Eestis pole keegi täielikumalt kui Marie Under pühendanud oma elu luulele. See oli gratsioosne ja kirglikult kaunishingeline naine, oma meelteuima palavamail päevil astunud juba üle 30 eluaasta künnise. Huumavate ja närbuvate hetkeihalduste äkilises õitsengus oli ta kui “surmamõistetu, kel vähe aega”.
– Gustav Suits 1948
Nüüd hiljem Underi esimesi luulekogusid üle lugedes ei ole sugugi ta armuelamused need, mis meid kütkestavad, vaid ta soojad, värvi- ja tunderikkad looduspildid, pillavad oma rohkuses nagu õitsemisaeg ise, millest ta luuletab.
– Karl Ristikivi 1954
Under oskas täpsemini, puhtamalt kui paljud teised luuletajad elust välja lõigata neid pilte, neid hetki, mida ta katsus luulesõnasse sulgeda. Kunsti loomine on elu talitsemine, ilu on talitsetud liigutus ja eriliselt ilus on talitsetud meeleliigutus. Underi luule on seda ilu täis, seda talitsetud eluimpulssi ja talitsetud meeleliigutust.
– Hando Runnel 1983
Underi hing on avar ja muutuv, aastatega on see saanud rikkamaks, hämarusest on saanud valgus, aimamisest teadmine. Under on olnud sajandi esimese poole suurim luuletaja Eestis, ta on väljendanud teistest selgemini surmaahistust ja elutahet, on rikastanud keelt, on mõõtmatuseni avardanud keele piire.
– Viivi Luik 1990
Underi tõttu oli püsinud aktuaalsena vaimu suurejoonelisus luules. Ta kuum inimsus sääljuures aitas noori hoiduda langemast jahedasse akademismi. Under ise, muutudes vaimult kristalsemaks, ei kaotanud siiski hetkekski oma inimlikult lahtist meelt, mille soojus mõjub nii lohutavana.
– Ants Oras 1958
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.