“Mari-Ann”
See on liigutav lemberomaan ilusas looduses ülemmetsniku Stephen Wiethi metsamajas sündinud ja üles kasvanud imepäraselt kaunist neiu Mari-Ann armastusest. Kuigi tema ümber keerleb hulk abiellumismõtetega armunud noormehi, jääb ausameelne, puhta unistajahingega tütarlaps kindlaks oma kunagisele tõotusele: teda võiks suudelda vaid selline mees, kellega ta on otsustanud abielluda, vaid selline iselaadne Keegi, kellele tasub ennast hoida… […]
“Maria Siberimaal”
“Maria Siberimaal” on üks väheseid aegumatu väärtusega romaane eesti kirjanduses, on sedastanud kirjandusteadlane Pärt Lias. Heino Kiige “Maria Siberimaal” ilmumine 1987 ja 1988. aasta Eesti NSVs oli esimesi märke sõnavabaduse naasmisest. Teost, mis kujutab ausalt 1949.a. küüditatute üleelamisi Nõukogude “idapiirkondades”, poleks lastud avaldada ühelgi varasemal aastakümnel. Käsikiri oli autoril valminud juba 1978. aastal ja ta […]
“Maria Siberimaal”
Maria küüditati koos paljude teiste eestlastega Siberisse. Autor jälgib toimunut talunaise Maria südame, hinge, mõistuse ja silmade kaudu.
“Maria Stuart”
Kõik, mis ilmne ja selge, kõneleb enda eest ise, saladus aga mõjub loovana. Seetõttu vajavad ajaloo need kujud ja sündmused, keda või mida varjab teadmatuseloor, ikka jälle uuesti tõlgendamist ja vormimist. Otsekui klassikaliseks tippnäiteks säärasest ajalooprobleemi saladuse ammendamatust võlust on Maria Stuarti elutragöödia. Pole maailma ajaloos vist ühtki teist naist, kes oleks aidanud küpsusele nii […]
“Maria Stuart”
Juliusz Slowacki (1809-1849) on tähtsamaid poola luuletajaid Adam Mickiewiczi kõrval. Noorusedraama «Maria Stuart» väärib tähelepanu oma meisterliku psühholoogiaga, mis on andnud autorile võimaluse vaadelda kirjanduses varem ja hiljem tihti käsitletud Šotimaa kuninganna tragöödiat omapärasest aspektist. Näidates end meistrina komplitseeritud inimloomuste kokkupõrgete kujutamisel, ilmutab Slowacki sealjuures erksat sotsiaalset südametunnistust ja kajastab kaudselt poola rahva feodalismivastase võitluse […]
“Maria Theresia – Habsburgide suur valitsejanna”
Sari: Lehvik Kui kahekümne kolme aastane Maria Theresia 1740. aastal pärast oma isa, keiser Karl VI surma Habsburgide valduste trooni pärib, jälgib kogu ülejäänud Euroopa Austrias toimuvat skeptilise pilguga. Kas tõesti suudab nõrk naisterahvas riiki valitseda? Troonile ei pidanuks Maria Theresia paljude kaasaegsete arvates õieti tõusmagi: pärimisõiguse sai ta üksnes seepärast, et Karl VI-l ei […]
“Maria Theresia taaler”
Maagilis-realistlik reis ümber Napoleoni-aegse Vahemere. El Greco tundmatu maal käivitab õpilase ja meistri pingelised suhted, mis viivad Amalfi kloostrist üle Vahemere Tunise orjaturule, ekseldes sufide müstikasse ja evangelist Markuse jalajälgedesse. Pagemine Tunise õukonna peente intriigide ning varjuna kannul käiva salamõrtsuka eest läbi Aafrika ja Aboukiri merelahingu viib Ephesose rohelusse varjunud vennaskonnani. See on raamat armastusest […]
“Marie Claire Maison. Värv”
Värv on igal pool meie ümber, kuigi erinevates vormides. Loodus annab meile helesinise taevasära, rohurohelise ja moonipunase, aga ka raskemini määratletavad peened toonid, nagu roosa koidupuna, kivihall ja samblaroheline. Loodusmaailmast eemal kohtame imekaunist ja mitmekaesist värviküllust kõiges, alates riietusest kuni ehitusmaterjalideni. Kui jõuame interjöörini, siis on praegu saada olevate värvide valik tohutu ja mitte ainult […]
“Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt”
Sirje Kiini uurimusliku biograafia eesmärk on anda eesti rahva ühest mõjuvõimsamast luuletajast Marie Underist nii terviklik ülevaade kui võimalik, kirjeldades ja analüüsides tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugulaste, sõprade ja armsamatega, tema luuleloomingu aluseid, muutumist ja vastuvõttu nii ta kaasajal kui ka hiljem, nii kodu- kui ka välismaal. Portreteeritava isiku kaudu avaneb ühtlasi kogu […]
“Marie Under”
Eestis pole keegi täielikumalt kui Marie Under pühendanud oma elu luulele. See oli gratsioosne ja kirglikult kaunishingeline naine, oma meelteuima palavamail päevil astunud juba üle 30 eluaasta künnise. Huumavate ja närbuvate hetkeihalduste äkilises õitsengus oli ta kui “surmamõistetu, kel vähe aega”. – Gustav Suits 1948 Nüüd hiljem Underi esimesi luulekogusid üle lugedes ei ole sugugi […]
“Marie Underi eluraamat I&II köide” 2 raamatut
Saateks Seesinane Marie Underi elu raamat on ühtlasi luule raamat, sest need kaks on avatava teose keskkujule lahutamatult seotud. Nii katab üks nimi teise – ja sisu kajastab Marie Underi elu- ja luuleteekonda. Need kajastused on siin esitatud kahes osas: pildilises ja puhtsõnalises. Esimesse on kogutud fotod luuletajast enesest, ta omakseist, sõpradest, kolleegidest, tuttavatest, külalistest. […]
“Marie-Antoinette. Restaureeritud raamat”
Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) “Marie-Antoinette” kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi “revolutsiooni libust”, aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.
“Marie-Antoinette”
Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) “Marie-Antoinette” kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi “revolutsiooni libust”, aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.
“Marie”
Romaan madame Tussaud´ elust Mida Marie tegelikult mõtles? Madame Tussaud´ väliselt hästi dokumenteeritud eluloost saab Dorrit Willumseni meistriteoses meeliköitev sensuaalne portree erakordsest naisest, kes muutis surma ja õuduse äriks ning teenis Suure Prantsuse revolutsiooni peategelaste loomutruude vahakujudega tänapäeva ärinaiste kombel raha. Kirjanik poeb Marie nahka ja jälgib tema silmadega nii isiklikke kui ka ühiskondlikke sündmusi […]
“Marienbad”
Jidišikeelne kirjandus on suhteliselt noor. Juudi rahva peamiseks kirjakeeleks oli mitme tuhande aasta jooksul iidne rahvuskeel – heebrea keel. Selle kõrval kasutati ka nende rahvaste keeli, kelle hulgas juudid elasid pärast nende vägivaldset väljasaatmist oma põhiliselt kodumaalt. Jidši keel tekkis XV sajandil Kesk-Euroopas, saksa keele baasil, mille hulka põimiti nii heebreakeelseid kui ka slaavi keeltest […]
“Marilyn Monroe ja Arthur Miller”
“Ma ihkan seda naist meeleheitlikult,” tõdes Arthur Miller pärast oma esimest kohtumist Marilyn Monroega. Viimane annab talle mõista, et tunded on vastastikused. Aastal 1956 saavad Ameerika kuulsaimast näitekirjanikust ja Hollywoodi tähest mees ja naine. Abielu algas suurimate lootustega. Neli ja pool aastat hiljem oli see otsas. “Olen eluaeg mänginud Marilyn Monroed… Milleriga abielludes kujutlesin, et […]
“Marilyn Monroe salajane elu”
Popkultuuri kõige pikaajalisema ikooni uusim elulooraamat. Kui Marilyn 1950. aastatel kuulsaks sai, räägiti maailmale, et ta ema on kas surnud või ei kuulu lihtsalt tema ellu. See polnud tõsi. Tegelikult kuulus Marilyni vaimuhaige ema suuresti näitlejanna maailma ja kulisside taga lahti hargnenud keeruline perekonnadünaamika võimaldab jutustada loo, mis on tänaseni rääkimata. Selles raamatus visandab autor […]
“Marilyn. Elada ja surra armastusest”
Selles loos on kaks peategelast: Marilyn Monroe ja armastus. Otsitud, anutud, kuritarvitatud, kõrvaleheidetud, üllatav, pettumusi valmistav, paljastatud ja kaotatud armastus. Armastus, mis paneb elama ja tapab. Lapsepõlve saamata jäänud armastus, ema hullumeelsus, lastekodu, seksuaalne ahistamine. “Mu jumal, miks keegi mind ei armasta? Olen alati kõigile kuuletunud, olen alati hea laps olnud, aga keegi ei armasta […]
“Marilyn. Viimane võte”
Ühel 1988. aasta augustikuu õhtul veeres võttepaviljonist tänavale stuudiotöötaja auto, pakiruumis viis videolinti Marilyn Monroe kadunuks tunnistatud filmi algmaterjale, salaja välja toodud Twentieth Century-Fox´i arhiividest. Videolindid toimetati kibekiiresti läbi terve linna ühte Hollywoodi büroohoonesse, kus juba ootasid tohutu videomonitor ja hoolega valitud vaatajad, peamiselt Marilyni Mäletavate Austajate Klub juhtliikmed. “Sündmusel puudus igasugune pidulikkus,” meenutas pressiagent […]
“Marineerimine. Hapendamine. Soolamine”
Maitsvate hoidiste retseptid pärinevad meie ja lõunanaabrite põlvest põlve pärandatud retseptivaramust, on heas kooskõlas meie traditsioonidega ja pakuvad toredat lisa igaühe parimatele perekonnaretseptidele: kurkide marineerimine, hapendamine, soolamine, küüslaugu ja porrusibula marineerimine, hapuoblika ja maitserohelise soolamine, tomatite, seente, kabatšokkide, kõrvitsate sissetegemine, kapsa hapendamine ja marineerimine ning teiste puhtast loodusest saadud viljade hoidistamine. Ise tehtud, hästi tehtud!
