Vana-India kuningas Aśoka (võimul u 274/268 – 234/232 eKr) oli legendaarne valitseja, kelle isik on tänapäevaks pea täielikult legendide udusse mähkunud. Tema arvukad raidkirjad Hindustani poolsaare eri paigus propageerivad budismi õpetusel baseeruvat humanismi ning toovad meieni sellised heaoluühiskonna igikestvad väärtused nagu sallivuse, hoolimise, usuvabaduse, moraalsuse, vägivallatuse ja võrdsuse seaduste ees.
Maurya dünastia kuningas Priyadarśin Aśoka (3. saj keskpaik eKr) sai päranduseks vägeva kuningriigi, mis hõlmas kogu Põhja-Indiat. Ta alustas oma karjääri vallutajana, ent sõjakoleduste mõju tsiviilelanikkonnale šokeeris kuningat nii palju, et ta loobus edasistest vallutustest. Selle asemel võttis ta vastu budismi ja manitses oma alamaid üksmeelele ja moraalsele käitumisele. Oma ideed tegi Aśoka teatavaks kuninglike sooviavaldustena, mida nimetatakse ediktideks. Alates nende dešifreerimisest 1830. aastatel on need tekstid saanud osaks maailma kirjanduspärandist.
– Klaus Karttunen
Helsingi Ülikooli Lõuna-Aasia uuringute ja indoeuropeistika professor
Aśoka laiendas oma impeeriumi peaaegu üle kogu India subkontinendi, aga loobus vallutustest, pöördus budismi, edendas ühiskondlikku heaolu ja sallivust. Seda kuulutas ta programmiliselt oma raidkirjades. Martti Kalda põhjalik saatesõna ja kommentaarid käsitlevad Aśoka elulugu, budismi kujunemist, India ja muu maailma kontakte, India kirjakeele murdeid ja India raidkirjade uurimise ajalugu.
– Margus Ott
TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo õppetooli lektor
Sari – Bibliotheca ASIATICA
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.