“Nõidus. Kolmteist ajaloolist kohtuprotsessi”
Kaasahaarav ja värvikas ülevaade Euroopa, Aafrika ja Ameerika nõiaprotsessidest, mille ajendiks olnud suhtumine kõigesse seletamatusse kujundab maailma palet veel tänapäevalgi. „Nõidus” viib lugeja põnevale teekonnale läbi sajandite. Osa käsitletud kohtuprotsessidest teavad paljud, näiteks Salemi nõidade omi, osa on vähem tuntud, näiteks Norras Vardø saarel peetud protsess, kus üht saami naist süüdistati mõrvas, Prantsusmaal toimunud protsess, […]
“Nõiduse õpilane”
Selle raamatuga lõpeb Ristikivi ajaloolis-filosoofilise sarja teine triloogia, kuhu kuuluvad veel «Mõrsjalinik» ja «Rõõmulaul».
“Noitaäiti – Malin Matsintyttären tarina”
Tukholmassa poltettiin vuonna 1676 noitana suomalainen nainen. Kun Malin Matsintytär 1600-luvulla muutti Pohjanmaalta Ruotsin suurvallan pääkaupunkiin, hän ei osannut arvata, miten elämä siellä tulisi päättymään. Tukholmassa vallinnut hysteerinen mustan magian pelko ja omien tyttärien valheellised todistukset veivät Malinin lopulta noitaroviolle, eikä hän ollut ainoa – suomalaiset tunnettiin taikuutta harjoittavana kansana. Marko Lambergin teos herättää henkiin […]
“Nõiutud aare. Jumalate tahe”
Skomantase jutustuses “Nõiutud aare” ja “Jumalate tahe” kohtume taas leedulaste ühe põhihõimu žemaitide vanema Žybartase poja Uvisega, kelle varasematest seiklustest, ristirüütlite kätte langemisest, orjatööst Riias, rändtsirkuses esinemisest ja põgenemisest koos taltsutatud hundiga, jutustatakse raamatus “Teutoonide vang. Soohunt” (eesti keeles 2001). Käesolevas raamatus püüab tugevaks noormeheks sirgunud Uvis vabastada oma ema ja õde, kelle mõõgavennad olid […]
“Nõiutud palverännak”
Clifford D. Simak kuulub täie õigusega 20. sajandi angloameerika ja maailma ulmekirjanduse ikoonide Isaac Asimovi, Arthur C. Clarke´i, Robert A. Heinleini, Ray Bradbury, Stanislaw Lemi ja vendade Strugatskite sekka. Ta on eesti lugejate seas tänaseni üks armastatumaid ameerika fantaste ning seda ilmselt paljuski seepärast, et ta looming ei ole oma põhiolemuselt kuri ega konfliktne, vaid […]
“Nokturn”
Kolledžis meediat tudeerinud Julie Emerson satub täiesti uude keskkonda: uus on töö televisioonis, uus on kodu Põhja-Londonis, uus on ka suhtlusringkond. London tervikuna vajab tundmaõppimist – siin pole kaugeltki kõik nii, nagu algul paistab. Romaan televisoonibossi Brendan Quayle´iga avab Julie´le seni tundmatud valdkonnad nii isiklikus elus kui ka töös. Maja ülakorrusel elava naabri Gilbert Phillipsi […]
“Nõmme kaitseliit”
Nõmme kaitseliidu ajalugu on tihedalt seotud Eesti ajalooga. Asustatud omakaitseorganisatsioonina juba 1917. a, enne Eesti Vabariigi loomist, tuli üle elada põrandaalune periood bolševistliku võimu ajal, osaleda Eesti Vabariigi sünni juures ning uuesti minna põranda alla Saksa okupatsiooni ajal. Ning uuesti sündida, nagu vabariikki, 1918. aasta novembris, pärast okupatsiooni langemist. Nüüd juba ühe osana Kaitseliidu organisatsioonist. […]
“Nõmmelill: Valik luuletusi”
I Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. (paberkaaned kulunud)
“Nood koltunud lehed”
Aldous Huxley kuulub meie sajandi eriti silmapaistvate ja väga omanäoliste kirjanike hulka. Ta on üks neist muutuvaist kirjanikest, kelle stiil, rütm ja huvialad on olnud pidevais ümberhinnanguis. Seekord tutvustame teile noort Huxley´t, kelle huviorbiidiks oli tollal, neil kolmekümnendail aastail kergelt satiiriline suhtumine inglise aristokraatia mõneti hapuksläinud traditsionalismi. Tol ajastul põrkusid kokku mõnus materialistlik maailmakäsitlus ning […]
“Noole-Oddi saaga”
“Noole-Oddi saaga” tundmatu islandlasest autor elas tõenäoliselt 13. sajandi teisel poolel, vanapõhja saaga-kirjanduse õitseajal, mil Islandi keskaegne vabariiklik periood oli lõppemas ja juhtivate ülikute vahel toimusid teravad konfliktid. Saaga hoogsad ja verised, kuid tihti ka grotesksed ja humoorikad seiklused pole oma meelelahutuslikku väärtust kaotanud tänapäevalgi. Saaga-žanrit tutvustava saatesõna on kirjutanud tõlkija Mart Kuldkepp.
“Noor jää”
Armastusromaan Nikolai Baturin (s. 1936) on avaldanud luulet, lühemat proosat, ühe romaani, näidendeid. Käesolev romaan tundub pisut erinev autori muu proosaloomingu taustal, kuivõrd seekord on tegemist Eestimaaga ja kaasaegsete oludega. Formaalselt leiab lugeja eest perekonnaromaani, täpsemalt ühe perekonna purunemise loo, ent rohkem kui süžee ise huvitab autorit inimsuhete keerulisus ja salajasus, elu, armastuse ja egoismi […]
“Noor mõrsja”
Ühe tõlgituma ja loetuma Itaalia kirjaniku uus romaan „Noore Mõrsja” polüfooniliselt tihedakoeline tekst viib meid läinud sajandi algusse. Loo keskmes on Põhja-Itaalia maanurgas elav, tekstiilitööstuses tooni andev pere. Parasjagu oodatakse Poja tagasitulekut Inglismaalt. Noor Mõrsja, kes vahepeal viibis Argentinas, on juba päral. Elukorralduse põhirõhk langeb luksuslikke sööminguid meenutavatele hommikueinetele, seejärel mõni tegus tund ning märkamatult […]
“Noore viljapuu võra kujundamine”
Võra kujundamine on paljudele koduaiapidajatele suhteliselt keerukas ülesanne. Mõnikord valmistab võra kujundamine raskusi ka kolhooside ja sohvooside aednikele. Neid raskusi silmas pidades kirjutasid EMMTUI Polli Katsebaasi teaduslikud töötajad J. Palk (esimene osa) ja E. Haak (teine osa) käesoleva brošüüri. Brošüüri esimeses osas käsitletakse noore viljapuu võra kujundamist süstemaatilise lõikamise teel, teises osas võra kujundamise erinevusi […]
“Noore Wertheri kannatused”
Kindla koolikirjanduse raudvaras püsiv “Noore Wertheri kannatused” (1774) on nauditav lugeda nii kujunevale noorele kui ka härdameelsele seeniorile. Romantiline ja pisaraterohke vastamata armastuse lugu aitab üha vähem tundelises maailmas mõista morbiidset elusädet ja armastuskirge. Kolmteist aastat hiljem ilmus teos täiendatud kujul, mis jäi ka edasiste trükkide aluseks. Lüheldase epistolaarromaani naispeategelase prototüübiks oli Charlotte Buff, kellesse […]
“Noored autorid 1963”
“Tähesärk” Helgi Muller sündis 5. oktoobril 1932 Viljandis, kus ta vanemad teenisid leiba juhutöödega. Tema lapsepõlv möödus Viljandimaal Kamara mõisas, kuhu ta vanemad olid siirdunud põllutöölisteks. 1951. a. lõpetas ta Viljandi I Keskkooli. Pärast seda astus H. Muller Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonda. Töötanud vahepeal mitmesugustel töödel, lõpetas ta ülikooli mittestatsionaarselt 1963. a. H. Mulleri esimene […]
“Noored autorid 1964”
“Jäljed allikal” Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis 1947-1958 Tartu I Keskkoolis, astus 1958. a. TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonad, kus õppis algul prantsuse keelt, hiljem individuaalplaani järgi strukturaalset ja matemaatilist lingivistikat. Ülikoolis on ta tegelnud ka orientalistikaga ning tõlkinud hispaania kangelaseepose “Laul minu Cidist”, Aafrika luulet jm. Ta värsse on ilmunud ajakirjanduses […]
“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
“Noored kaasad”
Me kohtume kolme veidi üle kolmekümnese naisega – Angela, Michelle´i ja Jadaga, kelle elu paistab pealtnäha hõrk nagu hea magustoit. Aga siis varisevad naiste elud üksteise järel kokku nagu seest tühjad koogid, sest nad avastavad, et nende abielu on valedega läbi põimunud. Nood reetmise ohvriks langenud ning hävinud armastuse, usalduse ja perekonnaga naised liituvad lohutust […]
“Noored lõvid”
“Christian tundis äkki suurt sümpaatiat leitnandi vastu, kes istus raudkindlalt tema ees, sarnanedes oma taskurätist maskiga Metsiku Lääne bandiidiga ameerika filmist. “Paksin midagi tegema,” mõtles Christian, “et väljendada talle oma tänu.” Tolmus rappudes püüdis ta viis minutit leida moodust, kuidas leitnandile oma tunnustust demonstreerida. Viimaks tuli talle idee. “Räägin talle tema naisest ja enesest,” mõtles […]
