“Miks teisi ei lööda”
Maarja-Liis Mölder ei kiirusta. Selline on ka tema kirjutamise stiil: ta ei jaga lugejaga teekonda oma teksti ideeni, ei vahuta, eksle ega toppa, vaid esitab idee puhtalt ning viimistletult selle kõige nõtkemas ja saledamas vormis. Luulekogu on Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominent (2019). Toetas: Eesti Kultuurkapital, toimetas ning kujundas Kaur Riismaa. (Raamatus on autori autogramm)
“Mil. Mees, keda hüüti tummaks”
Suvematkal kohtuvad mõneks päevaks elatanud mees ja kodust plehku pannud teismelised. Hargneb kaks armastuslugu, üks tänapäevane, teine meenutustes, seda kõike põhjaranniku kauni ja ajaloost rikka looduse keskel, kus inimelu kõigi kirgede ja võitlustega on vaid nagu tühine viiv igavikus.
“Miljard aastat enne maailmalõppu”
Vendade Strugatskite meisterlik sci-fi romaan räägib astrofüüsik Dimitri Malianovist, kes on kindel, et ees terendab Nobeli preemia. Ta saadab pere jalust ära maale, et tööle pühenduda, kui lakkamatu segamine ei lase kuidagi keskenduda – kõigepealt ootamatu viina ja kaaviarisaadetis, siis võõras kaunitar ukse taga, kes jääb ööbima… ja sõbrad. Sõbrad, kes on samuti jõudnud oma […]
“Miljon kildu sõltuvusega silmitsi”
23-aastane James Frey ärkas lennukis, esihambad välja löödud ja ninaluu katki. Tal polnud aimugi, kuhu lennuk on teel, ja ta ei mäletanud kahest viimasest nädalast kõige vähematki. Ta oli olnud kümme aastat alkohoolik ja kolm aastat kokaiinisõltlane. Kohe pärast maandumist viidi James võõrutusravikliinikusse ravile, kus talle öeldi, et kui ta tarvitamist ei lõpeta, sureb ta […]
“Miljonid. Kuidas kulutada miljonit?”
Carnegie medali laureaat Kaks poissi. Üks ime. Miljon valikut. Kui taevast sajab alla kotitäis raha, saavad Damianist ja Anthonyst rikkad poisid. Väga rikkad. Korraga võivad kaks venda osta endale kõike, mida hing ihaldab – välja arvatud seda, mida nad tegelikult vajavad…
“Miljonidollarine teemant”
Joseph S. Fletcher on kriminaalromaani kuldajastu loetumaid autoreid Agatha Christie’ ja Edgar Wallace’i kõrval. Tema teosed köidavad lugejat pingelise tegevuse ja rohkete ootamatustega. Kuritegu muutub uurimise käigus üha mõistatuslikumaks, motiivid aina selgusetumaks – kuni saabub üllatav lõpplahendus. “Miljonidollarine teemant” on Fletcheri kümnes eestindatud kriminaalromaan. Kõik varem ilmunud on jäägitult läbi müüdud.
“Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus”
Neli kümnendit välisteenistuses – muu hulgas suursaadikuna ÜROs; Nõukogude Liidus ja Mongoolias; Iisraelis ja Küproses: Indias, Sri Lankas ja Nepalis; Saksamaal; Itaalias ja San Marinos; Vatikanis ja Albaanias… Läbielatust lähtudes juhatab Rootsi veterandiplomaat Torsten Örn lugeja diplomaatia kui rahvusvahelise suhtlemise vormi ja kui kutseala ajalukku, kirjeldab selle tänaseid suundumusi ning vaeb diplomaatide tõenäolist rolli globaliseeruvas […]
“Millennium. Ennustused aastaks 2000”
Ennustused aastaks 2000. (Pidi vist maailma lõpp tulema…)
“Millennium”
In AD 900, few would have guessed that he splintering kingdoms of Europe were candidates for future greatness. Hemmed in by implacable enemies and an ocean, there were many who feared taht they were nearing the time when the Antichrist would appear, heralding the world´s end. Instead there emerged a new civilization. It was the […]
“Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel”
Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel Kolm paksu Inimväärne elu Üks veski seisab vete pääl… Pime hobune Väikelinna hirmsad saladused Hümn Saatanale Põnnadi, põnnadi Vanaisa ja metsavennad Eaka haritlase juubelikõne Saunapäev Valesti Andrus Kivirähki värske jutukogu toob lugejani 12 novelli ja monoloogi. Kaasa saab elada kolme paksu, pimeda hobuse, üksiku põie, “Loomingu” peatoimetajate, metsavendade, tulnukate heaks […]
“Mina ja Eesti… Üks elulugu”
Kalev Jaik. Sündinud 7. sept. 1942. aastal Tartus. Koolis käinud 7 klassi, kuid alates noorusest olnud iseõppinud eraklik filosoof. Nõukogude ajal KGB poolt eriliselt, järjekindlalt ja julmalt tagakiusatud isik. Eesti vabariigi ajal aga esialul lumpenproletaarlane ja hiljem invaliidsuspensionär. Nõukogude ajal elatust teeninud töölisena tööstuses. Senini avaldatud töödest “Kaks majandusteadust”, 312lk., Tartu 2004. Raamat “Mina ja […]
“Mina ja minu lähedased”
Kiili vald – aeg ja inimesed. See mälestustekogumik on ühe asjaliku ja toimeka grand old lady pilguheit minevikuradadele. Koidula hobiks on genealoogia ning kodukoha ja inimeste lugu selles. Praeguse Kiili valla mail sündinuna, kasvanuna, koolis ja tööl käinuna valdab ta unikaalset teavet sellest piirkonnast. Seda, mis oli. Mineviku kaudu saame süveneda olevikku ning sellest pole […]
“Mina ja mu poeg”
Sara Lidman, kelle loomingu probleemitihedus ja psühholoogiline sügavus on tema kodumaal laialdast tähelepanu äratanud, sündis 1923. aastal Põhja-Rootsis ja debüteeris 1953. aastal romaaniga “Tõrvamiil” (“Tjärdalen”), millele järgnesid “Murakamaa” (“Hjortronlandet”, 1955) jt. Kõigis neis käsitleb autor keskkonnast hälbinud “erandinimest”, mõneti patoloogilise juuda traagikat ühiskonnas. “Mina mu poeg”, Sara Lidmani viies ning kõige värskem teos (ilmunud 1961. […]
“Mina ja Tema”
Romaani peategelasteks on Mina ja Tema, kaks eesti meest, kes kord juhtumisi ühes kodumaa vaikelulises linnas samasse majja elama sattunud. See päritolutegur paneb neid läbi elu üksteist silmas pidama. Esimene meestest ütleb enda kohta: “Iga arukas inimene teab, et Mina on kõige tähtsam olend maailmas.” Selle kõrval on Tema teisejärguline tegelane. Ometi ei saa Mina […]
“Mina olen mina”
Aeg-ajalt on eesti keeles avaldatud mitmete koostajate aforismikogumikke. Meenutagem kas või Mats Tõnissoni Rahva Piiblit, (1912), Jaak Järve Mehiseid mehi (1889) ja Anna Haava Peotäit tõtt (1900). Viimane mahukam kogumik ilmus “Mõttevara” nime all 1973. aastal. See oli aga aeg, mil paljud suurmehed ja nende mõtted olid ebasoovitavad või koguni keelatud. Teie käes olevast, ligi […]
“Mina olen printsess. Minu väike saladusteraamat”
Kui Sulle meeldivad printsessid ja kõik nendega seonduv, siis on see tegevusraamat mõeldud just Sinule! Raamatus on palju ruumi kirjutamiseks, joonistamiseks ja kleepimiseks, lisaks leida siit küsimustikke ja kasulikke nõuandeid, mis aitavad Sul saada tõeliseks printsessiks! Kõrgeauline printsess, on aeg alustada kuninglikku seiklust!
“Mina olen värdjas”
“Lissa Marik, 20.02.2000, tüdruk-laps… sündinud raske vaimse ja füüsilise puudega. Aju parem poolkera välja arenemata, diafragma hernia, söögitoru umb, tumm, selgroo alaosa lülid luuliites… piiratud liikumisvõimega ülakehas. alakeha tervenisti halvatud… Sellise diagnoosiga lebab 13aastane Lissa sünnist saati haiglas voodisse aheldatuna. Tema ainsateks suhtluspartneriks on ema ja viimasel ajal ka ülimoodne arvuti. Viimane avab Lissa silmad […]
“Mina olin veel väikene”
Sakari Pälsi kuulub soome sõnameistrite vanemasse põlvkonda. Ta on sündinud 9. juulil 1882.a. Häme läänis Loppil Sajaniemi külas talupoja perekonnas. 1903.a. asus tulevane teadlane ja kirjanik õppima ülikoolis, kus kuulas peamiselt ahreoloogiat. Ta lõpetas ülikooli 1908.a. filosoofia kandidaadi kraadiga; doktorikraadi sai 1936.a. On Soome Kirjanike Liidu auliige. Omandatud eriala viis Pälsi varakult (1909) Soome Rahvusmuuseumi […]
“Mina teen sind kuulsaks!”
Miks ma selle raamatu üldse kirjutasin? Eestis ei ole veel sellist ilmunud, on lihtsaim vastus. Kirjutamine algas aga ammu – 2003. aastal ühes Kölni hotellitoas. Nüüd, 15 aastat hiljem, on rõõm tõdeda, et lõpuks on Eesti koolid mõistnud muusikaäri kui õppeaine vajalikkust. Sellepärast sai käsikirjast käsiraamat. Käsiraamat kõigile, kes söandavad jalga meelelahutusäri ukse vahele torgata, […]
“Mina, Claudius”
Robert Gravesi tuntuim teos “Mina, Claudius” ilmus ajal, mil pea kogu Euroopas tõstis pead autokraatia ning raskelt kättevõidetud demokraatia ja vabadus seisid silmitsi tõsise ja üleüldise kriisiga. Aasta eest oli saanud Saksamaa kantsleriks Adolf Hitler, Itaalias oli võimul Benito Mussolini. Kuigi Gravesi raamatu sündmused leiavad aset meie ajaarvamise algusaastatel, olid kokkulangevused Rooma vabariigi lõpu ja […]
