“Kuupiste”
Anne Kahro (sünd. 1974.a.) on metafüüsilisest isikust ettevõtjana andnud koos käesolevaga välja viis luuleraamatut, kalambuurikogumiku ja ühe biograafilise teose. Ta on mitmete koorilaulude ja muusikateoste tekstide autor. Avaldanud esseesid ajakirjanduses.
“Kuurort”
Nad ei jõudnud ära oodata, millal kohale jõuavad. Inglismaa ranniku lähedasel saarel on avatud idülliline heaolukeskus, mis tõotab puhkust ja lõõgastust – aga kunagiste süngete mõrvade tõttu on see kohalike sõnul üks ära neetud paik. Aga nüüd ei saa nad siit lahkuda. Näiliselt traagilise kukkumise järel leitakse joogapaviljoni lähedalt kividelt noore naise surnukeha. Uurija Elin […]
“Kuus Easy lugu”
Walter Mosley (s 1952) detektiivromaanid on võitnud niihästi auhindu kui ka lugematute lugejate südameid. Täpsemalt võlgneb autor selle eest muidugi tänu oma tegelasele Ezekiel Rawlinsile, hädas avitajale. Nagu üks Mosley ja Ezekieli kodumaiseid kriitikuid hüüatab: “Olgu kiidetud see päev, mil Mosley sulest sündis Easy Rawlins!” Naasnud noore mehena Teisest maailmasõjast, asub Lousianast pärit Easy elama […]
“Kuus Eesti tänase muusika loojat”
Sisukord Jaan Koha (H. Tõnson) Arvo Pärt (M. Vaitmaa) Jaan Rääts (P. Kuusk) Kuldar Sink (M. Vaitmaa) Eino Tamberg (P. Kuusk) Veljo Tormis (H. Tauk) Resümeed
“Kuus päeva”
Käesolev teos on uut laadi Kangro romaanitoodangus. Tuttavast Tartust ja tunasest Eestist on siirdutud mujale ja meie ajast hoopis kaugele – 12-ja 13-ndasse sajandisse. Ometi pole ka “Kuus päeva” Eestist ja selle probleemidest kaugel – käsitletakse Muinas-Eesti kristianiseerimise aega ja selle plaanitserjat ja läbiviijat, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoega. Teose pealkiri on võetud Piiblist loomisloo sümboolika […]
“Kuuskümmend aastat hiljem. Mõtuse Jaani elu ja inimesed”
Vihm sibises vastu klaase ja heitis tuulehooga lisaks justkui herneid, mis tinisesid aknaplekil ja tornikatusel. Iilid sihisesid, lõunast kiirgasid üle tumeda mere ja läbi sääseparvse vihma Roomassaare sadamatuled, neemikul plinkis tuletorn. Abrukat ei paistnud, Loode tammik tumendas vaid aimamisi, Tori pakkus litsilikku agulivira, kolmkümmend viis aastat tagasi hävinud Turse kiriku juures roostetas sama kaua lagunenud […]
“Kuutiiger”
Inglise nüüdiskirjaniku Penelope Lively 1987. a. Inglismaal ilmunud romaan “Kuutiiger” (Moon Tiger) on omamoodi ajalookäsitlus, selle teemaks on üksikisiku suhe ajalooga, oma ajaga, inimesega, kellega aeg teda seob. Teose sündmustik kulmineerub Teise maailmasõja Egiptuse sõjatandril, kus teose peategelane Claudia on sõjakorrespondendiks, ja annab kronoloogiast kammitsemata, vaba mosaiigi tema ja ta lähedaste elust.
“Kuutõbise pihtimus”
“Kuutõbise pihtimus” on viimane osa Andrei Ivanovi Skandinaavia triloogiast, kuhu kuuluvad ka raamatud “Hanumani teekond Lollandile” ja “Bizarre”. Triloogia tegevus algab 1990. aastate keskel ja lõppeb meie päevil, sündmused leiavad aset Balti riikides ja Põhjamaades. Viimases osas maadleb peategelane oma sisemise valuga, songib minevikus, kirjutab vormitut romaani, võitleb illusioonide tuuleveskitega. Selles filosoofilises romaani on mitu […]
“Kuutõbised. Romaanitriloogia”
Triloogia „Kuutõbised” kujustab kirjanduslike sümbolitega ja läbi kolme ajastu ulatudes Brochi väärtustekao teooriat. Kui „Pasenow”, mille nimitegelase identiteeti hoiab suuresti koos vaid tema sõjaväemunder, on veel kirjutatud traditsioonilises realistlikus laadis à la Theodor Fontane, siis „Huguenaus” otsustas Broch pikkida romaaniteksti kümne „ekskursina” tõsitunnetusteoreetilise traktaadi „Väärtuste lagunemine”, millega ta annab kõigis kolmes köites kujutatule teoreetilise raamistiku. […]
“Kuuvalgel unistajad”
Viieteistaastane Amber ihkab põnevust ja seiklusi. Koolis on teda aga juba pikemat aega taga kiusatud, sest tal on kaks isa, ja koduski ei näi elu kuigivõrd parem. Saanud inspiratsiooni oma lemmikkirjanikult Oscar Wilde´ilt, mõistab Amber, et miljonite londonlaste hulgas peab ometi olema teisigi, kes mõtlevad sama moodi nagu tema – teisi unistajaid, kuuvalgel unistajaid. Juhus […]
“Kvantelu saladus”
„KVANTELU SALADUSE” ABIL ÕPID tervendama füüsilist ja emotsionaalset valu mõne sekundiga; leevendama rahamuredest tingitud stressi; looma kestvaid suhteid; parandama spordisaavutusi; juhendama lapsi oma „õnnelikku paika” leidma; … ja veel palju, palju muud. Oleme aastaid oodanud raamatut, mis teisendaks seesmise rahu väe kiiresti praktilisteks ja konkreetseteks tulemusteks. See raamat on sul praegu käes. Neilt lehekülgedelt leiad […]
“Kymenlaakson historia 1 — jokilaakso ja rajamaa esihistoriasta 1810-luvulle”
Kymijoen laakso on ollut vuosituhansien ajan alue, jossa lännestä ja idästä tulleet vaikutteet ja väestövirrat ovat sulautuneet toisiinsa. Maakuntana Kymenlaakso on Suomen nuorimpia. Se alkoi hahmottua vasta 1800-luvun jälkipuolella, kun Kymijoen varteen syntyi sahojen, puuhiomojen ja paperitehtaiden ketju. Teollinen vallankumous nivoi näin yhteen joen kaksi rantaa, jotka olivat kuuluneet kahteen eri lääniin, aiemmin jopa kahteen […]
“La mala vida ehk neetud elu”
Barcelonas elava eesti autori esikromaan põhineb tõsielusündmustel, mida on vaid veidi muudetud ja täiendatud. Romaanis põimuvad erinevatest ühiskondadest pärit kolme peategelase keerulised eluteed. Nõukogude Eestis kasvanudKristjan seikleb Moskva kaudu vabasse maailma, otsides iseennast ja armastust. Kodusõja ajal sündinud ja Franco režiimi üle elanud hispaanlanna Rosa säilitab elurõõmu hoolimata kõigist talle osaks saanud kannatustest. Preestri poolt […]
“Lääne tsivilisatsioonist ja Euroopa tupikseisust”
Eduard Tinn (s 1943), professor, filosoofiadoktor (1988). Lõpetanud Tallinna 21. Keskkooli ja Moskva Teatriinstituudi (GITIS), õppinud Moskvas Kunstide Ajaloo Instituudi aspirantuuris ja Ühiskonnateaduste Akadeemia doktorantuuris. Töötanud ajakirjas Вопросы философии ja ajalehes Литературная газета. Olnud ajalehe Sirp ja Vasar ning ajakirja Poliitika peatoimetaja, lavakunstikateedri juhataja, juhtinud Eesti juudo- ja karateföderatsiooni. Ligi neli aastakümmet õpetanud filosoofiat ja […]
“Lääne-Eesti teejuht”
On kosutav, kui saad end aeg-ajalt argisest rütmist lahti haakida ja lihtsalt sõita ammusest ajast tuttavatesse paikadesse või ehk avastada seni veel käimata kohti. Kui oled otsustanud heita pilgu Lääne-Eesti loodusele ja ajaloolistele paikadele, siis selle plaani teostamisel on abiks käesolev teejuht. Vaata ja imetle, milliseks on aegade jooksul selle osa Eestimaast kujundanud vääramatud loodusjõud […]
“Lääne-India valgus”
USA Neitsisaarte episkopaalkiriku ülemdiakon Henry St. Clair Whitehead (1882-1932) on M. R. Jamesi ja H. P. Lovecrafti kõrval üks tähtsamaid 20. sajandi alguse õuduskirjanikke. Just tema lisas žanri kaanonisse Kariibi mere saarte lummava ja nõidusliku miljöö, Aafrikast neegerorjadega kaasa toodud Guinea Suure Mao kultuse voodoo, zombid jmt. Õuduskirjanduse spetsialist Silver Sära on nende kaante vahele […]
“Lääne-Virumaa väärtuslikud maastikud”
Hoiad käes kogumikku, mis koosneb juhendmaterjalist, Lääne-Virumaa väärtuslikemate maastike kirjeldusest, 17 töölehest, mis pakuvad sulle Lääne-Viru väärtuslikel maastikel liikudes rohkesti avastamisrõõmu ja leide nii üksi kui ka koos sõpradega liikudes. Selleks, et saaksid aimu juba ainuüksi kogumikku käes hoides, mis Sind ühes või teises maastikus ja paigas oodata võib, on kogumikku lisatud fotosid. Väärtuslikele maastikele […]
“Lääne-Virumaa. Roheline Maakond”
Paslik oleks seda pildialbumit alustada lõiguga meie presidendi Lennart Mere raamatust Hõbevalge. “Maailmas on vähe rahvaid, kes nii pikka aega on olnud paiksed, ühele asualale truud. Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks nimetame, ja igaühe juurde on meil mõni pärimus. Maa kõneleb meiega meie keeles, kuid muidugi pole […]
“Läänekallas. Roberto Zucco”
Charles: Seal teisel pool on üleval; siin on all; ja siin täpselt on selle alumise otsa kõige alumine ots; allapoole enam minna ei saa; ja pole suuremat lootust ülepoole saada. Kõige ülemine ots, kuhu me võime ronida, pole kunagi rohkemat kui selle alumise otsa kõige ülemine ots. Sellepärast ma tahangi teisele poole üle minna, murjampoiss, […]
“Läänemere ajalootuuled”
Akadeemik ja ajalooprofessor Hendrik Sepp elas aastatel 1888-1943. Ta sündis Pärnumaal, mis jäi talle alati südamelähedaseks. Nooruses töötas ta ajakirjaniku ja õpetajana. Ajaloolasena pühendus ta sõja-, majandus- ja asustusajaloole, ruumiliselt Eestile ja naabermaadele. Käesolev raamat tahab nii ajaloouurija kui ka ajakirjanikuna. Ajalehtedes kirjutas Sepp sageli varjunime või initsiaalide all. Ta kirjutas ühiskondlikest küsimustest, reisikirju, mälestusi […]
