“Napoleoni marssalid”
“Terror belli, decus pacis” Prantsusmaa marssal (Marechal de France) on sõjaväeline aunimetus, mida antakse selle maa kindralitele silmapaistvate saavutuste eest. Tiitel kaotati Prantsuse revolutsiooni päevil (1793), kuid taastati üksteist aastat hiljem (1804) Napoleon I poolt, kes kuulutas end samal aastal prantslaste keisriks. Napoleoni marssaleid oli kokku 26. Esimesed said oma marssalisaua kätte 1804. aastal, viimane […]
“Narcissus ja Echo. Müüt ja analüüs.”
Mis on nartsissism? On see normaalne isiksuseomadus või väärastus? Jõuallikas või hälve? Mil moel esineb nartsissism meie igapäevaelus ja igapäevastes tegemistes? Mis teeb mõnest nartsissisti ja kuidas väljendub nende inimeste nartsissism, kellel ei ole nartsissistlikku isiksushäiret? Kõigile neile küsimustele on maailmas otsitud vastust juba siis, kui sellist terminitki nagu “nartsissist” ei olnud. Küll aga oli […]
“Narkohollo ehk Florose vabastamine”
“Kiiremini!” huikas kindral. “Pange tahma juurde! Pange tõrva juurde! Et nende silmad ei seletaks!” Kiirmarsil liikus Narkohollo armee Mihklile ja Geeniusele järele, Dore metsast mööda. Kuid varsti hakkasid tagaaetavad väsima. Eriti Geenius, kes ei olnud harjunud nii palju jooksma. Nende tempo aeglustus ja armee jõudis järjest lähemale. “Rutem, veel natuke!” anus poiss Geeniust. “Äh… Äh… […]
“Narnia kroonikad. Hobune ja tema poiss”
Narnia… maa, kus hobused kõnelevad… maa, mida himustavad Neli põgenikku – poiss Shasta, tarkaanitar Aravis ja nende hobused Bree ja Hwin, on põgenikud, kes otsivad teed Narniasse, sest ainult Narnias saavad nad olla vabad. Ootamatult satuvad nad aga hoopis suuremate sündmuste keerisesse. Nad on kistud lahingusse, kus otsustatakse nende saatus, lahingusse, mis otsustab kogu Narnia […]
“Narnia kroonikad. Prints Caspian”
Narnia… maa, kus loomad kõnelevad… kus puud kõnnivad… kus lahing on kohe algamas. Prints Caspiani ähvardab suur oht. Caspiani onu on anastanud Narnia trooni ja tahab teda tappa. Caspian kutsub kokku sõjaväe, et kukutada trooni anastaja ja kuningriik tagasi võita. See on võitlus Vanaaja Narnia eest, võitlus kahe mehe vahel, mis otsustab kogu maa saatuse. […]
“Narnia kroonikad. Viimane lahing”
Narnia… maa, kus valed sünnitavad kurjust… kus ustavus pannakse proovile… kus kogu lootus paistab kustuvat. Narnia viimastel päevadel on maa pandud valiku ette: nende vastas on mitte vaenlane väljast, vaid vaenlane nende endi seast. Valed ja reetmine on tõusnud valitsema ning ainult kuningas ja tema allesjäänud ustavad järgijad suudaks ära hoida kõige neile armas hävingut. […]
“Narritarkus”
Narritarkus ehk Jean-Jacques´i elu ja kirgastumine Tuntud saksa kirjaniku ajaloolis-biograafiline romaan, väljapaistva prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques Rousseau´ viimastest eluaastastest.
“Narruse kiitus”
… Eriti populaarseks saab Erasmuse kombesatiir “Enkomion Moriae” (Narruse kiitus, kirjutatud aastal 1509), mis on püsinud tänapäevani ta kõige loetavam teosena. Selle satiiri lugeja ei tohi suhtuda Erasmuse Moriasse liiga üheplaaniliselt: siin naeruvääristatakse Narruste Narruse enda suu läbi; peaaegu kõikjal tunneme aga Narruse maski taga autorit ennast, kes kord teritatud satiirikusulega pahede vastu välja astub, […]
“Nartsissid”
Raamatus antakse ülevaade nartsissi päritolust ja levikust, ehitusest ja bioloogiast, Eestis ja naabervabariikides kasvatatavatest nartsissisortidest, nende klassifikatsioonist ning sordiaretuse ajaloost. Põhjalikult käsitletakse nartsissi agrotehnikat, ajatamist, lõikeõite säilitamist, puudutatakse nartsissihaigusi ja -kahjureid ning nende tõrjet. Teos on mõeldud aiandus- ja haljastustöötajatele, kõigile harrastusaednikele ja loodusesõpradele.
“Narva lahingust Narva streigini”
Ülevaate koostamisel Eesti NSV ajaloo kohta alates Põhjasõjast ning Eesti ala ühendamisest Venemaaga ning lõpetades Eesti ala jõudmisega imperialismi staadiumi möödunud sajandi lõpul on laialdaselt kasutatud Nõukogude Eesti ajaloolaste uurimusi. Kriitiliste märkuste ning heade nõuannete eest käsikirja viimistlemisel olgu siinkohal tänatud ajaloodoktorid Karl Siilivask, Ea Jansen ja Sulev Vahtre, pedagoogikadoktor Lembit Andresen, ajalookandidaadid Atrur Vassar, […]
“Narva muuseum. Toimetised 22. 2021. Vabadussõja lõpp Narvas 1920”
2020. aastal möödus 100 aastat Eesti Vabadussõja lõpust. Selle sõja tulemusena saavutas Eesti rahvas vabaduse ja omariikluse. Narva, tänu oma geograafilisele asendile, mängis Vabadussõjas olulist rolli – seal algas ja lõppes lahingutegevus Nõukogude Venemaa Punaarmee vastu. Käesolev Narva Muuseumi artiklite kogumik keskendub Vabadussõja lõpule Narvas, käsitledes Eesti jaoks olulisi ajaloosündmuseid, eeskätt kohalikus regionaalses kontekstis. Kogumik […]
“Narwhali reis”
Mereromaan Andrea Barrett (s 1954). USA kirjanik, on õppinud New Yorgis Union College´is bioloogiat. Ta on avaldanud 5 romaani ja 2 jutukogu, millest 1996. a ilmunud kogumik “Ship Fever” pälvis USA Rahvusliku Raamatuauhinna ja kogus kirjanikule laiemat kuulsust. Barrett on õpetanud kirjutamist paljudes kolledžites ja ülikoolides. Praegu elab kirjanik New Yorgis Rochesteris. Barrett on tuntud […]
“Nastja”
Selgeltnägija. Veel poolteist aastat tagasi häbenes Nastja, et tajub ümbritsevat maailma paremini ja selgemini kui ükski teine. Võõraste ees kartis ta oma võimetest rääkida, omade ees oli samuti vait, sest Nastjal endalgi oli raske aru saada, mida ja kui täpselt ta ette ennustada suudab. Pärast möödunudaastast “Selgeltnägijate tuleproovi” mõistsid kõik, et Nastja on erakordsete võimetega […]
“Nataša tants. Venemaa kultuurilugu”
nglise tunnustatud ajaloolase Orlando Figesi raamat „Nataša tants” annab paeluva ülevaate Venemaa kultuuriloost 18. sajandi algusest tänapäevani. Laiaulatuslik ning erakordseid lugusid ja tegelasi kätkev teos äratab ellu pika rea pärisorjadest kunstnikke ja aristokraate, revolutsionääre ja pagulasi, vaimulikke ja vabamõtlejaid, ning selle haare ulatub Sankt-Peterburgi 18. sajandi hiilgusest stalinistliku propagandaajastuni, rahvakunstist Aasia šamaanide maagiliste rituaalideni, Puškini […]
“Natašad. Inimkaubandus tänapäeval.”
“Nad hüüdsid meid Natašadeks. Nad ei küsinud kunagi meie päris nime. Neile olime kõik Natašad. Me olime nende seksifantaasia. Need lollpead astusid sisse ja hüüdsid, totakas irve näol: “Nataša!”, nagu oleksime vene nukud. Me pidime naeratama ja nende juurde tormama,” meenutas Marika esimest korda, kuid teda selle nimega hüüti. “Paks higine siga hakkab “tippu” jõudma […]
“National Geographic 100 teadusavastust, mis muutsid maailma”
Eriväljaanne / Eesti keelne
