“Kuni ma su leian”
Nüüdisromaan. John Irving sündis 1942. aastal Exteris, New Hampshire´is. Töötanud lektorina mitmes ülikoolis, on John Irving käesoleval ajal täielikult pühendunud kirjanduslikule tegevusele. Koos perekonnaga elab kirjanik vaheldumisi Vermontis ja Torontos. See on lugu näitleja Jack Burnsist, tätoveerija Alice´i vallaspojast. Alice ja Jack rändavad mööda Põhjamere ja Läänemere sadamalinnu, otsides William Burnsi, Jacki jalgalasknud isa ja […]
“Kuni viimse tunnini”
Hitleri sekretär räägib oma elust. Traudl Junge koostöös Melissa Mülleriga.
“Kuniks sa mind armastad” Triloogia teine raamat
New York Timesi bestsellerite autor Enamik inimesi unistab Sharonist pääsemisest, aga Lauren Barrett tuleb pärast kolme aastat koju tagasi. Tal on selleks omad põhjused – ta igatseb oma peret ja ta jäi ilma ülikooli stipendiumist. Ja siis veel üks põhjus, mida Lauren ei saa kellelegi tunnistada: Rob Conrad, tema parima sõbranna vanem vend. Tema oskused […]
“Kuninga langus”
Ajaloolise taustaga romaani “Kuninga langus” tegevus leiab aset hiliskeskaegses Taanis ja Rootsis, kus toimusid väga dramaatilised sündmused, sealhulgas ka kuulus Stockholmi veresaun 8. ja 9. novembril 1520. a. Romaan räägib kahe peamise tegelaskuju, ülikoolist väljavisatud sepa poja Mikkel Thogerseni ja Taani kuningas Christian II eluvõitlustest – kahtlustest ja igatsustest, võimujanust ja ihast, mis vallandavad hävingu, […]
“Kuninga silmad. Pimeduse hääled” 2 raamatut
Raamat “Kuninga silmad” Viieaastane Cassius pääses, kui mõrvati tema vanemad, Malonia kuningapaar. Kui ta saab viieteistkümneseks, on ta endiselt peidus Inglismaal oma õpetaja Aldebarani hoole all, kelle ettekuulutuse kohaselt Cassius ükskord uuesti oma troonile saab. Samal ajal elab viieteistkümneaastane Leo Malonias, kus valitseb uus kuningas. Ühel päeval avastab Leo imelise raamatu, kuhu ilmub iga päev […]
“Kuningad. Näidend aastast 1343”
Nelja kuninga tapmine aastal 1343 on üks kummalisemaid sündmusi Eesti ajaloos. Miks oli kuningaid just neli? Mida nad õigupoolest valitsesid? Ja peamine: kuidas võisid nad nii kergemeelselt Saksa Orduga kohtuma minna? Nendest küsimustest näidend lähtubki. Aga see on ainult lähtepunkt. Loomingu Raamatukogu 1/2014
“Kuningamäng ärkamisaja koidikul”
“Kuningamäng” oli pärisorjuslike talupoegade kaardimäng, milles iga mängu järel vahetati rolle. Mängijate nimetuste – kuningas, kindral, kubjas, vanem talupoeg ja noorem talupoeg – taha on raamatu autor filosoofiadoktor Aldur Vunk loonud koondkujud 18. ja 19. sajandil Liivimaa kubermangus reaalselt elanud perekondadest. Läbi mitme põlvkonna ulatuvad Jochmannide, Martensite, Luigade ja Schwanide perekonnalood viivad ka lugeja läbi […]
“Kuninganna ja mina”
Raamat algab visiooniga, et 1992. aasta valimised Suurbritannias võidavad vabariiklased ja monarhia kaotatakse. Kuningliku perekonna kogu varandus konfiskeeritakse ja neist saavad päevapealt tavakodanikud ühest Londoni vaestelinnajaos. Lugejal on võimalus kaasa elada kuninganna igapäevmuredele, kes tulutult püüab oma majapidamist joones hoida sotsiaalabi toetusega. Tema tütar printsess Anne hakkab semmima paksu ja lodeva vaibakaupmehega ja prints Charles […]
“Kuninganna Kristiina”
Sari: Terra feminarum Kuninganna Kristiina – Gustav II Adolfi tütar ja Gustav Vasa lapselapselaps – on üks erandlikumaid naisvalitsejaid ajaloos. Juba sünni poolest oli tal võimalus defineerida sotsiaalne roll, millega ei olnud õnnistatud ühtegi teist tema kaasaja naist. Lisaks oli ta oma sajandi üks mõjukamaid kunstimetseene. Ometi loobus ta vabatahtlikult Rootsi troonist, pöördus katoliku usku […]
“Kuninganna Margot I”
1572. aasta augustikuu kaheksateistkümnendal päeval -esmaspäeval- peeti Louvre´is suurt pidu. Põlise kuningakoja muidu pimedad aknad olid heledasti valgustatud ja selle läheduses asuvad, tavaliselt pärast Saint-Germain-l´Auxerrois´ kella üheksandat lööki tühjaks jäänud väljakud ja tänavad olid seekord südaöisest ajast hoolimata rahvast täis. … Sari: Põnevik
“Kuningannade mäng. Naised, kes valitsesid 16. sajandi Euroopat”
Sari: Terra feminarum Periood Kastiilia Isabeli trooniletõusust 1474. aastal kuni Prantsusmaal peaaegu sajand hiljem toimunud Pärtliöö veresaunani oli kuningannade ajastu. Sel ajavahemikul toimus naiste valitsuses justkui plahvatus, mis andis silmad ette kahekümnendale sajandilegi. Need aastad olid ka tunnistajaks uue, reformitud religiooni sünnile ja meie tänapäevase maailma koidikule. Ja valdava osa sellest ajast olid Euroopas suured […]
“Kuningaonni kuningas”
Laanejutustus mööda aeru veeresid veepiisad igas piisas üks päike üks päike kukkus puruks vastu kahjasinist veepinda AVE SOL! ärkas silmviburlane haigutas lõuapoolikud paigast nägi veepinnal inimese hulpivat varju kui palju aju ja lihaseid ah mis siis küll saab kui jõudu ja mõistust mõlemaid on vajaka AVE liigutas lihtsameelne mudakokk suud SOL! lõpetas ta juba haugi […]
“Kuningas Arthuri triloogia”
Vaprad rüütlid, vägevad võlurid ja nõiutud neitsid – neid kõiki võib kuningas Arthuri lugudest leida. Kas kuningas Arthur oli kunagi ka päriselt olemas, on siiani mõistatus, kuid põnevad, müstilised ja siiralt traagilised lood temast, kaunist kuninganna Gueneverist ja kuulsatest Ümarlaua rüütlitest Lancelotist, Gawainist ja teistest elavad ja kütkestavad lugejaid juba aastasadu. Need lood võimaldavad ka […]
“Kuningas asfaldi all”
Kuidas arheoloogid leidsid Richard III Kui arheoloogid kaevasid 2012. aastal Leicesteri linna sotsiaalameti parkla alt välja vana kloostrikiriku müürid, leidsid nad sealt ühe haua. Hauas lamas luukere, mille selgroog oli tugevalt kõverdunud, kolp sisse löödud ja luudel paistis mõõgajälgi. Kas see võib olla Inglise kuningas Richard III, kurikuulus küürakas, kelle tuntusele aitas tublisti kaasa Shakespeare? […]
“Kuningas Lembitu elu”
Heale lugejale Tänavu (1992) möödub 775 aastat Lembitu langemisest. Tema meenutamine oleks püha kohus. Ehk tekitab võõristust Sakala pealiku ja vanema kuningaks nimetamine? Kuid muistsete eestlaste kuninga mõiste erines tunduvalt Õhtumaa kuninga mõistest. Õhtumaa kuningas (rex) oli keskvõimu kindel esindaja, eestlastel oli ta lihtsalt sõjapealik või ühe salkkonna juht. Vanades kohtuprotokollides on viiteid, et talupojad […]
“Kuningas Leo imeline uni”
Tavatu aimeraamat loodusest, mille teksti autor, pikka aega Tallinna Loomaaeda juhtinud Mati Kaal, loob läbi absurdsevõitu sündmuste loodushuvilisele lugejale ülevaate kõigist tänapäeval maailmas elavatest ulukkassidest. Teksti toetavad akvarellid on teinud aastaid loomaaias lastele joonistamist õpetanud kunstnik-animalist Sandor Martin Stern. Nii saab ettekujutuse selle mistahes muudest elukatest enam kiskjalikuks eluviisiks kohastunud sugukonna liikidest ning nende looduslike […]
“Kuningas Macius üksikul saarel”
Poola kirjaniku muinasjuturomaani “Kuningas Macius Esimene” teine osa, milles kuningatroonist ilma jäänud Maciusele langeb osaks palju katsumusi: ta on vangis, põgeneb, elab võõra nime all, lõpuks ta pagendatakse üksikule saarele, et ta ei saaks kellegagi sidet pidada. (kaaned servadest krobelised)
“Kuningas Oidipus”
Väljak Teeba kuningalossi ees. Lossi viib kolm ust. Paremal tänav linna poole, vasakul tee linnast välja. Lossi ees on Apolloni altar, mille astmeil enne tegevuse algust põlvitab ja seisab salk noorukesi poisse ja vana preester. Käes on neil palve märgina valge villase lõngaga seotud õlipuuoksad; samasuguseid on asetatud ka altarile. Preester seisab ja vaatab lossi […]
“Kuningas Vikramārka elukäik ehk Lõvitrooni 32 juttu”
Anonüümne jutukogu “Kuningas Vikramārka elukäik ehk Lõvitrooni 32 juttu” pärineb keskaegsest Indiast (11.–15. saj.). Kuningas Bhoja I üritab istuda Lõvitroonile, kuid selle nikerdatud kujukesed takistavad teda, jutustades lugusid inimlikust superkangelasest Vikramast, tema seiklustest inimeste, jumalate ja kurivaimude keskel. Martti Kalda on need jutud tõlkinud sanskriti keelest, kõige tuntumast ja algallikale lähemal seisvast Lõuna-India versioonist. Muinasjutulist […]
“Kuningas, emand, poiss”
„Kõigist minu romaanidest on see ere elukas rõõmsameelseim,“ kirjutas Nabokov „Kuninga, emanda ja poisi“ kohta. Koomiline, sensuaalne ja intellektuaalne teos toob lugejate ette oidipusliku armukolmnurga. Tragikomöödia tegelased on rikas ärimees Dreyer, tema meelas ja rahaahne abikaasa Martha ning noor kogenematu nõbu Franz. Kolmik kohtub juhuslikult Berliini rongis, sealt kihutatakse täiskiirusel ja järske käänakuid tehes nii […]
