“Müüdid. Legendid. Kangelased. Noorukite entsüklopeedia”
palju värvilisi illustratsioone lühikesed ja kokkuvõtlikud tekstid selge ja lihtne keel
“Müügisuhtlemine”
Müüja roll. Ostja roll ja tarbija käitumine. Suhtlemine müügitöös. Müügisuhtlemise mudel. Arusaamatused müügitöös. “Müügisuhtlemise” raamatu eesmärgiks on pakkuda teadmisi ja praktilisi kogemusi kõigest sellest, mis mõjutab müüja tööd.
“Müürideta aed. Lugu esimesest ristisõjast”
Süüria, 1098. Pärast otsustavat lahingut, kus ristisõdijatel õnnestus uskmatute käest vabastatud Antiookia all purustada moslemite abivägi, on peategelane, üks selle lahingu kangelastest, kuulutatud lindpriiks ja tema armastatu on normannide käes pantvangis. Ta alustab teekonda, et jõuda oma armsamani, ühendada lõhenenud lihtrahvaarmee ja viia see Jeruusalemma alla. See on teekond läbi pimeduse. “Müürideta aed” on kolmas […]
“Müüritud”
Henn Mikelsaare uue romaani tegevus toimub eluaegsete kinnipeetavate eravanglas. Vangla omanik ja haldaja on salapärane isik, keda paljud vangid näinudki ei ole, kaasa arvatud peategelane kunstnik Raul Huum. Et tegemist on eluaegset vanglakaristust kandvate vangidega, siis on vanglaülem Konstantin Johannes Mark ja tema abikaasa Agate loonud kohalikele omamoodi ühiskonnamudeli, kust ei puudu vist ükski institutsioon. […]
“Muusa”
«Muusa» on emotsionaalselt intensiivne ja psühholoogiliselt nüansirikas lugu kaasaegsest muusast ja tema kunstnikust. Maya kohtab konfliktset fotograafi Sebastiani, kes klammerdub tema külge nagu päästerõngasse oma aina edukama kunstikarjääri tormisel merel. Maya silmade läbi jutustatud lugu räägib nende antagonistlikust, ent mõlemale osapoolele hädavajalikust suhtest, mis rebib nad läbi näituseavamiste, veidrate koosolemiste ja lugematute fotosessioonide keerise. Selles […]
“Muusika ja vaikus”
Sari: Põhjamaade romaan Mõned arvustajad peavad seda parimaks Taani-aineliseks teoseks pärast „Hamletit”. Romaani pealkiri märgib kahe peategelase, kuninga ja tema abielurikkujast abikaasa absoluutselt erinevat eluhoiakut. Tegevustik leiab aset peamiselt Kopenhaagenis aastatel 1629–1630, mil Taani kuningriik pärast Kolmekümneaastast sõda on suurtes majanduslikes ja poliitilistes raskustes. Romaanis kujutatud kuningakoja esindajatel on kõigil reaalsed ajaloolised prototüübid.
“Muusikaelu Eestis 20. sajandi algupoolel”
Sisukord. – Urve Lippus / Sissejuhatuseks. Muusikaelu muusikaloo ainena. – Geiu Rohtla / Muusikaelu Tartus 19.- 20. sajandi vahetusel ja Berliini Filharmoonikute kontserdid. – Kristel Pappel / Ooper Tallinna Saksa Teatris 20. sajandi alguses. – Ilvi Rauna / Riigi Ringhääling muusikalise keskkonna kujundajana Eestis aastail 1934-1939. Raamatu esikaane ülaservas hinnaklepsu jälg.
“Muusikafantoom”
On tapetud eduka turismifirma omanik Jelena Dudareva. Miilitsal õnnestub leida mõrtsukaga vestelnud peaaegu pime noormees Artjom. Mõrtsuka välimust Artjomi kirjeldada ei suuda, kuid talle jäid hästi meelde mehe hääl ja muusika, mida too kuulas. Selle tellimusmõrva lahendamisel peab Nastja Kamenskaja langetama raske otsuse: kas tal ikka on õigust kaasata invaliidist noorukit riskantseisse mõrvaiotsinguisse?
“Muusikast ja muust”
Aadu Regi (1912) on Heliloojate Liidu vanim liige. Teeneka muusikaõpetaja ja puhkpilliorkestri juhi pikka ja värvikasse ellu on kuulunud ka “Vanemuise” dirigendi, topograafi, orkestrandi ja sõjaväelase amet. “Muusikast ja muust” on huvipakkuv lugemisvara, mis kindlasti köidab eelkõige vanema põlvkonna lugejat, samas on raamatus möödunud sajandi muusika- ja kultuuritegelastest põnevaid fakte ja eredaid mälestuspilte, mis pakuvad […]
“Muusikud Kapid ja Suure-Jaani”
Maalehe Raamat Alevi ja linna tekkelugu, seltsielu hiigelajad ja halvemad päevad, kultuuriloo suured nimed, muusikapidustuste traditsioonid
“Müüt ja ajalugu”
Gustav Ränk: Maailm on kõigest hoolimata tervik, kus ükski rahvas end täiesti eraldada ei saa, iseäranis praegusel tehnika-ajastul, kus vägevad ühendusvahendid trotsivad igasuguseid piire. Vaevalt ühe rahva endaisoleerimine talle mingit õnne tookski, sest see tähendaks enda väljalülitamist kultuuri üldarengust, langemist traditsionalismi ja stagnatsiooni, nagu näiteks on sündinud India ja Tiibetiga. Maailma üldarenguga sammu pidamine on […]
“Müüt ja kadunud kaaslased. Müüt ja pisike pandipiiga.”
Müüt ja kadunud kaaslased. Leidmaks oma kaduma läinud äripartnerit Aahzi, peab Skeeve jälgi ajama võõras dimensioonis – kus päev on öö, inimesed on koletised ja maagia ei mõju… Müüt ja pisike pandipiiga. Kui Skeeve kõrgete panustega pokkerimängus blufib ja võidab, saab ta tasuks Pandi – pisikese “võlakirja”, kellel on tohutu suur anne pahanduste tegemise peale…
“Müüt või tõde?”
Kodutohter Tervisega seotud uskumused, eksiarvamused ja tegelikkus Kuna tervis on meile kõige olulisem asi maailmas, kipub just selles valdkonnas üsna lihtsalt levima arvamusi, uskumusi, pooltõdesid. Nii tekivad iseseisvat elu elavad teooriad, kuidas lihtsate vahendtitega saada saledaks või kuidas üks või teine toiduaine võluväel rasva ära põletab. Paljud usuvad, et diabeet tekib rohkest magusa söömisest, ning […]
“Müütiline jutustus. Logiraamat III”
Kreeka poeedi ja nobelisti esimene eestikeelne kogumik sisaldab luulekogusid, milles kajastuvad helleenlusega seotud teemad. Seferis taaselustas oma luules kreeka traditsioone ja mütoloogiat ning mõtestas nende abil kaasaega. “Müütiline jutustus” on sümboolne rännak läbi Kreeka ajaloo, rääkides muu hulgas kreeklaste väljasaatmisest Väike-Aasia rannikult (1922), kust luuletaja pärit oli. Lapsepõlve paradiisiga sarnase õhkkonna leidis Seferis jälle 1950. […]
“Muutlik”
See romaan räägib Ajast. Kuid Ajaga on paratamatult seotud ka inimese muutlikkus, muutumine ja muutumatus. Ajaga on seotud kõik see, mis teeb meid inimeseks. Juhan Liiv on kirjutanud: Ma astusin hommikul õue, tulin meeletult tagasi, kõik endine elu surnud, uuest’ sündind ma jällegi. Selles isemoodi romaanis väljendab autorist peategelane sedasama igivana muutumise igatsust, elades oma […]
“Muutudes endaks jääda”
Valik meenutusi, artikleid, uurimusi Aeg muutub ja inimesed koos ajaga. Kuidas säilitada oma põhiväärtusi ja kuidas muutudes endaks jääda – see mõte läbib kogu raamatut, alates I peatüki eluloolistest meenutustest kuni väikerahvaste ja nende kultuuride ellujäämist puudutava publitsistikani lõpupeatükis. Viimast tuleb mõista omas ajas. Ometi kestavad paljud probleemid üle aegade. Jäägem eestlasteks ka eurooplastena, säilitagem […]
“Muutunud maailm”
Eesti novellivara Valev Uibopuu (1913-1997) on seitsme romaani ja kuue novellikogu autor, millest suurem osa on ilmunud Rootsis, kus kirjanik elas alates 1944. aastast. Käesolev, veel autori eluajal tema enda poolt koostatud novellivalimik annab läbilõike kirjaniku lühiproosast, sisaldades 23 pikemat ja lühemat pala, mis ulatuvad oma ainestikult nii kodumaale kui võõrsile, maale ja linna, sõjaeelsesse […]
“Muutus peopesal”
Energia tasakaalustamine käetarkuse, tšakrate ja mudrade abil Meie kätes on erakordne vägi – vägi muutuda, tervendada ja areneda meie täieliku potentsiaalini. Keskendades kavatsuse ja suunates kätega energiat, saate süvendada enesemõistmist ja kutsuda esile positiivse muutuse, et luua õnnelikum ja elutervem elu. Tuntud kirjanik Sandra Kynes kutsub teid kogema ainulaadset ja transformeerivat energiatöö kombinatsiooni, mis ühendab […]
“Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800”
Viimasel kolmekümnel aastal on varauusaeg (16.–18. sajand) ennast Eesti ajaloo periodiseeringus ja historiograafias omaette etapina jõuliselt kehtestanud. Seda on käsitatud ajastuna, mil hakkasid toimuma muutused, ümberkorraldused ja uuendused, millega pandi alus trükikultuurile, konfessionaliseerumisele, modernseeruvale riigile ning lõpuks ka tänapäevasele ühiskonnale ja majandusele. Kogumik aitab mõista varauusaja arengujooni Eesti- ja Liivimaal perioodil 1520–1800 ning peegeldab varauusaja uurimise […]
“Muutuste tuules”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 6 1919. aastal alanud maareform Vana-Põltsamaa vallas Järjekorra numbrilt kuues Põltsamaa ajaloo vihik räägib maareformi elluviimisest ühes Põltsamaa kihelkonna vallas, kajastades eelnevalt maaomandi arengut 18. sajandi lõpust kuni 1919. aasta Maaseaduse väljatöötamise ja rakendamiseni. Lisaks koorub võimalik pilt maareformi algjärgust Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas ja selle valdades. Vihikus antakse ülevaade maareformi läbiviimisest […]
