“Martin Taras”
Käesolev töö on mõeldud just sellisena, nagu alapealkirjas öeldud, biograafilise vestena, sest autori sulele tundub see olevat kõige sobivam. Eesti NSV rahvakunstniku Martin Tarase elukäigust ja tema tegevusest eesti ooperis on siin tõepoolest ainult vesteldud, püüdes muidugi ka ooperikunsti spetsiifikat arvestada. Suurem osa Tarase lavaloomingust kulges autori silme all, tema elukäigust enne teatrisse tulekut on […]
“Märtsi iidid”
Nüüdisaegse ameerika kirjanduse klassiku dokumentaalne fantaasia Rooma vabariigi langusest ja Julius Caesari viimastest elupäevadest. (taskuformaat)
“Märtsi iidid”
“Mind on lapsest saadik huvitanud inimeste suhtumine ülematesse, kes on nende käskijaiks seatud ja kellel on voli alamate tegevusvabadust piirata. Milline viha ja põlgus millise aupaklikkuse maski all! Aupaklikkust ja truudust õhutab inimeses tänutunne ülema vastu, kes vabastab ta vastutusest ja ränga otsuse langetamise õudusest; põlgust ja viha aga sünnitab vimm mehe vastu, kes tema […]
“Marukoer”
Võiks öelda, et selle romaani nimitegelane on Rexi-nimeline koer, rotveileri ja hundikoera sega, raevukas viiekümnekilone elukas. Samavõrd võiks nõustuda arvamusega, et tegu on romaaniga inimese ja looma veidrast suhtest, kus loomale on määratud muutuda inimese pikka aega haudunud kättemaksu tööriistaks süütute inimeste vastu. Teksti enama süvenemise korral mõistame, et autor mõtleb marukoerte ja marukoerluse all […]
“Mary Marie”
Mary Marie on lahutatud vanemate laps. Mida ta mõtleb ja tunneb, kirjutab ta oma päevikus – selles raamatus. “Isa kutsub mind Mary´ks. Ema kutsub mind Marie´ks. Kõik teised kutsuvad mind Mary Marie´ks. Mu perekonnanimi on Anderson. Olen kolmteist aastat vana ja ma olen iseäralik ja vastuoluline. See tähendab, Sarah ütleb seda. (Sarah on mu vana […]
“Mary Poppins pargis”
Kõik seiklused, millest on juttu selles raamatus, võisid aset leida millisel tahes kolmest perioodist, kui Mary Poppins viibis Bankside kodus. Pean seda aegsasti rõhutama, et mõni lugeja ei arvaks, nagu oleks tegemist Mary Poppinsi neljanda külastusega. Ta ei saa ometi muudkui tulla, et siis varsti jälle lahkuda. Pealegi tasub meeles pidada, et kolm on õnnenumber. […]
“Mary”
Käesolev raamat on trükitud eriväljaandena Ü. Eesti Kirjastuse ORTO liikmetele sünnipäevakingiks. “Mary” on Pariisi-romaan, prantsuse pisut närbe, mitte alati just tervesuunalise, pikantseid situatsioone taotleva psühholoogilise “südameromaani” mustreile ehitatud pala. B. Björnson, Nobeli kirjanduslaureaat 1903, on norralastele palju enam kui kirjanik. Suur rahvajuht ja rahvusteadvuse ärataja. Optimist ja tahteinimene. Alati valmis pihta andma, nobe manitsema, julgustama. […]
“Mashi ja teised lood”
Kui me omi mõtteid sõnades väljendame, pole vahendeid kerge leida. Selleks peab olema tõlkeprotsess, mis on sageli ebatäpne, ja me võime eksiteele sattuda. Kuid mustad silmad ei nõua tõlkimist, mõte ise heidab neile varju – mõte avaneb või sulgub neis, paistab kaugele või kaob pimedusse, püsib kindlalt nagu loojuv kuu, või on siis nagu suitsupääsuke […]
“Masin, platvorm, inimene. Meie digitulevik”
Kuidas tehnika arenguga sammu pidada? Masinad on mõõtmatult lihtsustanud meie elu ja tööd, täites hetkega ülesandeid, mis varem vajasid palju inimesi ning töötunde. Ent nüüd on algamas aeg, kus ka masinad mõtlevad ja otsustavad – kohati pareminigi kui inimesed. Platvormid on kujundanud äri enneolematuks. Maailma populaarseim meediaplatvorm Facebook ei loo ise sisu, maailma suurima turuväärtusega […]
“Mask ja nägu – mälupilte kahes okupatsioonist”
Kohe ärkas uudishimu, kuid niisama suur kahtluski, kui mitte uskmatus. Müüt – ja pealegi rahvamüüt? Nüüdsel ajal? Kas Wincklere ei võta suud liiga täis? Avasin raamatu umbusklikult selle lõpu pool ning lugesin: “Ja rahvas räägib, et Vana Prits (Friedrich Suur) jõudis üles ning koputas taevaväravale. Räägitakse, et püha Peetrus peab seal ülal köstriametit, ja ta […]
“Maskeraad”
Draama 4 vaatuses Lermontov kirjutas draama “Maskeraad” 1835. Näidend koosnes algselt kolmest vaatusest. Teises väljaandes lisas Lermontov neljanda vaatuse ja see draama versioon on jõudnud meile. Näidend ilmus esmakordselt alles 1842. aastal ja lavastati esmakordselt laval 1852. aastal. Näidendi peategelane Jevgeni Arbenin ilmub lugeja ette kui tohutu sisemise tugevusega, mõnevõrra deemonlik inimene. Talle tundub, et […]
“Maski taga”
Iiri juurtega Manchesteri poiss Tyson sündis enneaegsena, kaaludes umbes pool kilo. Ometi sai temast üks ajaloo ebatõenäolisemaid raskekaallu poksitšempione. See oli Tysoni unistus, mis muutus aga täitudes õudusunenäoks, kui depressioon, alkohol ja kokaiin ta enda võimusse said ning tiitlitest ilma jätsid. Ometi leidus temas jõudu sisemistest deemonitest võitu saada ning 2018. aastal jälle kõige kõrgemal […]
“Maskiga ja maskita”
Sisukord. I osa. Teatriarvustused – Tunnistamata otsinute otseteed – Julguse ja võimete taskaal – Kalju Saaberi “Koduvõõrad” – Küsimustele vastab Rakvere Teatri kunstiline juht Arvi Mägi – Suumanliku naisnägemuse asjus – Kelle või mille eest me põgeneme? – Brechtiga uude hooaega – Klassika ei vea alt – Üleolek on kindlusetunde märk – Võimete ja võimaluste […]
“Mäss ja meelehaigus”
Kes ta oli? Arst. Psühhiaater. Seejuures küll igalpool eestseisuses või nõukogus, kus oli tegemist vaimsete huvidega … Kuid määrav on Juhan Luiga suhtes nimelt see, mida ta kirjutas. … Juhan Luiga on vaadelnud meie elu nähtusi. Tal on lai ülevaade ning sügavusteni ulatuv silm. Ta kõneleb kõigest: ajaloost, rahvaste kultuuri väärtusest ja kirjandusest, loomast ja […]
“Mäss. Detsembrimäss. Aprillimäss”
Käesolev raamat on mõeldud sissejuhatuseks või väikeseks kommentaariks 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust mässukatsest jutustavale mängufilmile “Detsembrikuumus”. Aga mõistagi on raamat midagi muud kui film ja elab ikka oma iseseisvat raamatuelu. Nii nagu film elab oma iseseisvat filmielu. Sellesse kogumikku on koondatud nii professionaalsete ajaloolaste artikleid kui ka osalejate ja pealtnägijate mälestusi ning hilisemaid legende, […]
“Mässaja portree”
Inglise autori Richard Aldingtoni biograafiline jutustus Robert Louis Stevensonist (1850-1894), maailmakuulsa “Aarete saare” autorist, suureandelisest kirjanikust ja mehisest inimesest.
“Mässav Barcelona”
«Mässav Barcelona» kaldub pigem ilukirjanduse kui ajaloo- või reisiraamatute valda. Ometi võib selle teose vabalt tasku panna, kui minna Barcelonasse Gaudí või Dalí jälgi ajama. Seda on tark lugeda, kui tunnete huvi katalaanide hingeelu või põnevate linnalegendide vastu. «Liigub ja tormab, kaootiliselt, ühest suunast teise ja päevast öösse, alati paarikaupa või koguni karjas… Barcelona pole […]
“Mata Hari”
Ja mis puutub minusse, siis olen olnud siiras. Kogu minu elu ja minu poolt läbielatu kinnitab seda. Praegu on kõik minu ümber kokku varisemas; kõik pööravad mulle selja, isegi mees, kellega koos oleksin läinud kas või läbi tule. Ma poleks suutnud kunagi uskuda, et inimeste argus võib olla nii määratult suur. Hästi, saagu see siis […]
“Mateeria ja teadvus”
Sisukord: M. Makarov – Mateeria mõiste ja maailma ühtsus. T. Loit – Dialektiline materialism teadvuse olemusest. M. Makarov – Praktika osast tunnetuses. J. Rebane – Meelelisest tegelikkusepeegeldusest. J. Rebane – Idealismi gnoseoloogilistest juurtest. Raamatus on pühendus.
