“Minu suguvõsa lugu. Hispaania päevik”
Mall (Lena Helgi) Jaakson kirjutab raamatu esimeses osas oma suurest eesti suguvõsast ja enda käekäigust kolmel kodumaal – Eestis, Rootsis ja Hispaanias. Käsikiri on valminud eesti keeles. Raamatu teine osa “Hispaania päevik. Aastad 1975-2010” käsitleb Franco-järgset aega Hispaanias, demokraatia vaevalist arengut ja elu Alicantes ja selle maalilises ümbruses. See on kokku pandud autori kahest varasemast […]
“Minu teine elu”
Sari: Nüüdisromaan Paul Edward Theroux on sündinud 1941. aastal USA väikelinnas Medfordis prantsuse-kanada päritolu isa ja itaallannast ema pojana. Ta elu on olnud sündmusterohke; ta on elanud-töötanud paljudes maailma maades. Kõik see kajastub tema rohketes, põnevates reisikirjades. Theroux on tegutsenud ka filmistsenaristina. Ent põhiosa ta loomingust moodustab proosalooming, tuntuim teos reisikirjaline romaan “Suur raudteebasaar” (1975). […]
“Minu Toba”
Sulgedeta indiaanlased. Mida tähendab olla tänapäeval indiaanlane? Päriselt, mitte mängult. Mängus jooksevad indiaanlased, suled peas, põlislaanes ringi ja peavad jahti. Päris toba indiaanlastel ei ole aga uhkeid rüüsid, sulekroone ega šamaanivõimeid. Nad elavad Argentina ja Paraguay piiril ning neid pole kellegi jaoks olemas. Nagu ka ülejäänud kaht miljonit Argentina indiaanlast. Toba on porine kvartal ilmetus […]
“Minu Udmurdimaad”
Prantsuse fennougrist Eva Toulouze käis esimest korda Udmurdimaal 1990. aastate alguses, mil arvukate relvatehaste tõttu varem Lääne inimeste jaoks suletud maa pisut avanema hakkas, ja jätkas külaskäike pea kolme aastakümne vältel. Selles raamatus on tegemist mitte maa, vaid pigem maadega, sest lisaks Udmurdi Vabariigile tutvustab autor isiklike mälestuste ja muljete, teadusartiklite ja välitööpäevikute toel ka […]
“Minu Universum”
Kuulsa loodusteadlase raamat Universumi arengust. Mõeldud nii huvilisele keskkooliõpilasele kui ka spetsialistile.
“Minu vaade maale ja merele. Raamat Madise mälestuseks”
See on üks ilus ja raske raamat. Ränkraske, sest leinav isa, kes juhtumisi sõnakunsti meister on, suudab oma tugevad tunded kohale viia. Ja raske ka seeläbi, et on pikk ja täis kordusi. Aga sellega ka psühholoogiliselt väga õige. Lein ongi ju selles, et ei saa lasta lahti ega taha lõpetada ja iga pisiasi saab tähtsaks, […]
“Minu väga magus elu ehk Martsipanimeister”
E. W. on martsipanimeister. Aga mitte lihtsalt meister, vaid kunstnik. Kuidas saab ühest täiesti harilikust Eesti maapoisist nõnda noobel ametimees? Sellest jutustab meister ise, alustades lapsepõlvest ja poisieast, esimestest kokkupuudetest naissooga, ootamatust pärandusest ja sellega kaasnevast kohustusest. Läbi nõukogude aja seikluste jõuab martsipanimeister küpsemasse ikka ning leiab lõpuks ka oma elu armastuse.
“Minu vanaisa Eduard Ritsoni mälestused I maailmasõjast”
Käesoleva raamatu kaante vahelt leiad minu vanaisa, dr. Eduard Ritsoni (eestindatult Ritso), mälestused Esimesest Maailmasõjast. Eduard Ritson sündis 1. mail 1889 Viljandimaal Paistu vallas ja suri 24. veebruaril 1967 Rakveres. Ta õppis Riia Reaalkoolis ja Kiievi Ülikoolis arstiks. 15. novembril 1914 võeti tsaariarmeesse. I Maailmasõjas teenis rindearstina Ukrainas ja Rumeenias, jätkates sõjakeerises õpinguid ning lõpetades […]
“Minu võitlus”
Käesolev enesetutvustuslik teos on ilmunud vist küll kõigi kultuur- ja suurrahvaste keeltes. Mõnel pool on ta avalikult tunnustust leidnud juhtimisõpikuna, mõnel pool tunduvad juhtijad vaikimisi just sellest juhinduvat, mõnel pool hirmutavat sellega lapsi. “Tarkust tuleb võtta ka vanakuradi enda suust” on öelnud üks suurmees. Püütagu siis tarkust ja kainet meelt leida ka sellest tagasihoidlikust heas […]
“Minust sai ärinaine”
Hella Wuolijoe kolmas mälestusteraamat “Minust sai ärinaine ehk Valge vares” haarab aastaid 1908-1918, mida kirjanik peab oma elu kõige raskemateks – murranguaastateks. Tuli lõplik otsus jääda Soome, abiellumine, kodu rajamine, lapse sünd. Esimese töökoha leidis noor magister sotsiaaldemokraatide ajalehe “Työmies” toimetuses, selle kõrvalt tegi ta tõlketöid, pidas loenguid, koostas Jakob Hurda rahvaluulekogu registrit ja üritas […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Mis hundi suus, see hundi oma”
Meisterlik ja ülipõnev romaan, mille peaosas on seesama karismaatiline trio, keda Stephen King tutvustas meile “Härra Mercedeses” (Edgari auhind parima romaani eest), räägib lugejast, kelle fanatism erakliku kirjaniku suthes ületab kõik piirid. End kirjandusasjatundjaks pidav Morris Bellamy tapab kuulsa kirjaniku John Rothsteini ja tühjendab tema seifi rahast, ent tõeline aardeleid on märkmikud, mis sisaldavad (vähemalt) […]
“Mis juhtus Anton Raadikuga?”
Ühe eestlasest spordivägilase traagilise värvinguga elukroonika, millel puudub viimane peatükk. Ta tuli Euroopa meistriks, jõudis kuuluda viies riigis tipp-poksijate hulka, tegi ennast elukutseliste leeris alaliselt tuntuks. Eesti rahva jaoks oli see mees peaaegu pool sajandit mahasalatud inimene. Raamatu autorid tahavad tõestada, et Anton Raadikul kui suurel sportlasel ja aatemehel on õigus püsivale kohale meie säravamate […]
“Mis loom see on?”
389-leheküljeline taskuformaadis ja kõvas köites raamat Välja antud: 2004 Sisukord: Saateks lk 7–10 1. Loe mulle “Vanaisa kingitust” ehk kolmeaastase klassikaretseptsioonist lk 13–30 2. Holtzi, Mannteuffeli ja Jannseni loomad lk 31–43 3. Lembitu kuldne karikas lk 44–69 4. Vallimäe neitsi lk 70–85 5. Tammsaare, Koorti ja Wiiralti loomad lk 86–113 6. Illimari loomad lk 114–144 […]
“Mis lööve see on? Kuidas tunda ära ja ravida laste nahalööbeid”
Kuidas tunda ära ja ravida 50 sagedasemat lapseea nahalöövet ja -vaevust Diagnoosimise hõlbustamiseks on toodud löövete värvipildid ja löövete levimise võimalikud piirkonnad Haigussümptomite täpne kirjeldus ja võimalikud tava- ja täiendravi meetmed. Juhised lapsevanematele, millal kutsuda arst ja millal võib last kodus ravida Lühiülevaade võimalikest nahahaigustest ja spetsiaalne peatükk vastsündinul ja imikul esinevatest löövetest. Prisca Middlemiss […]
“Mis lõunapäike Prahaga teeb”
Tšehhi poeet V. Nezval (1900-1958) on üks huvitavamaid kujusid XX sajandi luules. Ta on rikka fantaasiaga, viljakas luuletaja – ühtaegu irriteerivalt moodne ja sügavalt rahvapärane, huvitav oma väsimatute otsingute, aga ka õnnelike leidude poolest, romantik ning revolutsionäär ja kodumaa ajaloo ning looduse trubaduur, kelle värsid võluvad nii oma pildirikkuse kui ka kõlamuusikaga. XX sajandi luule […]
“Mis mees ta on?”
Pealkirjast, teemast 16. mail 1982 esinesin Tartu kirjanduspäeval lühikese ettekandega “Mis mees ta on?” Annotatsiooni olen kirja pannud: ühest tüübist eesti nõuk. kirjanduses 1949-1982. Sirja Olesk refereeris kirjanduspäeva ettekandeid, sealhulgas minu oma, adekvaatselt “Sirbis ja Vasaras”. Aga ka täistekst on alles ja et üsna erinev samapealkirjalisest lõpptootest, esitan ta siinkohal muutmata kujul. … (taskuformaat, kaaned […]
“Mis meist saab?”
Villem Reimani elu (1861–1917) peajooned on lahedamalt loetaval kujul meile antud August Palmi uurimuses “Villem Reiman” (täiendatud 2. trükk Ilmamaalt 2005). Käesolev meie mõtteloo-sarja kaheksakümnendana kuuluv köide tahab esitleda tema loomingulisest elust kolme silmahakkavamat suunda. Need on vaimulooline, isamaaline ja kirikupoliitiline suund. Esimene on orienteeritud meie koduses ajaloos olnud suuremõõtmeliste isiksuste avamisele; teine on suunatud […]
“Mis on antiikfilosoofia?”
Gigantum Humeris Silmapaistev prantsuse mõtteloolane ja antiigiuurija Pierre Hadot aitab oma klassikalises teoses ümber hinnata filosoofia rolli antiikmaailmas. Filosoofia polnud ainult intellektuaalne ja diskursiivne tegevus, vaid elulaad. Seejuures mitte lihtsalt „ela, nagu räägid“, vaid ka „räägi, mida elad“. Mõtlemine ja kõnelemine aitasid igal koolkonnal mõneti erinevalt elu võimendada. Koolkonda kuulumine tähendas teatud eluviisi omaksvõttu – […]
