“Õhus on kevadet”
Stefan Żeromski (1864–1925), keda on nimetatud poola kirjanduse südametunnistuseks, oli üks väljapaistvamaid poola proosakirjanikke, XX sajandi esimesel veerandil ei kahelnud keegi – isegi mitte kirjaniku vaenlased –, et Żeromski on Poola tähtsaim romaanikirjanik. Imetlust äratasid Żeromski erakordne kaastundevõime, erapooletus ja romaanide dramaatiline faabula. Romaan „Õhus on kevadet“ näitab läbi noorukese Cezary Baryka kujunemisloo Poola progressiivse […]
“Õhusõidu ajalugu Ikarosest tänapäevani”
End ümbritsevas keskkonnas maksma panna suutes hakkas inimene maismaal liikumiseks kasutama mitmesuguseid rakendeid, jõgedel, järvedel ja meredel sõitmiseks aga paate ja laevu. Need tehnilised saavutused ajendasid teda ka õhuvalda hõlvama. Pidi ju linnu vaba lend – ületamatu looduslik eeskuju – oma arenguteel edasirühkivale inimkonnale mõjuma väljakutsena, millele ei saanud vastust võlgu jääda. … 181 fotot.
“Ohutu kodu”
Koostajad: Liina Sihver, Kuldar Hanstin, Madis Peil – Ten-Team OÜ; Mare Liiger, Margit Pärn – MTÜ Rahvakoolitus Elu; Signe Alliksoo – Dr Signe Alliksoo Perearstipraksis OÜ. Need inimesed, kes selle raamatu ostavad, soovivad oma kodu muuta ohutumaks. Prognoosides ilmneb, et muutes mõtlemist, oleks võimalik ära hoida rohkem kui pooled õnnetused. Ülejäänute puhul aitab meid oskus […]
“Ohvitseri päevaraamat. Ants Matsalo”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 10 Kolonel Ants Matsalo (1895–1945) saatus oli Eesti ohvitseri jaoks üpris tavapärane. Ta pärines paljulapselisest Mulgimaa põlistalust, sai üldhariduse Viljandi linnakoolis, mobiliseeriti ilmasõtta, läbis ohvitserikoolituse ja saadeti rindele, tegi kaasa Vabadussõja, pälvides Vabadusristi ja autasutalu, omandas sõjaväelise kõrghariduse, tõusis nii auastmes kui ka ametiredelil, arvati 1940. aastal vastutahtsi Punaarmeesse, arreteeriti […]
“Ohvitserina Vene armees. Polkovnik Jaak Rosenbaumi kirjad vennale (1892-1904, 1906, 1909)”
Publikatsiooni “Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost” järjekordses köites avaldatakse Vene armees polkovnikuks tõusnud Jaak Rosenbaumi (1871-1925) kirjad vennale aastast 1892-1904, 1906 ja 1909. Tegemist on küllaltki unikaalse allikmaterjaliga, mis annab emotsionaalse pildi sellest, kuidas kitsastest sotsiaalsetest oludest pärit noorukist sai elukutseline sõjaväelane – edukas kaadriohvitser tsaariarmees. J. Rosenbaumi valikus sõjaväelise karjääri kasuks polnud midagi ernadlikku. […]
“Ohvrikivi”
See raamat on kirjutatud Andaluusias, ühes väikeses odavas hostelis talviselt kõledal rannal. Osa motiive on sündinud koduigatsusest, Tartu-igatsusest, kui täpsem olla, osa öödest ja varahommikutest Vahemere ääres. Ka hispaaniakeelse luule mõjutusi võib mu raamatus olla, küllap ongi – kas luuletustest või lauludest. Olen tänulik sõpradele, kes õhutasid mind uusi tuuli otsima.
“Õie- ja ürdiliköörid”
Keemiku haridusega kogenud viinameister Rita Vitt teeb oma Saksamaal Schwarzwaldis asuvas Brunnenhofi mahetalus juba üle 20 aasta likööre, mille retseptides ta sobitab kokku nii õite kui ürtide lõhna- ja maitsenüansse. Hõrgud, osalt ka eriskummalised kombinatsioonid pakuvad igale liköörinautijale uusi maitseelamusi, kehutades huvilist argiste loodusandidega loominguliselt ümber käima. Retseptides on lähteained antud 1 ja 5 liitri […]
“Õige mehe koda”
See on ühe inimese teekonna – Jakob Kadariku elutee – lugu. See on vaese ja vanemateta poisi, teise põlve linlase kaubamaja omanikuks saamise lugu. Ühtlasi on see ka tema ema Tiina, poolvenna Villemi, tema äia Peetri, tema naise Elsa ja nende kuue lapse lugu. Ning vastukaaluks on siin esitatud ka lugu tema sugulastest Lambapea tänavalt […]
“Õige vähe õige paljust”
Jean d´Ormesson on sündinud 1925. aastal põlises aadliperekonnas, tema isa ja onu olid diplomaadid. 1944. aastal astub ta École Normale Superieure´i õppima filosoofiat. Alates 1950. aastast on ta mõnda aega UNESCO juures tegutseva filosoofia ja humanitaarteaduse rahvusvahelise nõukogu peasekretär. Ta teeb kaastööd mitmele ajalehele ja on aastatel 1958-65 tehniline nõunik mitme valitsuskabineti juures. Esimesed Juillard´i […]
“Õige valik”
Helju Rebane (1948) on sündinud Tallinnas, koolis käinud Tartus; lõpetanud TRÜ matemaatikateaduskonna, olnud samas ülikoolis loogika õppejõud; lõpetanud Moskvas aspirantuuri ja töötanud seal arvutuskeskuses. Aastast 1985 on ta vabakutseline kirjanik. Helju Rebane debüteeris jutustusega “Tühjad hinnasedelid” (1981), mis märgiti ära ajakirja Noorus jutuvõistlusel. 1986 ilmus novellikogu “Väike kohvik” (Eesti Raamat). Tema lühijutud on põneva intriigi […]
“Õigeusu nimi”
Apostlik-õigeusu kiriku praktikas toimetatakse kõik olulisemad salasused ja inimesega seotud talitused inimese (risti) nime nimetades. Jumaliku liturgia ettevalmistavas osas meenutab preester koguduserahvast ja teisi õigeusklikke, nimetades neid nimepidi ja võttes igaühe eest pisikese osakese kirikuleivast. Armulauale tulijad ütlevad alati oma ristinime. Enda või lapse taevaseks eestpalujaks valitakse pühak, kes on südamelähedane, või kelle mälestus satub […]
“Õigeusu palveraamat”
Toimetanud ülempreester Mattias Palli Laulud Kristi Sarapuu, Taimi Kopli Kujundus ja vinjetid Inga Heamägi Esikaanel kullatud ikoonitahvel Sirje Säär Sisekaanel tilgatrükis Meida Säär 2. parandatud ja täiendatud trükk 2007
“Õiglus ja hool”
Ilmar Tammelo (1917-1982) kui suurepärase mõtleja, õigusfilosoofi ja loogiku nimi peaks olema tuttav vähemalt neile intelligentsetele lugejatele, kes on jälginud ajakirja “Akadeemia” aastakäike (1989 ja hiljem). Nimelt on Ilmar Tammelo essee inimese (ja inimkonna) eksistentsiküsimuste üle “Ellu jääda ja edasi minna” ilmunud esmakordselt eestikeelsena seal. Ilmar Tammelo varasemaid töid on üliõpilaskonna tarbeks eri raamatuna publitseerinud […]
“Õigus hõlma all”
Arvo Mägi jätkab oma varasemates romaanides “Risti riik” ja “Uued isandad” kujutatud Karvikute suguvõsa elu jälgimist Põhja sõja lõpust kuni Krimmi sõjani (1712-1855). Eelmise köite lõpul metsa põgenenud Ants ilmub jälle välja “inimeste” hulka, hakates talumeheks. Jätkub ta järeltulijate vahelduv ning õige kirju rida mitmesuguseid ametimehi, erinevaid karaktereid. Ka sugukonna senine elamispaik nihkub Lõuna-Pärnumaalt üle […]
“Õigus surra”
Ta tuli eelneva kokkuleppeta. Vaevalt olin ma talle põgusa pilgu heitnud, kui mulle sai korrapealt selgeks, et see mee küll meile uue, 1964. aasta esimest priskemat honorari ei too. Ennast Wipple´ina esitlenud külastaja teatas, et tal on vaja nõu pidada mister Wolfe´iga. Ma juhatasin ta kabinetti. Minu käitumine oli seletatav esiteks sellega, et minu ees […]
“Õiguse ja vabaduse vahimehed. Heinrich Marga ja Enn Sarve kirjavahetus 1994-2003”
Lugejale avanev kirjavahetus ilmestab kahte kõrges eas rahvuslast, kes on taastatud Eesti Vabariigi tunnistajad ning kellest üks on oma seadusliku rolli EV järjepidevuse kandjana jõudnud väärikalt üle anda esimesele pärast okupatsiooni valitud õiguspärasele parlamendile. Kuid kumbagi paneb muretsema teadmine, et okupatsioonipärandile ning selle valedele pole ka pärast 1991. aastat suudetud lõppu teha. Nad tunnetavad oma […]
“Õiguse nõidus”
Artur-Tõeleid Kliimanni (1899–1941) Mõtteloo-köitesse on koondatud autori elutöö. Lühikesele loomeperioodile vaatamata on tema riigi-, haldus- ja tööõiguslik, samuti õigusteoreetiline pärand mahukas ning mõjutab meie õiguselu tänini. Teadusartiklite kõrval, millest kaks ilmuvad eesti keeles esmakordselt, on raamatus väljavõtete kujul esindatud ka Kliimanni kolm monograafiat. Selle õpetlase elukäik peegeldab väga täpselt Eesti elu arengujärke 20. sajandi esimesel […]
“Õigusenõudja”
Eesti elu on rikas jätkuvast õigusenõudmistest, küll vähem või rohkem traagilistest, aga vahel sekka ka koomilistest või mõttetuist. S. Ekbaum oma uues romaanis esitab ühe sellise õigusenõudmise loo nn Popsiseaduse teostamise ajajärgust, mil mõnegi vabadiku ja peremehe vahekorrad astusid proovimisjärku. Loos, mida jutustatakse suure sisseelamisega, näeme, kuidas võitluses arvatava õiguse eest viimaks laguneb selle mõte, […]
“Õigusenõudjad”
Edgar V. Saksa ajalooline romaan jutustab Virumaa Vohnja mõisa mölder Jaanist, kes süüdistas oma mõisnikku Heinrich von Baeri ülemäärases maksude nõudmises ja vägivallas. Õigust saamata pöördus ta kaebusega keisrinna Anna poole, kelle juurest see lõpuks Liivimaa rüütelkonna Maanõunike Kolleegiumi jõudis. 30. novembril 1739 kirjutas maanõunik Otto Fabian von Rosen vastuse, milles kinnitatakse õiguslikult mõisniku piiramatut […]
