“Noole-Oddi saaga”
“Noole-Oddi saaga” tundmatu islandlasest autor elas tõenäoliselt 13. sajandi teisel poolel, vanapõhja saaga-kirjanduse õitseajal, mil Islandi keskaegne vabariiklik periood oli lõppemas ja juhtivate ülikute vahel toimusid teravad konfliktid. Saaga hoogsad ja verised, kuid tihti ka grotesksed ja humoorikad seiklused pole oma meelelahutuslikku väärtust kaotanud tänapäevalgi. Saaga-žanrit tutvustava saatesõna on kirjutanud tõlkija Mart Kuldkepp.
“Noolest raketini”
Raamat tutvustab relvade kujunemist ürgajast tänapäevani. Vibu ja nool Viskemasin Suurtükid Vintpüss «Katjuuša»
“Noor jää”
Armastusromaan Nikolai Baturin (s. 1936) on avaldanud luulet, lühemat proosat, ühe romaani, näidendeid. Käesolev romaan tundub pisut erinev autori muu proosaloomingu taustal, kuivõrd seekord on tegemist Eestimaaga ja kaasaegsete oludega. Formaalselt leiab lugeja eest perekonnaromaani, täpsemalt ühe perekonna purunemise loo, ent rohkem kui süžee ise huvitab autorit inimsuhete keerulisus ja salajasus, elu, armastuse ja egoismi […]
“Noor Kreutzwald”
Aastail 1931-1935 avaldas Gusatv Suits ajakirjas “Loomingu” sarja F. R. Kreutzwaldi biograafiat käsitlevaid artikleid. Teostuslähedane oli juba siis ka kavatsus need monograafiaks koondatult lugeja kätte saata. Igatahes figureerib 1935. a. ilmunud brošüüris “E. V. Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskonna õppe- ja eksamikord ning eksaminõuded” Suitsu esitatud kohustusliku õppekirjanduse nimestikus tema enda monograafia “Noor Kreutzwald”, tõsi küll, ilma […]
“Noor mõrsja”
Ühe tõlgituma ja loetuma Itaalia kirjaniku uus romaan „Noore Mõrsja” polüfooniliselt tihedakoeline tekst viib meid läinud sajandi algusse. Loo keskmes on Põhja-Itaalia maanurgas elav, tekstiilitööstuses tooni andev pere. Parasjagu oodatakse Poja tagasitulekut Inglismaalt. Noor Mõrsja, kes vahepeal viibis Argentinas, on juba päral. Elukorralduse põhirõhk langeb luksuslikke sööminguid meenutavatele hommikueinetele, seejärel mõni tegus tund ning märkamatult […]
“Noore viljapuu võra kujundamine”
Võra kujundamine on paljudele koduaiapidajatele suhteliselt keerukas ülesanne. Mõnikord valmistab võra kujundamine raskusi ka kolhooside ja sohvooside aednikele. Neid raskusi silmas pidades kirjutasid EMMTUI Polli Katsebaasi teaduslikud töötajad J. Palk (esimene osa) ja E. Haak (teine osa) käesoleva brošüüri. Brošüüri esimeses osas käsitletakse noore viljapuu võra kujundamist süstemaatilise lõikamise teel, teises osas võra kujundamise erinevusi […]
“Noore Wertheri kannatused”
Kindla koolikirjanduse raudvaras püsiv “Noore Wertheri kannatused” (1774) on nauditav lugeda nii kujunevale noorele kui ka härdameelsele seeniorile. Romantiline ja pisaraterohke vastamata armastuse lugu aitab üha vähem tundelises maailmas mõista morbiidset elusädet ja armastuskirge. Kolmteist aastat hiljem ilmus teos täiendatud kujul, mis jäi ka edasiste trükkide aluseks. Lüheldase epistolaarromaani naispeategelase prototüübiks oli Charlotte Buff, kellesse […]
“Noored autorid 1963”
“Tähesärk” Helgi Muller sündis 5. oktoobril 1932 Viljandis, kus ta vanemad teenisid leiba juhutöödega. Tema lapsepõlv möödus Viljandimaal Kamara mõisas, kuhu ta vanemad olid siirdunud põllutöölisteks. 1951. a. lõpetas ta Viljandi I Keskkooli. Pärast seda astus H. Muller Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonda. Töötanud vahepeal mitmesugustel töödel, lõpetas ta ülikooli mittestatsionaarselt 1963. a. H. Mulleri esimene […]
“Noored autorid 1964”
“Jäljed allikal” Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis 1947-1958 Tartu I Keskkoolis, astus 1958. a. TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonad, kus õppis algul prantsuse keelt, hiljem individuaalplaani järgi strukturaalset ja matemaatilist lingivistikat. Ülikoolis on ta tegelnud ka orientalistikaga ning tõlkinud hispaania kangelaseepose “Laul minu Cidist”, Aafrika luulet jm. Ta värsse on ilmunud ajakirjanduses […]
“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
“Noored kaasad”
Me kohtume kolme veidi üle kolmekümnese naisega – Angela, Michelle´i ja Jadaga, kelle elu paistab pealtnäha hõrk nagu hea magustoit. Aga siis varisevad naiste elud üksteise järel kokku nagu seest tühjad koogid, sest nad avastavad, et nende abielu on valedega läbi põimunud. Nood reetmise ohvriks langenud ning hävinud armastuse, usalduse ja perekonnaga naised liituvad lohutust […]
“Noored lõvid”
“Christian tundis äkki suurt sümpaatiat leitnandi vastu, kes istus raudkindlalt tema ees, sarnanedes oma taskurätist maskiga Metsiku Lääne bandiidiga ameerika filmist. “Paksin midagi tegema,” mõtles Christian, “et väljendada talle oma tänu.” Tolmus rappudes püüdis ta viis minutit leida moodust, kuidas leitnandile oma tunnustust demonstreerida. Viimaks tuli talle idee. “Räägin talle tema naisest ja enesest,” mõtles […]
“Noorest peast kirjutatud laulud”
Sellesse õhukesse vihikusse kogutud luuletused sündisid enamasti aastail 1941-44. Tallinnast lahkudes oli nii palju mõistust peas, et haarasin kaasa Tartu Ülikooli õpperaamatu, “Arbujate” luuletuskogu (mille olin saanud auhinnaks Lenderi gümnaasiumi luulevõistlusel a. 1940, kus tulin teisele kohale), ja hallide kaantega vihiku oma kirjutatud luuletustega. Saksamaal, aastail 1945-48, lisandus neile veel paar luuletust; pärast asumist Ameerikasse […]
“Noorim Veenus”
See on lugu tüdrukust, kes oli algul nii ebameeldiv, et kui väikesel Maura Higginsil oli mingit lootust, siis on lootust kõige inetumal meie hulgast. Iga naise südamepõhjas hõõgub veendumus, et tal on õigus ilus olla. Näotu naine tunneb, et temal lasub needus, mis hoiab tema ilu unehõlmas; ja kuigi inetu tüdruk soostus eile müürilillena närtsima, […]
“Noorkuu”
India kirjaniku, Nobeli kirjanduspreemia laureaat Rabindranath Tagore (1861-1941) luulekogu, mille ta kirjutas oma poja Samindranathi ja tuberkuloosihaige tütre Renuka rõõmuks. Laps, kui õnnelik sa oled, istudes kogu hommiku tolmus ja mängides murtud oksakesega. Naeratan, vaadates su mängu selle väikese murtud oksakesega. Tegelen oma arvetega, tundide kaupa liites numbreid kokku. Võib-olla heidad mulle pilgu ja mõtled: […]
“Nooruk. II köide”
Pärast põnevat kõnelust Arkadi Dolgorukiga noor vürst Sokolski avaldab soovi naid Lizat, kuid peagi selgub, et noor vürst on segatud kriminaalsesse afääri, ja laulatus tuleb edasi lükata. Samal ajal räägitakse vana vürsti kavatsusest abielluda Versilovi tütre Annaga. Sellele kavatsusele paneb energiliselt vastu vürsti ainus pärija Ahmakovia. Peaintriig keerleb Ahmakovat kompromiteeriva kirja ümber, mis on juhuslikult […]
“Nooruk”
Fjodor Dostojevski suurromaani keskmes on mõisnik Andrei Versilovi vallaspoeg Arkadi Dolgoruki. Kasvanud oma perest eemal, saabub nooruk Peterburi, kus Versilovi ja vürstide Sokolskite vahel on käimas suur pärandiprotsess. Keerulised peresuhted koos teadmatuse ning nooruse naiivsuse, tulisuse ja vabaduseihaga asetavad Arkadi otse sündmuste tulipunkti. Ta sõbruneb noore vürst Sokolskiga ja hakkab elama tema kulul. Samal ajal […]
“Noorus, vanadus ja kehaline aktiivsus”
Autor tutvustab organismi arenemise ja vananemise seaduspärasusi, ja annab juhtnööre elurežiimi korraldamiseks kesk- ja vanemas eas. Antakse ka soovitusi tervisespordi harrastamiseks, mis aitab säilitada tervist, elurõõmu ja töövõimet. Raamat kõigile, kes tahavad säilitada tugevat tervist ja vältida enneaegset vananemist.
“Nooruse lugu”
Ajakiri Noorus oli ilmumise ajal (1946–1997) ülipopulaarne. Laialdasest levikust ja tohutust lugejahuvist hoolimata kadus see aga olematusse, et nüüd elada mälestustes ja legendides. Miks nii juhtus? Ajakirja tegemisest, tsensuurist, loomingulistest õnnestumistest ja ebaõnnest on oma vaatenurga kirja pannud Linda Järve, kes oli Nooruse peatoimetaja aastatel 1984–1994. See raamat on lugu lugudest. Eesti noorte elust nõukaajal […]
“Noorusmaa”
August Annist oli tuntud kui kirglik kõnemees-ideoloog Eesti omariikluse ajajärgust. Ta kutsus noorust üles ehitama arukat ja mõistlikku rahvuslikku ühiskonda koostöös sama mõistliku naabrusega. Tema elutööks on monograafilised uurimused “Kalevalast” ja “Kalevipojast”. Käesolev raamat hõlmab 26 kirjutist, mis on jagatud kahte teemarühma. Esimene, “Lähtekohti”, sisaldab programmilisi ilmavaatelisi väitlusi ja runolaule, rahvaluule, rahvausundi ning “Kalevala” põhjapanevaid […]
