdlejat, kui erksat vaatlejat ja vaatamisrõõme nautivat elujaatajat. Siinne valik pakub selle reporteri ja filosoofi erilaadilisi lühiproosapalu, millest varasemad on pärit 1926. a ilmunud kogumikust “Ristteed”, hilisemad kogudest “Jumala veskid” (1936) ja “Kivisse raiutud” (1942).
“Jumalad lahkuvad maalt”
Ain Kalmuse uus ajalooline romaan annab meile muistse Eesti vabadusvõitluse eelaja kõige laialdasema kujutuse. Tegevus sünnib tolleaegseis tulipunkides – Peipsi ääres, Saaremaal, Visbys, Lundis, Väina jõel ja Rävälas. Miljöö ja taust on romaanis maalitud suure detailirikkusega, tüübid nii eestlase kui võõraste hulgast on elavad ja omapärased. Sündmused toimuvad ajajärgus, mida meil seni vähe või üldse […]
“Jumalad lahkuvad maalt”
Kas ristiusu vastuvõtmine 13. sajandi algul tulenes eesti rahva vabast tahtest või sunnist? Mis valikud olid eestlastel enne muistse vabadusvõitluse algust? Kas neil olnuks võimalik panna näiteks otse Rooma paavsti abiga sakslaste ja taanlaste julmale edasitungile piir? Neid küsimusi puudutab Ain Kalmuse peateos, mille tegevustik algab 12. sajandi viimasel veerandil ning keskendub eesti vanema Tabelinuse […]
“Jumalad, deemonid ja teised”
… Kirjandus pole mitte uurimisala, mis tuleb eraldi lahtrisse panna ainult õpetlastele meeleülenduseks, vaid laiahaardeline ja taidurlik väljendusvahend, mis toob kasu nii kirjaoskajatele kui kirjaoskamatutele. Õige kirjandusteos peab huvi äratama kõige mitmekesisemal viisil: kõiki “Ramajana” stroofe võib viisistada ja laulda, jutustada dialoogina ja esitada koos tegevusega ning käsitleda üleva draamana (…) Igal lool on filosoofiline […]
“Jumalad, hauakambrid, õpetlased”
Saksa ajakirjanik C.W. Ceram jutustab oma huvitavas, omapärase romaani vormis kirjutatud raamatus arheoloogia kui teaduse tekkimisest, tähtsamatest arheoloogilistest kaevamistest, mis panid aluse antiikriikide ajaloo tundmaõppimisele, ja sellest, kuidas teadlased suutsid leidude põhjal lõpuks põhijoontes taastada igavikku vajunud sajandite ajaloo. Autor juhib lugejat inimkonna kultuuriajaloo näitelaval teadlaste jälgedes kontinendilt kontinendile. Romaan koosneb neljast raamatust. “Raidkujude raamatu” […]
“Jumalaema kirik Pariisis”
Victor Hugo romaan “Jumalaema kirik Pariisis” on üks romantismi tippteoseid. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse võrdkujust Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Hädavaresest poeet ja filosoof Gringoire võlgneb talle elu, keigarist kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo väärastunud kirg aga saadab ta surma. Vaid Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, […]
“Jumalaema klooster”
Pühendatud Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse Nunnakloostri 125. aastapäevale
“Jumalaga meri!”
Novellid Sisukord – Kojutulek – Tee üle Kamtšatka – Loo lõpp – Kapten Thomsoni tähtis reis – Väike hobune – Õuerahu – Tson Lemberi uus elu – Viimne suviline – Jumalaga, meri! Taskuformaat, sees pühendus
“Jumalate aed”
See on Gerald Durrelli Korfu-triloogia kolmas raamat, kus jätkub raamatutest “Minu pere ja muud loomad” ning “Linnud, loomad ja sugulased” tuttavaks saanud perekonna elu Vahemere saarel. Kohtume siin juba varasematest osadest tuttavate tegelastega ning mitmete uute värvikate tüüpidega, kelle sekeldustele ei jää põrmugi alla kodu Durrellide pere kirju seltskond. Gerald Durrell (1925-1995) oli loodusuurija ning […]
“Jumalate aritmeetika”
Noor eestlanna Kadri Raud on 1980. aastate lõpul koos emaga välja rännanud Prantsusmaale, kuid hakkab vanaema surma järel üha enam huvi tundma oma Eestisse jäänud suguvõsa heitliku mineviku vastu. Kadri päevikusissekannetega vahelduvad raamatus kirjad, mille on vanaemale saatnud tema Siberisse küüditatud sõbratar Liisi. Need ammused kirjad heidavad valgust ka Kadri pihtimustele. Kaks jutustajahäält segunevad, põimuvad […]
“Jumalate jäljed”
Raamatus alustab Graham Hancock kogu maailma hõlmavat otsiskelu, et kildudest kokku panna inimkonna unustatud eelajalooga seonduv päratu saladuslik mosaiikmõistatus. Üksteisest nii kaugel paiknevatel iidsetel objektidel, nagu seda on Egiptuse suur sfinks, Tiahuanaco kummalised templid Andides ning Mehhiko õudust tekitavad Päikese- ja Kuupüramiid, avastab ta mitte ainult viimasest jääajast pärit senitundmatute inimhõimude tegevuse ilmseid jälgi, vaid […]
“Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad”
Vana-India kuningas Aśoka (võimul u 274/268 – 234/232 eKr) oli legendaarne valitseja, kelle isik on tänapäevaks pea täielikult legendide udusse mähkunud. Tema arvukad raidkirjad Hindustani poolsaare eri paigus propageerivad budismi õpetusel baseeruvat humanismi ning toovad meieni sellised heaoluühiskonna igikestvad väärtused nagu sallivuse, hoolimise, usuvabaduse, moraalsuse, vägivallatuse ja võrdsuse seaduste ees. Maurya dünastia kuningas Priyadarśin Aśoka […]
“Jumalate surm. Julianus Usutaganeja”
Triloogias “Kristus ja Antikristus” uurib Merežkovski endale olulist teemat: kultuuride kokkupõrget murrangulistel aegadel. Ta käsitleb värvikalt üksikisiku saatust antiteeside – paganlus ja kristlus, headus ja kurjus – ristteel. Esimeses osas on peategelaseks keiser Julianus, kes ei suuda leppida, et “kõikidest maailma otstest lendavad mustad mungad nagu kaarnad Hellase valgest marmorist ihule ja nokivad seda kui […]
“Jumalate tehnoloogia. Iidsete aegade imeline teadus”
Autor David Hatcher Childressi megateos “Jumalate tehnoloogia” avab ukse salapärasesse ja imelisse iidse tehnoloogia maailma, tuues välja hämmastavad tõendid alates iidse maailma arvutitest kuni “jumalate” lennumasinateni.Raamat kirjeldab tehnoloogiat, mida väidetavalt kasutati kadunud Atlantises ja uurib teooriat, mille kohaselt oli Egiptuse suur püramiid algselt hiiglaslik elektrijaam. Raamat on algusest lõpuni täis teaduspõhiseid fakte, teravaid tähelepanekuid ja […]
“Jumalatusest”
“Seda, et mul tuli tänapäeval õhuke kirjutis “Jumalatusest” avaldada, ei tuleks mul põhjendada ühelegi lugejale pärast seda, kui ta on selle köitekese sisu taibanud.”
“Jumalik komöödia I-III. Purgatoorium. Põrgu. Paradiis. 3 raamatut”
Bibliotheca Mediaevalis Kommenteerinud Ülar Ploom Dante Alighieri (1265-1321) “Jumalikku komöödiat” peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Ca 1307/8 – ca 1320 itaalia (firenze) varases kirjakeeles ja vormilt I I – silbikus ning tertsiinis valminud eepiline poeem on ühtlasi Euroopa hiliskeskaegse ühiskonna ja kultuuri sügavamaid peegeldusi. “Jumalikku komöödiat” on tõlgendatud ja tõlgitud juba 700 aastat ning sellest […]
“Jumalik komöödia. Põrgu”
Dante Alighieri (1265-1321) “Jumalikku komöödiat” peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Ca 1307/8 – ca 1320 itaalia (firenze) varases kirjakeeles ja vormilt I I – silbikus ning tertsiinis valminud eepiline poeem on ühtlasi Euroopa hiliskeskaegse ühiskonna ja kultuuri sügavamaid peegeldusi. “Jumalikku komöödiat” on tõlgendatud ja tõlgitud juba 700 aastat ning sellest on kujunenud ka rahvuslike keele- […]
“Jumalik komöödia. Purgatoorium”
Bibliotheca Mediaevalis Kommenteerinud Ülar Ploom Antiiktraditsiooni järgi kujutleti valguse “loomust” kuni uusajani kahetisena: üks, põletava tule kaasnähtus, toimis ajutiselt; teine, sarnaselt taevase kiirgusega, ei kadunud eales. Valguse omadusi kanti üle ka tulele. Ainetute hingede patuväärdumusest puhtaks põletamiseks sobis ainult vaimne tuli. Purgatoorium on koht, kus inimhinged õndsuse vääriliseks puhastati. Paradoksaalsel kombel aitas selle ülemõistusliku kujutluseni […]
“Jumalik komöödia. Purgatoorium”
Kommenteerinud Ülar Ploom Antiiktraditsiooni järgi kujutleti valguse “loomust” kuni uusajani kahetisena: üks, põletava tule kaasnähtus, toimis ajutiselt; teine, sarnaselt taevase kiirgusega, ei kadunud eales. Valguse omadusi kanti üle ka tulele. Ainetute hingede patuväärdumusest puhtaks põletamiseks sobis ainult vaimne tuli. Purgatoorium on koht, kus inimhinged õndsuse vääriliseks puhastati. Paradoksaalsel kombel aitas selle ülemõistusliku kujutluseni just mõistuspärasus. […]
