“Mina, Coriander”
Minu nimi on Coriander Hobie. Olen Thomas ja Eleanor Hobie ainus laps, kes nägi ilmavalgust Issanda aastal 1643 majas Thamesi jõi kaldal Londonis. Päeval, mil mulle kingiti hõbedased kingad algas seiklus. Pidin välja uurima oma ema kõige peidetumad saladused…
“Mina, Katariina”
Vähe on neid riigitegelasi, kes oleks ajaloolasi ja biograafe samavõrra köitnud kui Katariina II (1729-1796). Lisaks oma filosoofiahuvile ja tuntusele valgustatud monarhina oli Katariina ka oma ajas arvestatav kirjanik. Eesti lugejale on see romaan muidugi eriline, sest Katariina valitsemise ajal kuulusid Eesti- ja Liivimaa juba Vene keisririigi koosseisu. Katariina on ka meie maal mitu korda […]
“Mina, Phoolan Devi”
Ta sündis India südames. Üheteistkümneaastaselt anti Phoolan naiseks endast kolm korda vanemale mehele, kes ta peagi hülgas; ta sattus korduvalt vägistamisohvriks, kuna meheta naist ei peetud enam inimeseks. Lõpuks sattus ta džungliröövlite juurde. Ta võitles enda eest, saades kuulsaks röövlite kuningannaks. Kolm aastat hoidis ta kogu maa meeli pinevil. Ta röövis rikastelt, et anda vaestele, […]
“Mina, vandersell. Lõuna-Ameerika päevik”
Pärast aastast vabatahtlikku tööd Argentina pealinna vaestegetos pöördus Liis tagasi Eestisse, kuid rõõmu asemel puges ligi hoopis masendus. Segased tunded kogusid hoogu, sest koju saabumise esimestel kuudel koges ta ehedat kultuurišokki. Miks kõnnib eestlane pidevalt sünge näoga ringi, kritiseerib alatasa midagi või räägib lakkamatult tööst? Miks ei võiks vahelduseks kallistada, teiste vastu huvi tunda ja […]
“Mina”
… Minuga on varemgi juhtunud, et ma olen kahestunud. See juhtub alati, kui midagi on toimumas. Ja see tähendab, et sündmused ei leia aset mitte ainult minu ümber või minus, vaid minuga. Seda ei saa üksi läbi elada, sest ühega peab see toimuma, teine peab seda teadma ja selle meile mõlemale selgeks tegema. …
“Mind armastab jaapanlanna”
“Saatse buss sõidab läbi Tartu,” soovitab neiu piletikassast, sellele ehk seisukoha saaks.” Seisukoha, mõtleb Juhan nagu ärgates ja paneb priske reisiportfelli kitsale kassalaulale. Seisukoha – kas ma oma neljakümne nelja aasta ja kümne hallinenud karvaga soliidsem välja ei näegi! Käsi käib kõrva juurde, see härmaaimdus peaks ometi mütsi alt välja paistma. …
“Mind Is a Myth”
Disquieting Conversations with the Man Called U. G. “When the questions you have resolve into just one question – your question – then that question must detonate, explode, and disappear entirely, leaving behind a smoothly functioning biological organism, free of the distortion and interference of the separative thinking structure.” – U. G. Krishnamurti ” Here […]
“Mine, pane vahimees välja”
Alabama osariik, Maycomb. Kahekümne kuue aastane Jean Louise Finch – “Skaut”- naaseb New Yorgist, et külastada oma eakat isa Atticust. Lõunaosariikides muutusi põhjustavate kodanikuõiguste võitluse ja poliitikasegaduse taustal seguneb Jean Louise´i kojutuleku rõõmu kibedust, kui talle selgub häirivad tõdesid lähedastest inimestest, perekonnast, linnast ja neist, kes on talle kallid. Temas tulvab lapsepõlvemälestusi, sünnib kahtlusi oma […]
“Minerva rüütlid”
Insenerist humanitaar-õppejõud ja kultuuriloolane Vahur Mägi on oma uuringutega märkimisväärselt avardanud meie teadmisi teaduse ja tehnika osast inimese arenguteel. Ta on käinud otsimas eesti tehnilise mõtte jälgi maailma eri paikades Ameerikast Austraaliani ning löönud kaasa paljudel teadus- ja insenerikultuuri ajaloo uurijate kokkutulekutel kodus ja kaugemal. Tema sulest on varem ilmunud “Ainus ehtne münt” (1984), “Tehnika […]
“Minevik on tuleviku isa”
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni väljaanne Kõik inimesed, ilma erandita on sündinud mõnda olemasolevasse kultuuri. Kuna kultuur väljendab eluviise, siis õpivad inimesed ennast ja teisi suurel suurel määral just kultuuriliste pärimuste najal tundma. Igale inimesele on tema kultuurilised pärimused tähtsad. Võõraks osutuvad need ainult neile, kes tulevad teistest kultuurilistest olukordadest. Enesest lugupidamine on olulisemaid inimväärtusi, mis […]
“Mineviku jahil”
Eesti Romaanivara Romaanivõistlusel auhinnatud ja 1929. aastal ilmunud teos on tollase noore algaja kirjaniku Erni Krusteni (1900-1984) debüütromaan, mille sündmustik leiab aset 1920ndate aastate Eesti Vabariigi äritsemispalavikust ja kasumijahist haaratud õhustikus. Sündmuste keskpunktis on tõusiklik antiigikaupmees Eelias Varangu ja tema vallaspoeg, õrnasüdameline Joaki, kes püüab end välja murda isa pettusele ja häbitule hangeldamisele rajatud elukeskkonnast. […]
“Mineviku kuriteod”
Toimik nr. 54 See kuritegu oli nii jõhker, et muutis ka kõige kalestunumate mõrvauurijate elu. Perekond Haasi mõrvar jättis linnale kustumatu jälje ja kõik on nõus sellega, et mõrtsukas Karl Dahli süüdimõistmine oleks vältimatu. Ainult kohtunik Carey Moore paistab soovivat seda takistada. Tema otsus, et Dahli eelnevad kuriteod ei tule antud kohtuasjas asitõendina arvesse, tekitab […]
“Mineviku peegeldused”
Neiu jättis noormehe maha – kuid nüüd on ta tagasi Seitsmeteistkümnesena olid nad teineteisesse armunud, aga Simon Canfieldi jõukad vanemad maksid Angie Robinsonile ja tema isale, et nood linnast lahkuksid. Niimoodi oli Angie sunnitud loobuma poisist, keda armastas. Nüüd, kaksteist aastat hiljem, on Angiel peigmees ja edukas äriettevõte, oma lillekauplus. Ta tuleb oma kodulinna, Lõuna-Carolinas […]
“Mineviku teed ja rajad”
Rännud on rännatud. Nüüd jälgin koldes tantsivaid leeke ja naudin “vanadust”. Vaguniseina lõigatud pilu kaudu nägin suurt Venemaad. Kuid jõudsin ära oodata ka – lauldes tulnud – Eesti Vabariigi! Kodu, Kaasa ja lapsed, ning lapselapsed on jälgedes tulemas. See kõik on selles raamatus lugeda. – Austusega Ülo-Manifalde
“Minevikult tänapäevale”
Peamiselt pildiraamat. Sisukord: Saateks. Muistsed asulakohad. Linnused. Matmispaigad. Ohverdamiskohad. Väikeselohulised kultusekivid. Muud muistised. Muistsed esemed. Peit- ja aardeleiud.
“Minevikuplaanid”
… Arvustajad ja preemijate jagajad on Ana Blandiana loomingus hinnanud üldinimlike teemade – nagu rikkumatus ja pattulangemine, surm ja ellujäämine, armastus kui täiuseihalus – käsitlemist, arutlusi loomingu ja inimloomuse üle. Oma jutte nimetab autor ise “fantastiliseks proosaks”, ent maailm, mida neis kirjeldatakse, on pigem “imepärane tõelus”, pigem müütiline kui ulmeline. Kuigi A. B. lugudes on […]
“Minevikuvarjud”
“Jensi arvates olid Nilsil kõige suuremad käed, mida ta eales oli näinud, ning hetkeks kaalus poiss võimalust tagasi pöörduda, kuid mõistis siis, et plehkupanekuks oli juba liiga hilja …” Ühel erakordselt udusel pealelõunal kaob väikesel Rootsi saarel Ölandil jäljetult kuueaastane poiss. Perekond, politsei ja vabatahtlikud otsivad teda päevi, kuid edutult. Arvatakse, et poiss suundus udus […]
“Miniaturist”
1686. aasta sügispäeval koputab 18-aastane Nella Oortman Amsterdami kõige jõukamas linnaosas suursuguse maja uksele. Ta on tulnud maalt linna, et alustada uut elu silmapaistva kaupmehe Johannes Brandti abikaasana, kuid vastu võtab teda hoopis mehe teravakeelne õde Marin. Johannes ilmub alles tükk aega hiljem ja annab Nellale eriskummalise pulmakingi: nende kodu vähendatud koopia. Seda hakkab sisustama […]
“Miniatuure, novelle, jutustusi”
Poiss ja liblikas Kandlemängija Laulik Armastus Kuningas ja ööbik Süütu armastus Tõde Mäetaguse vanad Käbe-Kaarel ja tema noor naine Vanaisa surm Lehekandja nr. 17 Itaalia-reis Viiul Naistevõrgutaja Vanad ja noored Raha-auk Varjundid Kärbes
“Minima philologica. 95 тезисов о филологии”
Вернер Хамахер (1948-2017) – один из известнейших философов и филологов Германии, основатель Института сравнительного литературоведения в Университете имени Гете во Франкфурте-на-Майне. Его часто относят к кругу таких мыслителей, как Жак Деррида, Жан-Люк Нанси и Джорджо Агамбен. Вернер Хамахер – самый значимый постструктуралистский философ, когда-либо писавший по-немецки. Кроме того, он – формообразующий автор в американской и […]
